lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-53131/7

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 08.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-53131/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2210
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2010, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

8. aprill 2010 Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-09-53131

Hagi ese

OÜ BRT Invest hagi OÜ XXX Vara vastu 19 629.54 krooni ja viiviste nõudes

Hagihind

19 629.54 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja: OÜ BRT Invest, reg nr 10813655, asuk Uussadama 21, Tallinn hageja esindaja: Margus Rebane, Cavere Õigusbüroo OÜ, Lennuki 22, Tallinn 10145, e-post: [email protected] kostja: OÜ XXX Vara, reg nr 11202712, asuk XXX 28-7, Tartu, e-post: XXX [email protected] kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Tanel Tein

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON ,

1.Rahuldada OÜ BRT Invest hagi OÜ XXX Vara vastu osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt XXX Vara OÜ BRT Invest kasuks põhivõlana 10189.54 ( kümme tuhat ükssada kaheksakümmend üheksa krooni ja 54 senti) krooni ja kohtuotsuse tegemise aja seisuga viivisena 10189 (kümme tuhat ükssada kaheksakümmend üheksa) krooni.
3.Välja mõista OÜ-lt XXX Vara OÜ BRT Invest kasuks alates 9. aprillist 2010 viivis järgmiselt: -

Saldo seisuga 1. jaanuar 2009, arve nr 29001 ja nr 29003 alusel põhivõlana tasumata kokku 5469.54 kroonilt 0, 5 % päevas tasumata summalt kuni kogu nimetatud põhivõla osa tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

-

arve nr 29005 ja nr 29012 alusel tasumata 4720 kroonilt 0, 15 % päevas tasumata summalt kuni kogu nimetatud põhivõla osa tasumiseni.

4.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõivust 3000 krooni OÜ XXX Vara kanda ja riigilõiv 1000 krooni OÜ BRT Invest kanda; jätta ülejäänud poolte menetluskulud

poolte endi kanda.

5.Välja mõista OÜ-lt XXX Vara menetluskulu 3000 (kolm tuhat) krooni OÜ BRT Invest kasuks. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse.
6.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagi on esitatud 14. oktoobril 2009. a. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17. aprillil 2008.a rendilepingu, mille alusel andis hageja kostjale kasutada Tartus, XXX 30 asuvad ruumid ehitusmaterjali ladustamiseks tähtajaga 17. september 2008. a. Üüritasu suuruseks leppisid pooled kokku 2000 krooni kuus (lisandub käibemaks). Hageja väidab, et pärast lepingu tähtaja möödumist jätkas kostja lepingu eseme kasutamist ja VÕS § 310 alusel muutus leping tähtajatuks. 23. veebruaril 2009.a. esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemisavalduse. Lepingu lõppemise tähtajaks oli 29. mai 2009. a. Seisuga 12. oktoober 2009.a on kostjal hagejale tasumata arveid kokku 19 629.54 krooni. Kostja vabastas üüritud ruumid ja hagejale kuuluva kinnistu alles 2009. a juuni lõpuks ja seetõttu on hageja esitanud vastavalt lepingu punktile 7.1.2 (tegelikult lepingu p 6.1.2) kostjale leppetrahvi arve 7080 krooni. Leppetrahvi nõue sisaldub hageja põhivõla nõudes. Lepingu p 6.1.1 kohaselt kohustus kostja tasuma maksetähtaja ületamisel viivist arvestusega 0, 5 % maksmata summalt päevas. Seisuga 12. oktoober 2009. a moodustab viivis kokku 16 318 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlana 19 629.54 krooni, viivis 16 318 krooni seisuga 12. oktoober 2009. a ja alates 13. oktoobrist 2009. a viivis 0, 5 % põhivõlast päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukoht Kostja ei ole nõus hageja väitega, et leping muutus pärast tähtaja saabumist tähtajatuks VÕS § 310 lg 1 alusel. Pooled leppisid kokku suuliselt, et kostja asub ruume vabastama ning kuni ruumide vabastamiseni jätkab üüri tasumist. Kostja esindaja avaldas hagejale tähtaja saabumisel, et ei soovi samadel tingimustel lepingu jätkumist, kuid on nõus ruume edasi kasutama väiksema üüri eest. Hageja esindaja kostjale selget vastust ei andnud, mistõttu tasus kostja hagejale esitatud üüriarved 2000 krooni kuus kuni detsembri lõpuni, mil ruumid olid kostja asjadest vabastatud. Jaanuaris andis kostja esindaja hageja esindajale üle ruumide võtmed. Sellest tulenevalt järeldas kostja heas usus, et üürisuhe on täielikult lõppenud.

