Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.04.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-248
Tsiviilasi
AS-i E. hagi P. P vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1466.96 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.04.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
AS E. apellatsioonkaebus Apellant AS E. (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxx x xx xxxxxxxxx), volitatud esindaja Eerika Erlach Vastustaja P. P (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxx x x-xx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 13.04.2009 otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja põhinõue suuruses 828.06 krooni ja viivisnõue suuruses 638.90 krooni. Hageja nõue rahuldada ka selles osas.
2.Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) mõista P. P-lt välja AS-i E. kasuks põhivõlgnevusena kokku 1500.20 (üks tuhat viissada krooni 20 senti) krooni ja viivisvõlgnevusena kokku 1130.90 (üks tuhat ükssada kolmkümmend krooni 90 senti) krooni; 2) menetluskulud jäävad 88% ulatuses kostja ja 12% ulatuses hageja kanda.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad vastustaja kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.02.01.2009 esitas AS E. (edaspidi hageja, apellant) hagi Harju Maakohtusse P. P (edaspidi kostja, vastustaja) vastu põhivõla suuruses 1500.20 krooni ja kõrvalnõuete, sh võla sissenõudmise tasu 368.30 krooni, kohtuvälise kulu 250 krooni ja viivitusintressi kokku 1130.90 krooni, kokku 1499.20 krooni, saamiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 08.12.2005 liitumislepingu nr 8971425, millega hageja võttis kohustuse võimaldada kostjal kasutada hageja võrgus mobiilsideteenust. Kostja kohustus teenuse eest tasuma vastavalt hageja hinnakirjale ja arvetele. Hageja esitas kostjale arved: 1) 14.12.2005 arve nr V05121105406 suuruses 828.06 krooni; 2) 31.12.2005 arve nr B05121111124 suuruses 672.14 krooni tasumiseks. 30.01.2005 saatis hageja kostjale võlateatise kokku 1553.20 krooni tasumiseks. Kostja tasus 53.20 krooni.
3.Kostja on kohustust rikkunud, jättes teenustasu maksmata. Hinnakirja järgi on võla sissenõude tasu 475 krooni, hea usu põhimõttest lähtuvalt vähendas hageja sissenõude tasu 368.30 kroonini. Hageja arvestas kostjale viivist määraga 0,15% tasumata maksesummast päevas alates makse sissenõutavaks muutumisest kuni 23.05.2007. Pooled on õigustatud kokku leppima seadusjärgsest määrast erinevas viivise määras.
4.Hageja esitas 24.05.2007 samas nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus jättis 01.12.2008 määrusega avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Maksekäsu kiirmenetluse kulu on hagimenetluses kohtuväliseks kuluks. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on hageja nõuded põhjendamatud. Kostjale ei tutvustatud lepingu sõlmimisel tüüptingimusi, nende sisu on arusaamatu. Kostja ei soovi rahuldada nõuet, mille esitamise tähtaeg on möödunud. Mingeid meeldetuletusi ega nõudeid kostjale saadetud ei ole. Esimese astme kohtu otsus
6.13.04.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis P. Plt AS-i E. kasuks välja kokku 1164.15 krooni, sh 672.15 krooni kohustuse täitmiseks ja 492 krooni viivisena. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
7.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tekivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel tsiviilõigused ja -kohustused lepingust. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
8.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on lepingu sõlmimisega tekkinud võlasuhe. Hageja väidab, et kostja on jätnud tasumata 2005.aastal osutatud sideteenuste eest. Kostja peab hageja nõuet põhjendamatuks, kuna see on esitatud hilinemisega. Kostja vastuväide on õiguslikult hinnatav aegumise vastuväitena.
9.14.12.2005 arve nr V05121105406 on esitatud ajavahemikus 01.12.-14.12.2005 osutatud teenuse eest. Arvel on maksetähtaeg 21.12.2005. 31.12.2005 arve nr B05121111124 on esitatud ajavahemikus 14.12.-31.12.2005 osutatud teenuse eest. Arvel on maksetähtaeg 20.01.2006.
