Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.aprillil 2010.a. Pärnu Rüütli tänava kohtumaja Kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-67725
Tsiviilasi
Korteriühistu Elmar II hagi H.G.`i vastu võlgnevuse 21 016 kr ja 40 s nõudes
Menetlustoiming
Hagi rahuldamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja Jelena Smorodina e-post [email protected] Kostja esindaja vandeadvokaat Enno Heringson epost:[email protected]
Hagihind
21 016 kr ja 40 s Juhindudes TsMS § 434-436,KÜS § 2 lg 1, § 15 lg 1,3, otsustas: Rahuldada hagi.Välja mõista H.G.`ilt ik.kood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-x xxxx xxxx KÜ Elmar II reg kood 80073778 postiaadress xxxxxx xx-xx Pärnu xxxx kasuks võlg 21 016 kr ja 40 s ( kakskümmend üks tuhat kuusteist krooni ja 40 s ). Välja mõista H.G.`ilt KÜ Elmar II kasuks alates 01.12.2009 viivis 0.07 % põhinõudelt ( 21 016 kr ja 40 s) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule.
Sisulised asjaolud 14.12.2009 saabus kohtule KÜ Elmar II hagi H.G.`i vastu võla 21 016 kr ja 40 s nõudes. Kostjale kuulub korteriomand xxxxxx xx- x Pärnu linnas. Majas on moodustatud korteriühistu, mille liikmeks kostja on. 21.04.2005 otsustas KÜ üldkoosolek võtta pangalaenu korterelamu säilitamiseks ja vajalike remonditööde tegemiseks summas 150 481 kr 10 aastase tagasimaksmise kohustusega. 21.05.2008 korteriühistu üldkoosolekul otsustati tõsta halduskulusid 4 krooni 60 sendini m2-lt kuus.Korteriühistu esitab kostjale igakuiselt arveid, kuid kostja ei tasu neid korralikult.Hagi esitamise seisuga on kostja võlg 21 016 kr ja 40 s. Kostja vastus Kirjalikus vastuses kohtule 15.veebruarist 2010, väidab kostja, et kuivõrd elab Saksamaal, siis on maksed hagejale vahel küll hilinenud.Käesolevas hagis käsitletav väidetav võlgnevus on tekkinud seoses asjaoluga, et kostja on keeldunud aktsepteerimast hageja juhatuse poolt väidetavalt võetud laenu, mille eest on teostatud elamu otsaseinte soojustus.Hoolimata kostja korduvatest palvetest , ei ole talle väljastatud ei laenu võtmist ega tööde teostamist kajastavaid dokumente. Kostja vastuväited jagunevad kaheks:Esiteks ei aktsepteeri kostja vastavat nõuet sisuliselt kuivõrd kuni käesoleva hetkeni ei ole talle teada, millises summas tegelikult laenu võeti ning millise summa eest töid tehti.Arvestades seda, et tegemist on kahekordse 12-korteriga elamuga, tundub kahe otsaseina soojustamine 50 mm vahtpolüstürooliga 150 481 krooni eest ebareaalselt kallis. Kostja väitel puudub hageja nõudel juriidiline alus. Korteriühistu liikmetel on kohustus tasuda korteriühistule õiguspäraseid ja põhjendatud makseid. Käesoleval juhul on väidetavalt laenu võtmise otsustanud hageja üldkoosolek 21.aprillil 2005.Hageja on selle tõendamiseks esitanud protokolli, mida kostja näeb esmakordseltvarasemalt on talle keeldutud vastavat protokolli väljastamast.Samuti pole talle teadaolevalt ka vastavat koosolekut kokku kutsutud, vaid korteriühistu juhatus käis korterist-korterisse protokollile allkirju korjamas.Kuna kostjal puudusid andmed vastava otsuse kohta, puudus tal ka võimalus otsust vaidlustada.Kostja väitel KÜS § 13 lg 4 tuleneb, et korteriühistu otsused on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud kahel juhul: 1) elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise kohta; 2) majandamiskulude kandmise kohta. Kostja hinnangul tuleneb märgitud normist, et mingid muud otsused ei saa olla korteriühistu liikmetele kohustuslikud.Kostja on seisukohal, et otsaseina soojustamine ei ole elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalik toiming. Kostja on seisukohal, et otsaseinte soojustamine ei ole ka majanduskulu KÜS § 15 -1 lg 1 kohaselt. Kostja on leidnud, et soojustuse paigutamine otsaseinale ei ole käsitletav elamu remondina KÜS mõttes.Samas isegi juhul, kui vastavat toimingut käsitleda remondina, peab see KÜS § 15-1 lg 2 nähtuvalt olema vajalik kulu.Käesoleval juhul ei saa otsaseina soojustamist lugeda vajalikuks kuluks, sest vajalikuks saada lugeda kõigi korteriomanike huvides tehtud kulutusi
hoone majandamiseks või säilitamiseks. Kostja hinnangul on tegemist vaid parendusega, mis võib kokku hoida vaid otsakorterite, mitte üldisi küttekulusid. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud ka laenu võtmist. Hageja kirjalik arvamus kostja vastuse kohta. 01.03.2010 esitas hageja kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuväidete kohta.Hageja väitel ei vasta tõele, et kostjal puudus võimalus 21.04.2005 toimunud korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks.Hageja kinnitab, et kõik otsused pannakse liikmete postkasti.Hageja juhib tähelepanu sellele, et kostja ise on avaldanud, et märkas esitatud arvetel kulureana pangalaenu.Hageja lisab, et 21.04.2005 üldkoosolek oli kokku kutsutud kooskõlas korteriühistu põhikirja punktiga 5.7.Üldkoosolekul osales 7 ühistu liiget 12-st, seega oli üldkoosolek otsutusvõimeline.Hageja peab vajalikuks lisada, et KÜS § 15-1- lg 1 p2 kohaselt eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Nagu nähtub xxxxxx xx otsaseinte soojustamise ja lisatööde hinnapakkumisest, teostati maja otsaseinte soojustamine 50 mm polüstürooliga, katmine struktuurkrohviga,keldriakende kinniladumine FIBO plokkidega, otsaseinte sokli krohvimine koos keldriakende ning FIBO seinaga, betoonpanduse lammutamine ja uue valamine, kruusaaluse ehitamine, katuse soojustus kivivilla täitega, käigutee ehitus puidust. Hageja hinnangul ei vasta tõele kostja väide, et otsaseinte soojustamine on tehtud otsakorterite omanike huvides.