2-08-77365
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2010. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-08-77365
Tsiviilasi
Ivo Eeltamm hagi Marek Tõlk vastu 229 400 krooni nõudes
Hagi ese
Põhivõlg 200 000 krooni, viivis 29 400 krooni
Tsiviilasja hind
200 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Ivo Eeltamm Hageja esindaja: vandeadvokaat Alar Neiland (Advokaadibüroo AE Consult, asukoht: Endla 3, 10122 Tallinn, postiaadress: Sihi tn 181, 10918 Tallinn); • Kostja: Marek Tõlk • Kostja nõustaja: Rainer Loo 23.03.2010. a
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
• •
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja oma 15. detsembri 2008. a vastuses (tl 14-15) hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud laenulepingust ei nähtu, mil viisil toimus laenusumma üleandmine kostjale. Samuti ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oli suuline kokkulepe laenusumma tagastamise kohta hiljemalt 18.08.2007. a. Kostja teatab, et ei ole hagejaga ülalnimetatud kirjalikku laenulepingut ega selle suulist muudatust sõlminud. Kostja pole hagejalt laenu saanud, mistõttu puudub tal kohustus laenusumma tagastada. Kostjal on kahtlus, et hageja poolt kohtule esitatud laenuleping on võltsitud. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on võlakirja allkirjastanud ka keegi M.R. ning miks puuduvad laenulepingult osapoolte korrektsed rekvisiidid. Väidetava laenusumma suurust silmas pidades on ebatõenäoline, et see sõlmitaks hageja poolt kohtule esitatud kujul ning sularahas arveldades. Nägemata laenulepingu originaali ei oska kostja võtta seisukohta hageja poolt esitatud dokumendi ja oma allkirja autentsuse kohta. Kostja peab vajalikuks ka märkida, et hageja poolt kohtule esitatud laenulepingus puudub kokkulepe laenuintressi kohta. Kostja leiab, et hageja viivisenõue on igal juhul põhjendamatu. Kuna hageja ja kostja vahel puudub laenulepingust tulenev võlasuhe, siis ei ole kostja saanud jätta oma lepingust tulenevaid täiendavaid kohustusi, sh kohustust käituda teineteise suhtes heas usus täitmata. Hageja jäi oma 20. jaanuari 2009. a vastuses (tl 17-18) oma hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde. Hageja kinnitas lisaks, et ta ei ole kostjalt nõudnud laenuintressi, vaid hagis viidatud summa 29 440 krooni moodustub viivistest 1 aasta ja 4 kuu eest. Samuti teatas hageja, et pooltevahelist suulist kokkulepet on võimalik tõendada M.R. ütlustega kohtus. Kostja jäi oma 19. veebruari 2009. a vastuses (tl 27-28) eelnevalt esitatud seisukohtade juurde ning lisas, et M.R. on temale tundmatu.
Kostja oma 15. märtsi 2010. a vastuses (tl 64-65) kinnitas, et võlakirjal ei ole tegemist tema käekirjaga, samuti pole kostja hagejalt laenu saanud. Kostja tunnistab, et tema on hageja poolt esitatud võlakirjale kirjutanud teksti „olen kätte saanud 18.08.2006 ning allkirja“, kuid eelpool nimetatud teksti on kostja kunagi kirjutanud valgele lehele kinnitusena, et on hagejalt kätte saanud hageja valduses olnud transpordisõiduki, mille täpsemad andmed jäid dokumendile selle koostamisel ajapuuduse tõttu märkimata. Kostja leiab, et hageja poolt kohtule esitatud võlakirjal olevad andmed ei ole tõesed. Hageja on ka kostjale esitanud oma kontoväljavõtte seisuga 17.04.2006. a. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel moel tõendab eelpool nimetatud väljavõte laenu andmist hageja poolt kostjale. Väljavõttelt nähtub üksnes asjaolu, et Eeltamm OÜ on selgitusega „laen“ kandnud hageja kontole 84 560 krooni, mis juhul, kui Ivo Eeltamm oli sellel hetkel Eeltamm OÜ juhatuse liige, oli äriseadustikus sätestatud laenukeeldu rikkuv tehing. Samuti nähtub väljavõttelt, et Ivo Eeltamm on 17.04.2006. a kontolt välja võtnud 35 000 eurot – milleks või kuidas on hageja eelpool nimetatud summat kasutanud ei oma antud tsiviilasjas tähtsust.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohtule on tõendina esitatud võlakiri (tl 7), milles Marek Tõlk kinnitab, et on võtnud Ivo Eeltamme käest võlgu 200 000 krooni ja et on 200 000 krooni kätte saanud. Hageja leiab, et eeltoodud võlakirjal on laenulepingu tunnused. