Ühinguõigus › Sundlõpetamine

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Epp Haabsaar

Määruse tegemise aeg

Tsiviilasja number

2-10-5131

Tsiviilasi

UT ja JA ́i avaldus Korteriühistu sundlõpetamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja 1: UT(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja 2: JA (isikukood XXX elukoht: XXX) Puudutatud isik: Korteriühistu (registrikood XXX, asukoht: XXX), seaduslik esindaja Katri M

RESOLUTSIOON:

Avaldus jätta rahuldamata Menetluskulud jätta solidaarvastutuse alusel avaldajate kanda. Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Riigilõiv 400 krooni. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud Avaldajate väidetel on korteriühistu tegevus seadusega vastuolus ning ei vasta põhikirjalistele eesmärkidele. Korteriühistu esimees seadusega ei arvesta, tegutseb enamasti oma huvides ning esindab korteriomanikke, kes on oma korteri välja üürinud. Korteriühistu üldkoosolekute kokkukutsumisel ning ühistu tegevuse revideerimisel ei järgita seadust ning põhikirjast tulenevaid nõudeid. Korteriühistu majandusaasta aruande projekte ei esitata korteriühistu liikmetele tutvumiseks ning majandusaasta aruandeid ei kinnitata selleks ettenähtud korras. Korteriühistu seitsmest liikmest kolm on oma korterid välja üürinud ning ei kasuta neid oma elukohana. Täiendavalt on avaldaja UT märkinud, et korteriühistu esimees PO keeldub dokumente esitamast, ei luba keldrisse ehitatud sauna kasutada ning elamu esisele autot parkida. Puudutatud isiku seisukoht Korteriühistu vaidles avaldusele vastu, leides, et sundlõpetamiseks puudub faktoloogiline ning õiguslik alus. Seega palus puudutatud isik jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud panna avaldajate kanda. Harju Maakohtu põhjendused

Järgnevaga võtab kohus seisukoha, kas avaldaja poolt toodud asjaolud saavad olla korteriühistu sundlõpetamise aluseks. KÜS § 1 lg 2 järgi korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Sundlõpetamisel tuleb juhinduda seega MTÜS § 40 lg 1 p 1 sätestatust, sest KÜS-s sundlõpetamist reguleeriv erisäte puudub. MTÜS § 40 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse mittetulundusühing kohtumäärusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel, kui mittetulundusühingu eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega. Tulenevalt KÜS § 2 lõikest 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu eesmärgiks on tema asutamisjärgse põhikirja p 1.3 kohaselt Tallinnas, Elektri 2 asuva elamu (välja arvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine; samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine (toim lk 28). Kehtiva põhikirja p 2.1 ja 2.2 järgi on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja haldamine ning Ühistu liikmete ühistu huvide esindamine. Samuti elamu heaperemeheliku kasutamise korraldamine, samuti elamu korrashoiu eest hoolitsemine, vajalike remonttööde teostamine ja ühistu liikmete poolt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine (toim lk 35). Kohtu hinnangul on korteriühistu eesmärk KÜS § 2 lõikes 1 sätestatuga kooskõlas. Järelduvalt üldkoosolekute protokollidest on korteriühistu tegevus tavapärane, vastates selleks sätestatud eesmärkidele. MTÜS § 24.1 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus ebaseadusliku üldkoosoleku otsuse tühistamiseks 3 kuu jooksul kohtusse pöörduda. Üldkoosoleku otsus on tühine või kehtetu, kui tühisus või kehtetus on tuvastatud. Vaidluse korral tuvastab üldkoosoleku otsuse tühisuse või kehtetuse kohus, mis eeldab hagimenetlust, selleks kehtestatud riigilõivu tasumist, konkreetse nõude esitamist ning selle tõendamist. Sundlõpetamise aluseks saab otsuste tühisus või kehtetus olla üksnes siis, kui kehtetus või tühisus tekitab olukorra, et korteriühistu tegevus (mitte üksikotsus) on seadusega vastuolus. Ühtegi üldkoosoleku otsust, mis oleks kohtu poolt tühistatud või mille tühisus oleks tuvastatud, avaldajad ei esitanud. Asjaolul, kas korteriomanik kasutab korteriomandit oma elukohana või annab üürile, seos menetletava nõudega puudub. Asjaolu, et ühistu esimees avaldajat solvab, sauna ei luba kasutada, dokumente ei esita jms on muude õigusvahendite küsimus. Tõendid, mida avaldajad mainitud asjaolude tõendamiseks kohtule esitasid ei ole asjakohased. 17.03.2010. a määrusega on need tagasi lükatud. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1