Üldteada on, et maja isegi osaline soojustamine toob endaga kaasa üldiste küttekulude kokkuhoiu.Peale selle enne otsaseinte soojustamist pidi korteriühistu tarbima rohkem soojusenergiat selleks, et tagada otsakorterites sisetemperatuuri vähemalt 18 C ajal, kui maja keskmise osa korterites oli sisetemperatuur 22 C- 23 C.Seega otsaseinte soojustamine toetab kõigi korterite sisetemperatuuri ühtlasemaks muutmist. Kostja viide korteriomandiseadusele on hageja hinnangul alusetu. Hageja peab vajalikuks märkida, et kostja elab välismaal ega tunne huvi korteriühistu tegevuse vastu.Tema ei osale korteriühistu üldkoosolekutel ega nõua korteriühistult teavet. Kostja kirjalik seisukoht hageja arvamuse kohta 24.03.2010 esitas kostja oma täiendava vastuväite, milles teatas, et otsaseinte soojustamist ei saa lugeda majanduskuluks KÜS § 15-1 lg 1 mõistes. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega, leidis, et hagi on leidnud tõendamist ja tuleb rahuldada esitatud kujul.Kostja vastuväited on paljasõnalised, ei põhine tegelikul olukorral ega seadustel , tõendamata ja tuleb jätta tähelepanuta. Internetis on võimalik tutvuda erialaste artiklitega teemal elamute soojustamine. Kohus toob näitena juhuslikult valitud asjatundja seisukoha: „Kõige suuremad soojakaod on hoonete otsaseintes „.Eesti Soojustuskeskuse tehnikadirektor Peep Pihelo / http:www.ehituskaar.ee?op=art@id=451/.Seega on väär kostja väide, et otsaseinte soojustamine ei ole toimunud kõigi korterite huvides.TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks .Seega ei ole vaja tõendada asjaolu, et tehtud soojustustööd ei olnud vajalikud kõigi xxxxxx xx korteriomanike huvides.Lisaks parandavad remonditööd hoone välisilmet ja tõstavad kinnisvara väärtust s.h. ka kostjale kuuluva korteriomandi väärtust, mis samuti on üldteada asjaolu. Vastavalt KÜ Elmar 2 põhikirjale p. 5.2.11. kuulub üldkoosoleku pädevusse aastaaruande, bilansi ja majandustegevuse aastakava kinnitamine. KÜ Elmar 2 üldkoosoleku protokolli kohaselt 21.04.2005 päevakorra p 2 oli päevakorras kinnitada 2005 a. majanduskava remondi osas ja lõpus selgitus, et otsustati remondiks Hansapangast võtta kümneks aastaks laenu 150 481 krooni.Koosolek oli otsustusvõimeline
ja otsus on siiani jõus, kostja ei ole otsust vaidlustanud.KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majandamiskulude kandmise kohta kõigile korterühistu liikmetele kohustuslikud.Korteriühistu on korteriomanike poolt loodud korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade majandamiseks. Vastavalt KOS § 1 lg 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub.Reguleerimata küsimuses kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid.Korteriomandiseaduse § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole teisiti. Kui aga korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis sama seaduse § 8 lg 1 teise lause kohaselt valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi.Kuivõrd xxxxxx xx elamu korteriomanikud on asutanud korteriühistu, tuleb kaasomandi eseme valitsemise küsimuses kohaldada eelkõige korteriühistuseaduse sätteid.Seega on väär kostja esindaja seisukoht, et kuivõrd puudus kaasomanike kokkulepe tuleb kohaldada KOS –i § 13 lg 3 s.o. korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi. Antud vaidluse puhul tuleb kohaldada KÜS-i vastavaid sätteid. Korteriühistuseaduse § 1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi.KÜ eesmärk on sätestatud KÜS §-s 2.Selle kohaselt on korteriühistu korterimandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.KÜ –l on seega kaks eesmärki: s.o. korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Hagi rahuldamise õiguslikud alused on KÜS § 2 lg 1 ning KÜ Elmar II põhikirja p 1.3., mille kohaselt korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja ühistu liikmete ühiste huvide esindamine.KÜ põhikirja p 3.2.1. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontorollorganite otsuseid. KÜS § 15 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Tööde teostamine ja laenu võtmine on tõendatud hageja poolt menetluse kestel esitatud laenulepinguga nr.05-179097-JM Hansapanga ja Korteriühistu Elmar II vahel laenulimiidiga 150 000 krooni ( lepingus märgitud ka tööde loetelu) ja töövõtulepinguga 24.augustist 2005 hageja ja OÜ Ripilt vahel tööde maksumusega 150 481 krooni. KÜ põhikirja p 3.2.3. kohaselt on kostja kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelised maksed, mille suurus või selle arvestamise kord määratakse üldkoosoleku otsusega.Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub ühistu liige viivist . Eelneva alusel on hagi esitatud õiguslikul alusel ja kuulub esitatud kujul rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kuud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti s.o. kostja.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.