Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduse kohaselt sõlmis Tele2 Eesti AS (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga mobiiltelefoniteenuste lepingud (21.06.2001, 08.06.2000, 27.03.2003), mille alusel kohustuti pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Pooled kohustusid täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevat Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuse osutaja lõpetas üldtingimuste punkt IX kohaselt kostjaga ennetähtaegselt lepingu ning saatis kostjale lepingu lõpetamise teate. Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 1694,97 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja on arvestanud viivist alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni avalduse esitamiseni 16.03.2009. Kostja on olnud viivituses 39641 päeva. Neil asjaoludel nõuab OÜ Aktiva Finants hagis Arno-Jaanis Sakkise vastu VÕSRS § 12 lg 1, TsK §-de 173 lg 1; 174; 191 lg 1; 192; 222 lg 1; 231 lg 1 alusel 2794,76 krooni väljamõistmist, millest põhivõlgnevus 1694,97 krooni ja viivis 1099,79 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat VÕSRS § 9 lg 2 alusel alates 01.07.2002. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus on andnud kostjale 29.04.2009 kirjaga täiendava tähtaja kaks nädalat hagile sisuliste vastuväidete esitamiseks. Kostja on kohtu kirja kättesaamist kinnitanud 29.04.2009 e-kirjaga. 11.06.2009 määrusega määras kohus asjas kirjaliku menetluse, kuid asjaolude täiendava väljaselgitamise vajaduse tõttu tühistas kohus asja kirjaliku menetluse. 22.03.2010 kohtuistungile kostja ei ilmunud ega olnud kohtule enam kättesaadav tema enda poolt kohtule teatatud aadressil 7 Upper William Street, Listowel, Co. Kerry, Iirimaa. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 410 alusel asja sisuliselt, arvestades, et kostjal on olnud menetluses piisavalt aega ja võimalusi hagile ka sisuliste vastuväidete esitamiseks. Kostja ei ole hagile muid vastuväiteid peale nõude aegumise esitanud. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks 08.06.2000, 21.06.2001 ja 27.03.2004 sõlmitud mobiiltelefoniteenuste osutamise lepingud (tel nr-d 5527656, 55593669, 55607866) (tl 27, 30, 33). Teenuse osutamise eest on hageja esitanud 06.04.2005, 06.05.2005, 06.06.2005, 06.07.2005, 06.08.2005 arved (tl 34-43) ja 06.04.2006 koondarve (tl 84). VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates

ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Järelmaksuga müügilepingu korral on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega tuleb müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda eelnevalt viidatud TsÜS §-st 154. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga. Kuna lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole enam tegemist korduvate kohustusega, algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Tulenevalt viidatud Riigikohtu otsusest tuleb käesolevas vaidluses eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid, so liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenevat tasunõuet ja järelmaksuga müügilepingust tulenevat müügihinna tasumise nõuet nii enne lepingu ülesütlemist kui ka lepingu ülesütlemisega. Esmalt analüüsib kohus liitumislepingust tulenevat telefoniteenuste kasutamisest tulenevat tasunõuet. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (TsÜS § 144). Liitumislepingutes kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega on nõude sissenõutavus seotud arve esitamisega. Kostja pidi liitumislepingute kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid 6. aprillist 2005 kuni 6. augustini 2005. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg 06.04.2005 esitatud arve nr 12416328 osas TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2005. aasta lõppemisest, so 1. jaanuaril 2006 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31. detsembril 2008 kell 24.00. Käesolevas asjas on avaldus maakohtule esitatud 14.07.2008, millest tulenevalt ei ole möödunud TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg 2005. aastal esitatud arvete alusel tasunõuete osas. Järgmiseks analüüsib kohus järelmaksuga müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude aegumistähtajaga seonduvat. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja on esitanud 09.06.2005 lepingu lõpetamise teate (tl 52), milles on andnud kostjale võlgnevuse tasumiseks tähtaja 25 päeva teate koostamisele järgnevast päevast. Võlgnevuse

