Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MAAKOHTU LAHEND

kohaselt tuleb hagiavaldusse märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. E. Märtens esitas 02.08.2006 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja oma esindaja advokaat K. Kutsari kaudu hagi S. V. vastu kaasomandi lõpetamiseks kinnistu jagamisega reaalosadeks ja E. Märtensile kinnistu reaalosa üleandmiseks koos kohustusega hüvitada S. V. vähem saadu väärtus rahas (tsiviilasi nr 2-06-20605). Kohtumenetluse kestel on hageja täpsustanud oma nõuet ning on esitanud alternatiivseid kaasomandi jagamise nõudeid, kuid ta ei ole kunagi esitanud nõuet selliselt, et S. V. saab väärtuslikuma osa kaasomandist ning et S. V. tuleb välja mõista hüvitis enamsaadu eest. Nimetatud asjaolu nähtub tsiviilasjas esitatud dokumentidest, maakohtu osaotsusest ning Tartu Ringkonnakohtu otsusest. Asjaolu, et E. Märtensil ei olnud peale kaasomandi reaalosadeks jagamise nõude muid nõudeid nimetatud tsiviilasjas, nähtub ka menetlusoaliste ja kohtu vahelisest kirjavahetusest pärast Tartu Ringkonnakohtu otsuse jõustumist. E. Märtensi esindaja advokaat K. Kutsar teatas 14.08.2008 kohtule, et „Eeltoodut arvestades ei ole Enn Märtensil enam kaasomandi lõpetamise nõuet S. V. vastu. Muid nõudeid ei ole Enn Märtens tsiviilasjas nr 2-06-20605 esitanud ning seega sõltub menetluse jätkumine sellest, kas S. V. jääb vastuhagis esitatud rahalise nõude juurde.“ S. V. esitas 15.08.2008 kohtule avalduse, mille kohaselt „Võttes arvesse seda, et Enn Märtensil ei ole käesolevas asjas nõudeid S. V. vastu, loobub S. V. pärandvara hulka kuuluvate vallasasjade jagamise nõudest Enn Märtensi vastu ja ka P. K. osas.“ Tl-l 265 on E. Märtensi esindaja K. Kutsari allkirjastatud avaldus 16.09.2008 Jõgeva kohtumajale, mille kohaselt „Enn Märtensi poolt hagiavalduses esitatud nõuete osas on olemas jõustunud kohtuotsus ning ta ei nõua seoses kaasomandi lõpetamisega rahalise tasaarvestuse tegemist.“ Kohus asus seisukohale, et E. Märtens ei ole kunagi esitanud kohtusse hagi S. V. vastu enamsaadu väärtuse hüvitamiseks 247 499.95 krooni või muus ulatuses, mistõttu E. Märtens ei ole kaotanud õigust sellist nõuet kohtusse esitada. Advokaat K. Kutsar on 16.09.2008 Jõgeva kohtumajale esitatud avalduses märkinud, et E. Märtens ei nõua rahalise tasaarvestuse tegemist, kuid esindaja ei ole kirjutanud avaldusse, et E. Märtens loobub hagist. See on arusaadav, sest hagi TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ei olnud kohtu menetluses. Eeltoodust tulenevalt ei ole advokaat K. Kutsar põhjustanud hagejale varalist kahju. Kuivõrd hageja ja advokaat K. Kutsari väited juhiste andmise või mitteandmise kohta on mõlemalt poolelt jäänud paljasõnalisteks, siis kohus nentis, et advokaat K. Kutsar ei ole tõendanud kohtule esitatud avalduse vastavust tema esindatava tahtega. Kuid see ei ole ära võtnud esindatavalt õigust pöörduda uuesti kohtusse, kui ta seda vajalikuks peab. Kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse sama nõudega samal alusel sama kostja vastu (TsMS § 432). E. Märtens esitas 02.08.2006 kohtusse hagi kaasomandi reaalosadeks jagamisel temalt hüvitise väljamõistmiseks kostja kasuks ning see on ainus E. Märtensi hüvitise nõue, mis on olnud kohtumenetluses. Selles osas on kohus loobumise vastu võtnud ning asjas menetluse lõpetanud. E. Märtensi esindaja advokaat K. Kutsari teade kohtule, et hageja ei nõua (ei soovi) kostjalt hüvitust, ei ole hagist loobumine ning selles osas ei saanud kohus asjas menetlust lõpetada.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Maakohus ei ole toonud välja, mis õigusaktile tuginedes leidis kohus, et apellandil puudub nõue vastustajate vastu. Kohus ei ole toonud välja ühtegi materiaalõiguse normi, mis välistaks apellandi õiguse nõuda kahju hüvitamist vastustajatelt, kui nad rikkusid käsundit. Isegi juhul, kui apellandil oleks nõue S. V. vastu, siis see ei välistaks apellandi õigust nõuda kahju hüvitamist käsundit täitnud esindajalt; 5) jättis kohus kohaldamata AdvS § 47 ja VÕS § 127. Kohus jättis analüüsimata vastustajate poolt käsundi rikkumisena käsitletava faktikogumi ning kvalifitseerimata selle AdvS § 47 ja VÕS § 127 kohaldamise alustena (TsMS § 631 lg 2).

