2-08-63699
Kohtuasja number
2-08-63699
Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2010, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
I T ja O C hagi BIGBANK AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamises
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine ja hagi tagamise avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Hageja:
Hageja esindaja: Juri Nesterenko (volikirja alusel) Hageja esindaja: Mihhail Tuštšenko (volikirja alusel) Kostja:
BIGBANK AS (RK 10183757)
Kohtumääruse peale võib hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise osas esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Hagi tagamise avalduse rahuldamata jätmise osas määruskaebust esitada ei saa.
Hagiavaldus esitati kohtule 30. septembril 2008. Viru Maakohtu 23. aprilli 2009 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ja kohus nõudis hagejatelt hagiavalduse esitamiselt täiendava riigilõivu tasumist. Hagejad esitasid kohtule menetlusabi taotluse. Viru Maakohtu 22. jaanuari 2010 1(3)
2-08-63699 kohtumäärusega vabastati hagejad riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt; hagejatele jäi kohustatus tasuda riigilõivu 4000 krooni. Viru Maakohtu 10. märtsi 2010 kohtunõudega kohustati hagejaid tasuma täiendav riigilõiv 20 päeva jooksul arvates kohtu nõude kättesaamisest. Hagejad kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud. Hagejad esitasid 14. jaanuaril 2010 kohtule avalduse hagi tagamiseks. Viru Maakohtu 15. jaanuari 2010 kohtumäärusega jättis kohus hagi tagamise avalduse käiguta kuni hagi menetlusse võtmise otsustamiseni.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, hagi tagamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Hagiavaldus Kohus tuvastas, et hagi on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagi hinnaks on täitedokumendis märgitud nõude summa 743 692,32 krooni. Vastavalt hagiavalduse esitamise ajal (30. september 2008) kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 56 lg 1, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt hagilt hinnaga kuni 750 000 krooni tuleb tasuda riigilõiv 30 250 krooni. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, s.o 30 000 krooni vähem kui seaduses sätestatud. Viru Maakohtu 22. jaanuari 2010 kohtumäärusega vabastati hagejad riigilõivu tasumisest osaliselt ja kohustati hagejaid tasuma hagiavalduse menetlusse võtmiselt riigilõivu 4000 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et Viru Maakohtu 22. jaanuari 2010 kohtumääruse resolutsioon on vastuoluline, s.o kohtumääruse resolutsioonis on tasumisele kuuluva riigilõivu rahaliseks suuruseks märgitud 4000 krooni, sama summa on ka väljendatud sõnades. Samas on tasumisele kuuluva riigilõivu suurus märgitud protsendina seadusjärgsest riigilõivust, s.o 10%, mis 30 250 krooni riigilõivu puhul moodustab 3025 krooni. Kohtumääruse põhjendavast osast selgub, et hagejatel tuleb tasuda „riigilõivu summas 4000 krooni, (s.o 20% makstavast riigilõivust)“. Kohus märgib, et 20% summast 30 250 krooni moodustab 6050 krooni. Kohus loeb hagejate poolt tasumisele kuuluva riigilõivu osa suuruseks 4000 krooni, kuna nimetatud summa on selgelt esitatud numbrites ja väljendatud ka sõnades samas suuruses. Hagejad on hagiavalduse esitamisel tasunud 250 krooni. Seega on hagejate poolt tasumata 3750 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 147 lg 1 kohaselt, avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 3401 lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse 2(3)
2-08-63699 kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Viru Maakohtu 10. märtsi 2010 kohtunõudega anti hagejatele täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaeg 20 päeva kohtunõude kättesaamisest arvates. Kohtunõue anti hagejatele kätte 15. märtsil 2010. Hagejad kohtu määratud tähtajaks riigilõivu ei tasunud. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja hagiavaldus koos lisadega tagastada hagejatele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagi tagamise avaldus Hagejad esitasid 14. jaanuaril 2010 kohtule avalduse hagi tagamiseks. Viru Maakohtu 15. jaanuari 2010 kohtumäärusega jättis kohus hagi tagamise avalduse käiguta kuni hagi menetlusse võtmise otsustamiseni. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Lähtuvalt TsMS § 377 lg 1, kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning seetõttu puudub alus hagi tagamiseks. Kohus leiab, et hagi tagamise avaldus tuleb jätta rahuldamata.
Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.