10.TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisti; lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Nõude aluseks on leping, mille 5.peatükis on kokku lepitud arvelduste kord. Lepingust tuleneb üheselt, et osutatud teenuse tasu muutub sissenõutavaks arves märgitud perioodi eest, arves näidatud suuruses ja tähtajal; makse tasumata jätmisest tekib õigus nõuda viivist, mida arvestatakse arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast (p-d 5.9 – 5.10). Seega on arve esitamise ja selles märgitud maksetähtaja saabumisega täidetud kohustuse sissenõutavaks muutumise eeldused ning aegumise tähtaeg hakkab kulgema igakordses arves kajastatud makse sissenõutavaks muutumisest.
11.TsÜS § 147 lg 3 teise lause mõte on määrata aegumise tähtaja kulgemise algus juhuks, kui tegemist on arve esitamisega sissenõutavaks muutuva perioodilise kohustusega, kuid arve on mingil põhjusel jäänud esitamata. Teise lause sõnastuses on selgelt osundatud võlausaldaja õigusele esitada arve. Kui arve on esitatud, puudub vajadus selle normi kasutamise järele, kuivõrd kohustuse sissenõutavaks muutumine on täpselt määratletav. Hageja nõue ei ole hinnatav korduva kohustusena TsÜS § 154 tähenduses, kuivõrd osutatava teenuse maht on ajas muutuv ning võlgniku tasu maksmise kohustuse täpne suurus selgub arve saamisel.
12.Seadusandja on kehtestanud üldise reegli, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg reeglina kolm aastat. Hageja tõlgendus TsÜS § 147 lg 3 mõttest tekitaks olukorra, kus perioodilise, arvetel põhineva maksekohustusega tehingutes on aegumise tähtaeg reeglina pikem (ka aasta alguses esitatud arvete puhul hakkaks aegumise tähtaeg kulgema alles aasta lõpuks). Ka tõrjuks selline tõlgendus aegumise seotuse maksekohustuse sissenõutavaks muutumise ajaga.
13.Maksekäsu kiirmenetlus hagi aegumise kulgemist ei mõjutanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362 ja § 483 lg 5 järgi on hagi, sealhulgas maksekäsu kiirmenetluse avalduse, esitamisel mõju hagi aegumise tähtaja kulgemisele üksnes siis, kui avaldus on kostjale kätte toimetatud. Seda hageja nõudes tehtud ei ole. Eelnevast tulenevalt algas hageja kohustuse täitmise nõudes aegumise tähtaja kulgemine vastavalt 21.12.2005 ja 20.01.2006. Nõue, mis põhineb 14.12.2005 arvel nr V05121105406, tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
14.Pooltel puudub vaidlus teenuse osutamise üle. Hageja on teenustasu arvestuse arves nr B05121111124 esile toonud. Kostja ei ole sideteenuse kasutamist vaidlustanud. Seega on hageja kohustuse täitmise nõue summas 672.14 krooni põhjendatud ja tuleb rahuldada.
15.Pooltel on vaidlus kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju, võla sissenõudmise kulu, nõude põhjendatuse üle. Kohus leiab, et hageja esitatud võla sissenõudmise tasu nõue ei ole põhjendatud. Pooled on lepingu sõlminud hageja blanketil ning hageja tüüptingimustega, lepingu lisaks on hageja teenuste hinnakiri. Teenustasude hinnakirjas sisaldub alajaotus: sissenõude tasu 475 krooni (käibemaksuta). Teenustasude hinnakirja mingi alaliigi lisamine ei anna iseenesest alust vastava nõude rahuldamiseks. Hageja ei ole selgitanud, milles teenus seisnes, teenuse sisu ei ole lahti kirjutatud lepingus ega ka selle osaks olevates tüüptingimustes. Kostja kinnitas, et ei ole hagejalt mingit teadet saanud. Teenustasu nõudes lasub teenuse osutamise tõendamise koormus teenuse osutaja poolel. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada sissenõudeteenuse osutamist. Poolte leping on tarbijaleping. Tarbijal on õigus saada teavet teenuse sisu ja hinna kalkuleerimise aluste kohta, samuti dokumente, mis kinnitavad teenuse osutamist (tarbijakaitse seaduse (TKS) §-d 3, 4, 8). Hagejal on õigus lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist üldistel alustel. Kuid ka kahju hüvitamise nõude põhjendatuse eelduseks on kahju (kulutuste) olemasolu tõendamine.