1) taotles E. Märtens vaheotsuse tegemist tuvastamaks, kas talle on kahju tekitatud. Eeltoodust tulenevalt pidi maakohus E. Märtensi nõude kohta lahendi tegemiseks esmalt tuvastama, et hageja on kaotanud võimaluse esitada nõue S. V. vastu. Alles seejärel tõusetunuks küsimused käsunduslepingu võimalikust rikkumisest, selle põhjuslikust seosest saabunud tagajärjega ning vastustajate süüst. Maakohus tuvastas, et E. Märtensi nõue K. Kutsari ja OÜ Advokaadibüroo Valge & Uiga vastu on põhjendamatu, kuna E. Märtens ei ole kaotanud nõudeõigust S. V. vastu. Maakohus asus seisukohale, et kuna kohtu menetluses ei ole kunagi olnud E. Märtensi nõuet S. V. vastu rahalise kompensatsiooni saamiseks, siis ei saanud ka tema esindaja sellisest nõudest loobuda ning hagejal ei saa olla nõuet kostjate vastu. Maakohus on põhjendanud oma seisukohta TsMS § 4 lg-ga 1 ja § 429 lg 1. Kuna E. Märtensi nõue S. V. vastu rahalise kompensatsiooni saamiseks ei ole kunagi olnud kohtu menetluses, siis ei saanud ta ka sellest loobuda ning järelikult ei ole E. Märtens saanud materiaalset kahju. Juhul, kui E. Märtens leiab, et kaasomandi lõpetamisel tema omandisse jäänud kinnistu väärtus on väiksem talle kuulunud kaasomandi mõttelise osa väärtusest, tuleb tal esitada vastav nõue S. V. vastu, koguda nõuet kinnitavad tõendid ning tasuda riigilõiv. Eeltoodust tulenevalt on arusaamatud ning ebakohased apellatsioonkaebuse väited, et maakohus ei ole analüüsinud kõiki tõendeid ning jätnud kohaldamata AdvS § 47 ja VÕS § 127 sätted. Edasine tõendite analüüs ning eelnimetatud õigusnormide kohaldamise küsimus tõusetuks vaid juhul, kui oleks tõendatud, et apellandil ei ole enam võimalik saada kompensatsiooni S. V. , st oleks täidetud kahju tekkimise esmane eeldus. Kuna nimetatud tingimust ei esinenud, siis puudus maakohtul vajadus analüüsida teiste kahju hüvitamiseks vajalike tingimuste olemasolu või puudumist ning viidata vastavatele materiaalõiguse normidele; 2) on apellandi seisukoht, et kohus pidanuks tuvastama käenduslepingu rikkumise fakti, asjakohatu. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. E. Märtens taotles kostjatelt kahju hüvitamist, muid nõudeid apellant ei esitanud. Olukorras, kus kohus tuvastas, et kahju ei ole tekkinud, puudus alus hinnata käsunduslepinguga seonduvaid küsimusi, samuti ei saanud kohus tuvastada, kas E. Märtensil on nõue S. V. vastu. Arusaamatu on apellandi käsitlus, et nõude esitamine S. V. vastu on võimalik vaid juhul, kui tuvastatakse käsunduslepingu rikkumine vastustajate poolt. Maakohtule saadetud avaldused ei piira E. Märtensi õigust pöörduda kohtusse hüvitise saamiseks ning seos käsunduslepingu täitmisega puudub.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kahju ei ole talle üldse tekkinud (olenemata sellest, kas käsundit on või ei ole rikutud) ning seetõttu puuudus vajadus hinnata seda, kas kostja K. Kutsar rikkus käsunduslepingut või mitte.