2/5

Rendilepingu p 1.1 kohaselt leppisid pooled kokku ruumide, mitte kinnistu rendile andmises. Alusetu on hageja väide, et kostja vabastas ruumid alles 2009. a juuni lõpuks. Kostja ladustas pärast ruumide vabastamist ehitusmaterjali poolte ühisesse hoovi, kuid see ei takistanud hagejal juurdepääsu üüritud ruumidesse ja kinnistule. Kostjale kuuluv XXX 28 ja hagejale kuuluv XXX 28 kinnistu asuvad ühises hoovis, kruntide piirid on looduses tähistamata ja hoovi kasutavad ühiselt kõikide kinnistute omanikud. Kostja ei tunnista ka hageja leppetrahvi ja viivise nõuet. Leppetrahvi nõue on ka ebamõistlikult suur ja ületavad oluliselt põhinõuet. Leppetrahvi nõue on arvatud põhinõude sisse ja ka hageja nõuab ka leppetrahvilt viivist. Hageja on lisanud leppetrahvile käibemaksu, mida ei saa käibemaksuseaduse kohaselt teha, kuna leppetrahvi näol ei ole tegemist käibega. Isegi nõude põhjendatuse korral ei ole viivise nõue esitatud mõistliku aja jooksul, hageja teatas sellest esmakordselt 6. aprilli 2009. a kirjaga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et viivise ja leppetrahvi nõuded on põhjendatud, taotleb kostja viivise ja leppetrahvi vähendamist mõistliku suuruseni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Asjas puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud 17. aprillil ruumide asukohaga XXX 30, Tartus kasutamise leping tähtajaga 17. september 2008. a. ehitusmaterjalide ladustamiseks. Pooled nimetavad lepingut rendilepinguks. Tuginedes poolte seisukohtadele leiab kohus, et kohtule esitatud leping ei vasta VÕS § 339 sätestatud rendilepingu mõistele ja lepingut tuleb käsitleda ruumide üürilepinguna VÕS § 271 tähenduses. Lepingu sõlmimise eesmärgiks oli kostja jaoks ladustada kõrvalkinnistul paiknevas hoones (XXX 30) ehitusmaterjali, mida kostja vajas talle kuuluval naaberkinnistul asuva ehituse (XXX 28) remontimisel. Lepingu esemeks olid ruumid, mis asusid XXX 30 asuvas hoones. Poolte e-kirjaga antud kinnituste kohaselt lepingu p.-s 1 märgitud lepingu lisa (plaan) tegelikult ei koostatud (lk 49-50). Pooltel ei ole vaidlust, et lepingu tähtaja saabumisel 17. septembril 2008.a. ei olnud kostja üüritud ruume vabastanud ja soovis neid edasi kasutada. Kuigi kostja soovis üüri vähendada, ei jõudnud pooled selles osas siduvale kokkuleppele ja kostja möönab oma kohustust tasuda jätkuvalt ruumide eest üüri varem kokkulepitud määras kuni ruumide faktilise vabastamiseni. Kostja on avaldanud, et ta soovis ruume edasi kasutada „kuni üürileandja leiab uue üürniku“ (lk 25). VÕS § 310 lg 1 kohaselt kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Kohus leiab, et hageja on õigesti leidnud, et üürileping on muutunud pärast