16.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi lepingus ettenähtud suuruses. Hageja nõuab viivitusintressi arve sissenõutavaks muutumisest kuni 23.05.2007. Hageja põhjendatud nõue 672.15 krooni muutus sissenõutavaks alates 21.01.2006. Hageja on viivise arvestuses lähtunud lepingus sisalduvast määrast 0,15% päevas tasumata maksesummalt. Hageja viivitusintresside nõue on põhjendatud osaliselt, so arvestusega võlalt 672.15 krooni, viivitatud päevi - 488, viivitusintress päevas 1,008225 krooni, so kogusummas 492 krooni. Apellatsioonkaebus
17.AS E. palub tühistada Harju Maakohtu otsuse aegumise kohaldamise osas ning saata asi vaidlustatud osas tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
18.Kaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et apellandi 14.12.2005 arvega seotud nõude aegumistähtaeg on möödunud. Apellant ei nõustu kogumis mitte ühegi kohtu poolt antud põhjendusega TsÜS-i aegumise instituudi regulatsiooni mõtte, eesmärgi ja toime osas.
19.Esmalt sekkusid aegumise kulgu aegumist mõjutavad faktorid, millena TsÜS tunneb aegumise katkemist - § 158 ja § 159 ning aegumise peatumist TsÜS § 160 jj. 24.05.2007 registreeris maakohus apellandi esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses - TsÜS § 160 lg-d 1-2. Lähtudes eeltoodust peatus apellandi nõuete aegumine enne üldist sissenõutavusest alguse saavat kolmeaastase aegumistähtaja lõppu, sest vastustajale esitatud esimese arve maksetähtpäevaks oli 21.12.2005 (22.12.2005 + 3 aastat = 21.12.2008).
20.Aegumise peatumine kaotab mõju, kui langeb ära aegumise peatumise esile kutsunud asjaolu. 01.12.2008 määrusega lõpetati menetlus tsiviilasjas nr 2-07-19971 ning seetõttu jätkus aegumise arvestus. Vastavalt TsÜS § 168 lg-le 2 ei aegu nõue enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Apellandi hagiavaldus jõudis kohtusse 02.01.2009, mahtudes seejuures ka kolmeaastase aegumistähtaja raamidesse. Kuna aegumise peatumine on objektiivne sündmus, siis ei sõltu selle rakendumine lisaeelduste täitumisest, nagu vastaspoole poolt menetlusdokumendi kättesaamine jm (seda on kinnitanud ka RKTKo nr 3-2-1-95-08 p 13). Avalduse esitamisega kohtumenetluses on apellant teinud kõik endast oleneva, et lõplikult nõue kehtestada ning saavutada asjas õiguslik kindlus.
21.TsÜS § 147 lg 3 lause 1 on erinorm TsÜS § 147 lg 1 suhtes. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Tasuliste lepingute juures võib pigem alati eeldada, et poolte vahel eksisteerib kokkulepitud tasu maksmise kohustus. Mobiilsideteenuse iseloomust tulenevalt kujuneb tasu suurus teenuse kasutamise mahu tulemusena. Täitmiseks kohustusliku täpse rahasumma mitteteadmine ei tähenda tasu kokkuleppe sisulist puudumist, piisab, kui pooltel on ülevaade hinna kujunemise alustingimustest (mobiilsideteenuse osutamise hinnakiri). Kokkulepitud tasu maksmise kohustuse aegumistähtaja algus ei ole sõltuvussuhtes nõude sissenõutavaks muutumisest, vaid kalendriaasta lõpust (aasta lõpu reegel).