S. V.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kirjalikku käsunduslepingut ei ole esitatud, siis tuleb käsundi maht tuvastada tsiviilasjas nr 2-06-20605 olevate tõendite alusel. Hinnates tsiviilasjas nr 2-06-20605 olevaid tõendeid ning samuti kostja K. Kutsari ja hageja käitumist viidatud tsiviilasja menetluses, saab asuda seisukohale, et hageja andis K. Kutsarile käsundi X kinnistu osas kaasomandi lõpetamise saavutamiseks ning tema esindamiseks vastava tsiviilasja menetluses. Seda, et käsund sisaldas ka juhist nõuda seoses kaasomandi lõpetamisega rahalise tasaarvestuse tegemist, ei ole võimalik asja materjalide alusel tuvastada. Hageja on ise osa võtnud tsiviilasjas nr 2-06-20605 toimunud kohtuistungitest ning seetõttu pidi olema teadlik sellest, millised nõuded tema poolt (esindaja vahendusel) on esitatud. 03.09.2007 kohtuistungil on kohus selgitanud menetlusosalistele (sh ka hagejale), et „Riigikohus ei pea võimalikuks sama kohtulahendiga reaalosadeks jagamist ja kompensatsiooni väljamõistmist. AÕS § 77 lg 3 hüvitise määramine ei ole kohustuslik“ (tsiviilasja nr 2-06-20605 toimik lk 180). Kuna hageja taotles maakohtus kinnisomandi lõpetamist viisil, mille tulemusena ei oleks talle jääva reaalosa väärtus vastanud tema mõttelise osa väärtusele ja see oleks kaasa toonud rahalise tasaarvestuse

osade ühtlustamiseks teise poole (mitte hageja) kasuks, siis ei ole hageja nõudnud tasaarvestuse tegemist tema kasuks ning tõendatud ei ole ka temapoolse juhise andmine K. Kutsarile nõuda vastavat tasaarvestust. Kuigi K. Kutsar tegutses oma kutsetegevuse raames, ei pidanud ta ise ilma vastava juhiseta kaasomandi lõpetamisel tekkinud hüvitusenõuet oma esindatava nimel esitama, sest üldjuhul ei ole võimalik kinnistu reaalosadeks jagamise nõude korral AÕS § 77 lg 3 alusel hüvitise määramine kaasomandis oleva kinnistu reaalosadeks jagamise nõudega ühes menetluses, sest kinnistu jagamine otsustatakse lõplikult kohtuvälises menetluses. Võimaliku vaidluse AÕS § 77 lg 3 kohaldamiseks saab lahendada pärast seda, kui kaasomandis oleva kinnistu jagamisel on reaalosade piirid kindlaks määratud ja jagamise teel tekkinud uued kinnistud kinnistusraamatusse kantud.

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.