17.septembrit 2008.a tähtajatuks. Poolte poolt avaldatust nähtub, et pooled ei jõudnud läbirääkimiste käigus selgele ja kindlale seisukohale lepingu tingimuste muutmise osas, samas jätkas kostja ruumide kasutamist lepingu kohaselt. Kostja väidab, et ta andis ruumide võtmed, seega ka valduse hagejale üle jaanuaris 2009. a. Täpsemat kuupäeva kostja kohtule ei avalda. Hageja juhatuse liige M. Maidla on e-kirjas kostja esindajale 9. juunist 2009.a. (lk 30) avaldanud, et ruumide võtmed on hagejale üle antud, kuid üleantud võtmekomplekt on koopia sellest, mis hageja on andnud kostjale. Hageja viitab oma kirjas, et ruumid, mille võtmed kostja hagejale üle andis, on koristamata ehitusprahist ja asjad on kuhjatud hageja maa peale üüritud ruumide uste taha. Seega tõendab hageja esindaja e-kiri kostja väidet, et üüritud ruumide valdus on hagejale kostja poolt üle antud jaanuaris 2009. a. Hageja tugineb oma üürivõla ja leppetrahvi nõudes ka asjaolule, et kostja ladustas ruumidest välja toodud ehitusmaterjali hageja kinnistule, mistõttu ei saa lugeda lepingut lõppenuks ruumide võtmete üleandmisega. Samas ei ole hageja vastu vaielnud kostja väitele, et kinnistud XXX 28 ja

3/5

30 omavad ühist hoovi ja looduses on kinnistute piirid märgistamata. Lepingu p 1.1 kohaselt on lepingu objektiks vaid XXX 30 asuvad ruumid, mitte aga kogu kinnistu. Seega piisab käesoleval juhul VÕS § 334 lg 1 tähenduses üüritud asja tagastamiseks tõepoolest XXX 30 ruumide valduse üleandmisest üürileandjale. Kui kostja paigutas üüritud ruumidest välja toodud ehitusmaterjali tõepoolest ka hagejale kuuluvale kinnistule, siis võib hagejal sellest tulenevalt olla nõudeid kostja vastu, kuid neid nõudeid ei saa hageja esitada käsitletava lepingu alusel. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 336 lg 1 kohaselt üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud kui tegemist on puudustega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Samas ei ole hageja ka tagastatud ruumide puudustele oma nõudes tuginenud ja ei ole neid nimetanud ka oma kirjas kostjale 23. veebruarist 2009 (lk 10), mistõttu ei pea kohus seda küsimust ka käsitlema. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja vabastas XXX 30 ruumid hiljemalt 31. jaanuariks 2009.a. VÕS § 311 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled tähtajatu üürilepingu VÕS §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. VÕS § 312 lg 1 kohaselt on üürilepingu korralise ülesütlemise tähtajaks vähemalt kolm kuud. Asja materjalide kohaselt kostja seaduses sätestatud ülesütlemise tähtaega ei järginud. Kuna kohus loeb ruumide vabastamise tähtajaks hiljemalt 31. jaanuar 2009, siis tuleb lugeda leping ülesöelduks nimetatud päevast kolme kuu möödumisest, st alates 1. maist 2009.a. Kuna üks lepingupool-kostja oli 23. veebruariks 2009.a lepingu juba üles öelnud ja VÕS § 312 lg 1 sätestatud ülesütlemistähtaeg oli hakanud juba kulgema, siis ei oma teise lepingupoole st hageja 23. veebruari 2009. a teatis lepingu lõpetamise kohta õiguslikku tähendust. Kuni lepingu ülesütlemise tähtaja saabumiseni tuleb kostjal tasuda üüri ka perioodi eest, mis osas kostja ei järginud tähtajatu üürilepingu ülesütlemise tähtaega- st kostjal tuleb üüri tasuda kuni 1. maini 2009.a. Vastavalt hageja arvestusele (lk 18) tuleb kostjal tasuda üüri kuni 1. jaanuarini 2009 749.54 krooni ja nelja kuu eest 2009 (2360 krooni kuus), st kokku 10189.54 krooni, mis on kostjal käesoleva ajani tasumata. Kostjalt tuleb põhivõlana välja mõista hageja kasuks 10189.54 krooni. Lepingu p 6.1.1 kohaselt on rendileandjal õigus rentnikult nõuda renditasu, kommunaalmaksete ja teiste arvete õigeaegse tasumata jätmise korral viivist o, 5 % võlguolevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Nimetatu on rendileandja õigus, aga mitte kohustus. Nii on hageja rendileandjana esitanud arved nr 29012 (aprill 2009 eest, lk 14) ja nr 29005 (märts 2009 eest lk 15), mille õigeaegse tasumata jätmise eest nõuab hageja kostjalt viivist üksnes 0, 15 % päevas tasumata summalt. Kui hageja ise on arvega nõudnud kostjalt lepingus kokkulepitust väiksemat viivist, siis ei ole hagis jälle suurema viivisemäära kohaldamine arvel märgitud perioodi eest kooskõlas hea usu põhimõttega. Vastavalt hageja viivisnõude arvutusele (lk 18), millele ei ole kostja vastuväiteid esitanud on kostja viivises seisuga 12. oktoober 2009.a järgmiselt: saldo 01.01.2009 – 749.54 krooni- 283 päeva; arve jaanuar 2009 eest – 247 päeva: arve veebruar 2009 eest – 223 päeva; arve märts 2009 eest – 191 päeva; arve aprill 2009 eest – 163 päeva. Kohtuotsuse tegemise seisuga 8. aprill 2010 on kostja olnud viivituses täiendavalt 178 päeva. Seejuures tuleb viivise määraks märts ja aprill 2009 arvete tasumisega viivitamise eest kohaldada 0, 15 % päevas ja ülejäänud osas 0, 5 % päevas. Seega tuleks kostjal tasuda viivist tähtaegselt tasumata maksetelt järgmiselt: -