22.Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuste täitmisnõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks (TsÜS § 154). Mobiilsideteenuse puhul on tegemist kestvuslepinguga, sest lepingu täitmises esineb perioodilisus ning lepingulisi kohustusi ei täideta ühe korraga (RKTKo 3-2-1-60-05). Kestvuslepingu olemus ei sõltu õiguste ja kohustuste üldsuhte muutumisest kalendrikuude lõikes. Kestvusvõlasuhte eristamine ühekordsest kohustusest toimub läbi lepingu täitmise iseloomu, see tähendab, et leping on pooltele siduv mitmekordsete soorituste jooksul. Siinkohal ei ole tähtsust, kas ja kui palju isik mobiilsideteenust ajaühikus reaalselt tarbib, kuna kohustus täita lepingutingimusi säilib tähtajatuna edasi. TsÜS § 147 lg 3 lause 1 ja TsÜS § 154 on samaaegselt kohaldatavad ja üksteist mittevälistavad sätted. Vastustaja seisukoht
23.Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et vaidlustatud osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on vaidlustatud maakohtu seisukohta, et hagi arve nr V06011383650 alusel on aegunud.
25.Puudub vaidlus, et poolte vahel oli 08.12.2005 sõlmitud tähtajatu liitumisleping mobiilsideteenuste kasutamiseks (t lk 13-14) ning et sel alusel esitas hageja kostjale 14.12.2005 arve (t lk 23), mille kohaselt tuli kostjal tasuda hagejale 828.06 krooni hiljemalt 21.12.2005. Seega on vaidlusaluse tasunõude näol tegemist tehingust tuleneva nõudega, mille aegumistähtajaks on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset, milledest tulenevalt muutub selline nõue sissenõutavaks arve esitamisega ning nõude aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Järelikult hakkas vaidlusaluse arve alusel sissenõutava tasunõude aegumistähtaeg kulgema alates 01.01.2006 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2008 kell 24.00. Sarnastel asjaoludel on selliselt aegumise küsimuse lahendanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-95-08 12.11.2008.
26.Hagiavaldus vaidlusaluse nõude sissenõudmiseks oli kohtusse esitatud 02.01.2009, seega eeldatavalt peale aegumistähtaja lõppu. Samas on hageja seisukohal, et nõude aegumine oli peatunud TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel perioodil 24.05.2007 kuni 01.12.2008, see on hageja poolt avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses 24.05.2007 kuni menetlust lõpetava määruse tegemiseni 01.12.2008.
27.Kolleegium nõustub apellandi lõppjäreldusega, et nõude aegumine oli peatunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega, kuid ei nõustu apellandi mõttekäiguga.