tasumata jätmise korral eeltoodud tähtajaks, loeb hageja sõlmitud lepingud ülesöelduks. Riigikohtu lahendi põhjenduste kohaselt võimaldab VÕS § 399 lg 1 analoogia alusel kohaldades järeldada, et ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik seni maksmata osamaksed. Kuna lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole enam tegemist korduvate kohustustega, algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Kostja ei ole lepingu ülesütlemise asjaolu vaidlustanud ning kohtu arvates tuleb lepingud lugeda hageja poolt üles öelduks 04.07.2005. Arvestades, et TsÜS § 146 lg 1 järgi on ülesütlemise teatest sissenõutavaks muutunud nõude aegumise tähtaeg kolm aastat, siis aegus nõue 04.07.2008 kell 24.00. Hageja pöördus avaldusega kohtusse 14.07.2008, seega pärast aegumistähtaja möödumist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja ei ole eristanud hagimaterjalides erinevate nõuete suuruseid. Kostja nõude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus tuvastab hageja esitatud 06.04.2005, 06.05.2005, 06.06.2005, 06.07.2005, 06.08.2005 arvete põhjal järgmist: telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue 2370,49 kr, järelmaksuga müügilepingust tulenev müügihinna tasumise nõue enne lepingu ülesütlemist 419,98 kr, järelmaksuga müügilepingust tulenev müügihinna tasumise nõue lepingu ülesütlemisega 2933,13 kr, viivis 60 kr, leppetrahv 2000 kr. Hageja on esitanud 06.04.2006 koondarve nr 15420824 (tl 84), millest nähtub, et eelmise perioodi arve (15167232, mida kohtule ei ole esitatud) on 4659,60 kr. Järelikult tasus kostja hagejale ära 3124 kr (7783,60 kr – 4659,60 kr). 31.03.2006 on kostja tasunud hagejale 2964,63 kr, seega on kostja tasunud hagejale kokku 6088,63 kr. Võlgnevuse jääk on 1695 kr. Hageja esindaja on 22.03.2010 kohtuistungil selgitanud, et nõudeid ei ole võimalik eristada, hageja nõue koosneb tasust kõnede eest, esimeses järjekorras on arvestatud tasutuks leppetrahv. Kohus leiab, et hageja määramisel tuleb arvestada esimeses järjekorras kostja poolt tasutuks kõrvalnõuded, so leppetrahv ja viivis ning edaspidi VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel põhinõue selle sissenõutavaks muutumise järjekorras. Kohus loeb kostja poolt tasutuks 06.08.2005 arve nr 13394529 leppetrahvi 2000 kr ulatuses, 06.06.2005 arve nr 12894927 viivise 60 kr ulatuses, 06.04.2005 arve nr 12416328 summas 2175,57 kr, 06.05.2005 arve nr 12655667 summas 344,96 kr, 06.06.2005 arve nr 12894927 tasunõude 134,97 kr ja järelmaksuga müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude 1373,13 kr ulatuses. Seega võlgneb kostja hagejale 06.06.2005 arve nr 12894927 alusel järelmaksuga müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude 1560 kr, milline nõue muutus aga sissenõutavaks seoses lepingu ülesütlemisega 04.07.2005 ja aegus 04.07.2008. Kohus kohaldab kostja nõudel sellele hageja põhinõude osale aegumist. 06.07.2005 arve nr 13133506 alusel võlgneb kostja hagejale tasunõude 134,97 krooni, milline nõue ei ole tulenevalt TsÜS §-st 147 lg 1 ja lg 3 aegunud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhinõudele ka viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste peatüki VII kohaselt on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Arvestades, et hageja on vähendanud viivise nõuet põhivõla summani, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudega võrdses ulatuses 134,97 kr; kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 269,94 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt seoses hageja nõudele aegumise kohaldamisega, peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.