Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagejate nõue ja põhjendused Hageja on sõlminud kostjaga 16.04.2007 allrendilepingu Tartus Raatuse 22 asuvate mitteeluruumide kasutusse andmiseks toitlustusteenuste osutamise eesmärgil. Leping sõlmiti tähtajaga kuni 31.06.2012. Kostja jäi hagejale võlgu rendi ning hageja pöördus 28.11.2008 kohtusse kostjalt 146 622.69 krooni suuruse võla ja 70 916.17 krooni suuruse viivise väljamõistmiseks. Kohtumenetluse kestel sõlmisid pooled kompromissi, mis kinnitati 21.04.2009 määrusega. Kostja ei ole täitnud kompromissi ning suurenenud on ka tema võlgnevus hageja ees. Alates maikuust 2009 on kostja jätnud hagejale tasumata arved summas 62 824.10 krooni ja sellelt summalt on hageja arvutanud viivist 27 570.20 krooni. Hageja on kostjaga sõlmitud allrendilepingu üles öelnud ning on nõudnud ruumide vabastamist 31. augustiks 2009. Kostja ei ole ruume üle andnud, lepingu ülesütlemist vaidlustanud ei ole. Hageja palub kostja valdusest välja mõista allrendile antud ruumid ning kostja keeldumisel kostja nimetatud ruumidest välja tõsta. Kostjate vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista. Kostja tasus sõlmitud kompromissi alusel 72,8% võlast, kuid puudu jäänud summat pole olnud võimeline tasuma, arvestades rasket majandussituatsiooni. Hageja on teinud takistusi kõikidele kostja ettevõtmistele renditud ruumides, millega kostja on püüdnud kasvatada oma käivet, et tasuda võlg ja jooksvad maksed. Kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet hageja arvutatud võla ja viivise summadele. Kohtuistungil tegi kostja esindaja mitmeid ettepanekuid vaidluse lõpetamiseks kompromissiga, mille eelduseks oleks uue allrendilepingu sõlmimine. Hageja esindaja oli seisukohal, et kuivõrd tasumata on ka vana võlg ning kostja tegevuse suhtes on usaldus kadunud, siis hageja ei ole nõus uue lepingu sõlmimisega. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Allrendileping, mille alusel OÜ Bikerfood kasutas ruume Raatuse 22, Tartus, on üles öeldud, mille üle poolte vahel vaidlus puudub. Lepingu puudumise tõttu puudub OÜ-l Bikerfood õiguslik alus kasutada Raatuse 22 Tartus ruume nii äritegevuseks kui ka oma vara hoidmiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 kohaselt Üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 45 lg 1 kohaselt Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. AÕS § 46 kohaselt Valdaja võib käesoleva seaduse §-des 44 ja 45 nimetatud nõuete rahuldamisest keelduda, kui ta tõendab, et valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust rikkuda või asja vallata. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid allrendilepingu lõpetamise osas, samuti ei ole tõendanud, et tal on õigus pärast hageja poolt allrendilepingu ülesütlemist ruumide valdamiseks muul õiguslikul alusel. Kostjal tuleb vaidlusalused ruumid Raatuse 22 Tartus vabastada. VÕS § 339 kohaselt Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 16.04.2007 allrendilepingu punktis 4.1. on kokku lepitud renditasu suurus 60 krooni ruutmeetri eest. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte kokkuleppel vähendati renditasu suurust 30 kroonini alates aprillist 2009. Lepingu p 4.3. kohaselt kohustus kostja tasuma lisaks rendile elektri, kütte,

vee, prügiveo, ventilatsiooniseadmete hoolduse, aknapesu ja muude ekspluatatsioonikulude eest. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud arveid perioodil mai kuni november 2009 summas 95 544.10 krooni, millest kostja on tasunud 32 720 krooni. Võlg on 62 824.10 krooni. Kostja esindaja selgituse kohaselt kohtuistungil olid arvete tasumata jätmisel majanduslikud põhjused. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista rendi ja kõrvalkulude võlg. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja viivise arvutust. Hageja nõuab kostjalt 27 570.20 krooni suuruse viivise tasumist, mis on arvutatud kooskõlas lepingu punktiga 4.4.: rendileandjal on õigus nõuda rentnikult tähtaegselt tasumata renditasu ja/või kõrvalkulude eest viivist 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest kuni võlasumma tasumiseni. Hageja arvutatud viivis põhineb seadusel ja lepingul ning tuleb kostjalt samuti välja mõista. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus juhib hageja esindaja tähelepanu sellele, et hagi esitamisel on tasutud riigilõivu ainult rahaliselt nõudelt, tasumata on riigilõiv lepingu lõppemise tõttu ehitise osa valduse väljaandmiseks esitatud nõudelt, millise hagi hind on ühe aasta kasutustasude kogusumma. Seega riigilõiv 262,9 m2 suuruse rendipinna valduse väljaandmise nõudelt (262,9x30x12) oleks olnud 10 000 krooni. 62 824.10 krooni suuruselt rahaliselt nõudelt on riigilõiv 8 500 krooni. Hagejal oleks tulnud tasuda riigilõivu 18 500 krooni, tasutud on 12 500 krooni. Puuduolev riigilõiv kuulub TsMS § 179 lg 1 kohaselt välja mõistmisele kostjalt eraldi kohtumääruse alusel. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.