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Kohus leiab, et käesolevas asjas vaidlusalune tõend on võlatunnistus. Käesoleval juhul on tegemist võlatunnistusega, millega loodi iseseisev kohustus. Kostja oma vastustes on kinnitanud, et tema ei ole Ivo Eeltamme käest laenu saanud, ning möönnud, et võlakiri võib olla võltsitud. Oma viimases vastuses kohtule on kostja aga tunnistanud, et tema on hageja poolt esitatud võlakirjale kirjutanud teksti „olen kätte saanud 18.08.2006 ning allkirja“, kuid sellise teksti on kostja kunagi kirjutanud valgele lehele kinnitusena, et on hagejalt kätte saanud hageja valduses olnud transpordisõiduki, mille täpsemad andmed jäid dokumendile selle koostamisel ajapuuduse tõttu märkimata. Kohtule jääb arusaamatuks, miks ei esitanud kostja sellist vastuväidet juba oma esimeses vastuses, vaid tegi seda alles viimases vastuses ligi poolteist aastat hiljem. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud oma väidete tõestuseks ühtegi tõendit ega ole taotlenud ka ekspertiisi tegemist. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et võlakiri on võltsitud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-146-05 väljendanud seisukohta, et vastavalt VÕS § 30 lg-le 1 on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmine selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus, või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kolleegium on oma varasemas lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-101-04 leidnud, et võlatunnistuse olemasolu korral ei ole vaja tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas. VÕS §-s 30 sätestatud võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Võlatunnistuse järgi on kohustatud isikul võimalik hagi korras VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 järgi võlausaldajalt nõuda viimasele võlatunnistusega antud õiguse tagasiandmist juhul, kui võlatunnistusega tunnistatud kohustust tegelikult ei ole. Isegi juhul, kui tegelikkuses ei saanud kostja hagejalt 200 000 krooni ja poolte vahel selline võlasuhe puudus, ei ole kostja nõudnud hagejalt temale võlatunnistusega antud õiguse tagasiandmist. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole näidanud, mis viisil toimus laenusumma üleandmine kostjale. Tulenevalt võlatunnistuse olemusest ei ole see vastuväide aga asjakohane, sest kostja on oma allkirjaga kinnitanud, et on 200 000 krooni kätte saanud. Seega ei vaja tuvastamist, kas ja mil viisil toimus nimetatud summa üleandmine. Kostja on viidanud, et hageja ähvardas teda ning kinnitus raha kättesaamise kohta pressiti kostjalt välja (tl 71). Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Võlatunnistusele kirjutas kostja alla 2006. aastal, kuid ei ole käesoleva ajani nõudnud tehingu tühistamist. Arvestades nõude suurust oleks ähvarduse olemasolu korral tehingu tühistamine mõistlik ja reaalne, kuid kostja ei teinud seda.
Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu summas 200 000 krooni on põhjendatud. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlatunnistuses puudub teave võla tagastamise tähtaja kohta. Hageja väitel oli poolte vahel suuline kokkulepe, et kostja peab tagastama laenusumma hiljemalt ühe aasta jooksul arvates laenu saamisest. Menetluse kestel ei ole poolte vahel väidetavalt olnud suuline kokkulepe kinnitamist leidnud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib viivist nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja ei ole kohtule esitatud materjalide kohaselt saatnud kostjale meeldetuletuskirju võla olemasolu kohta ega andnud täiendavat tähtaega võla tasumiseks. Hagiavalduse kohaselt helistas hageja esindaja 12. novembril 2008. a kostjale, et selgitada vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalust. Kostja ei olevat hagi tunnistanud. Hageja esitas hagi kohtule
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Marek Tõlk.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.