Tsiviilasjas nr 2-07-19971 01.12.2008 tehtud määruse kohaselt esitas hageja avaldajana kostja kui võlgniku vastu 24.05.2007 avalduse maksekäsu kiirmenetluses ja avaldus jäi rahuldamata põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut toimetada kätte mõistliku aja jooksul. TsÜS § 160 lg 3 kohaselt lõpeb nõude aegumise peatumine hagi (millega on vastavalt sama sätte lg 2 p-le 3 võrdsustatud avaldus maksekäsu kiirmenetluses) esitamise tõttu kohtulahendi jõustumisega. TsMS § 483 lg 6 kohaselt loetakse olukorras, kus makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks nõude aegumine peatunud, avalduse rahuldamata jäämisel nimetatud tagajärg siiski saabunuks, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Käesoleva tsiviilasja toimikust ei nähtu, millal sai avaldaja kohtu 01.12.2008 määruse kätte. Vastuseks kolleegiumi vastavale kirjalikule küsimusele teatas apellant, et määrus saadi kätte 11.12.2008. Harju Maakohtu arhiivis asuvas tsiviilasja nr 2-07-19971 toimikus on väljastusteade turvatöötaja poolt kohtumääruse vastuvõtmise kohta 06.12.2008. Sama asja menetlemiseks hagiavalduse esitas avaldaja 02.01.2009. Seega sõltumata sellest, kas lugeda 01.12.2008 määrus kättetoimetatuks 06.12.2008 või 11.12.2008, ei olnud hagiavalduse esitamise hetkeks möödunud TsMS § 483 lg-s 6 sätestatud tähtaeg ja nõude aegumise kulgemine tuleb lugeda peatunuks perioodil 25.05.2007 kuni 01.12.2008. Seega hagiavalduse esitamise hetkel 02.01.2009 ei olnud menetletav nõue kostja vastu aegunud.
28.Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et kujunenud õigusliku olukorra lahendab TsÜS § 168 lg-t 2, mille kohaselt ei aegu nõue enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Nimetatud säte oleks rakendunud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluses oleks võlgnikule makseettepanek kätte toimetatud. Sellisel juhul oleks vastavalt TsMS § 362 lg-tele 1 ja 2 saanud lugeda, et avaldus maksekäsu kiirmenetluses oli esitatud ja vastavalt lg-le 3 sai seda kohaldada muu hulgas tähtaja peatumise hindamisel. TsMS § 483 lg 6 sätestab erandi juhuks, kui maksekäsu kiirmenetluses ei saadud makseettepanekut võlgnikule kätte toimetada ja seetõttu ei saa TsMS § 362 kohaselt üldjuhul lugeda avaldust esitatuks.
29.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ka 14.12.2005 kuupäeva kandva arve osas ja seega kuulub kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõistmisele põhivõlgnevusena 828.06 krooni ja viivisvõlgnevusena 638.90 krooni. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et tühistatud osas tuleb asi saata uueks arutamiseks maakohtule, vaid leiab, et tulenevalt TsMS § 675 lg 1 p-st 2 on ringkonnakohtul võimalik teha tühistatud osas ise uus otsus.
30.Sisulisi vastuväiteid kostja arvele nr V06011383650 ei esitanud. Arve on esitatud lepingu nr 8971425 08.12.2005 (t lk 13-21) täitmise käigus osutatud teenuste kohta. Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Seega nõustus ta kohtu seisukohaga, et poolte vahel puudub vaidlus teenuse osutamise üle. Teenustasu arvestuse on hageja arves nr V05121105406 esile toonud. Lepingu lisaks olnud üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja kliendina tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt samas kokkulepitud arvelduste korrale. P 5.5 kohaselt osutati kliendile teenuseid krediidipõhimõttel ja klient kohustus tasuma teenuste eest tagantjärele vastavalt hinnakirjale ja esitatud arvele. P 5.13 kohaselt oli teenuse osutajal õigus nõuda kliendilt viivist arvete tasumisega viivitamise eest, kusjuures viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja viiviste arvestust ei vaidlustanud.
31.Hagi maakohtust suuremas ulatuses rahuldamisel tuleb ümber jaotada ka menetluskulud. Kolleegium on seisukohal, et rakendada tuleb TsMS 163 lg 1, mille kohaselt võib hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagiavalduse kohaselt taotles hageja kostjalt kokku 2999.40 krooni väljamõistmist, millest rahuldamisele kuulub kokku 2631.10 krooni, seega 88%. Järelikult jäävad menetluskulud 88% ulatuses kostja ja 12% ulatuses hageja kanda.
32.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamise korral TsMS § 162 lg 1 alusel vastustaja kanda.
Ande Tänav
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.