saldo seisuga 1. jaanuar 2009 749.54 krooni, viivituses päevi 461, viivisemäär 0, 5 % päevas, st 1726 krooni

-

jaanuar 2009 arve 2360 krooni, viivituses päevi 425, viivisemäär 0, 5 % päevas, st 5015 krooni 4/5

-

veebruar 2009 arve 2360 krooni, viivituses päevi 401, viivisemäär 0, 5 % päevas, st 4731.80 krooni

-

märts 2009 arve 2360 krooni, viivituses päevi 369 päeva, viivisemäär o, 15 % päevas, st 1306.26 krooni

-

aprill 2009 arve 2360 krooni, viivituses päevi 341, viivisemäär 0, 15 % päevas, st 1207.14 krooni.

Kokku on arvestuslik viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 8. aprill 2010 13 986.20 krooni. Kostja taotleb viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Kohus on arvestades kujunenud kohtupraktikat seisukohal, et mõistlik viivis ei tohi ületada põhivõlga. Seega tuleb kohtuotsuse tegemise seisuga hagetavat viivist vähendada kuni põhivõla suuruseni ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks seisuga 8. aprill 2010 viivis 10 189 krooni. TsMS § 367 alusel võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest alusel protsendina põhinõudest. Kuna hageja on ka sellise nõude esiatnud ja kostja ei ole pärast hagi esitamist hagi vabatahtlikult rahuldanud, siis kuulub kostja nimetatud nõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista ka viivis otsuse tegemisest protsendina põhinõudest kuni kogu põhinõude täitmiseni. Kohtuotsusega lahendab kohus õigusvaidluse poolte vahel, misjärel on kostjal võimalus koheselt kohtuotsust täita ja sellega endal ära hoida viivise suurenemist ebamõistliku suuruseni. Kuna leping muutus pärast lepingus märgitud tähtaega tähtajatuks lepinguks ja kostja ei ole rikkunud hageja antud tähtaega ruumide vabastamiseks, siis puudub hagejal lepingu p-st 6. 1. 2 tulenev õiguslik alus leppetrahvi nõudeks. Seega on kohus hagi rahuldanud osaliselt. Pooled ei ole kohtule menetluskulude nimekirju esitanud, kuigi kohus on neid selleks kohustanud 19. novembri 2009. a asja menetlusse võtmise määrusega (lk 21-22). Asjas on tõendatud menetluskuluks riigilõiv 4000 krooni. Arvestades hagiga rahuldatud põhivõla osa 10189.54 krooni, millelt kuuluks tasumisele riigilõivuna 3000 krooni, leiab kohus, et tasutud riigilõivust tuleb jätta 3⁄4 kostja kanda ja 1⁄4 hageja kanda. Ülejäänud poolte kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda.

Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja