Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-09-45166
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. aprill 2010, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
AS EG Ehitus hagi MKT Holding vastu lepingu täitmise nõudes
Hagihind
1 582 507, 05 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
16. märts 2010
Menetlusosalised
Hageja:
AS EG Ehitus (RK 11097051, Radisti tee 7, Rae vald, Harju maakond 75322, e-post: [email protected])
Hageja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaat N. S. (Advokaadibüroo Paul Varul, Ahtri 6 a, 10151 Tallinn, e-post: [email protected])
Kostja:
MKT Holding (RK 10859580, Männiku 16, Püssi, Ida-Virumaa 43222, e-post: [email protected])
Kostja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaadi vanemabi H. V. (Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ Jõhvi osakond, Sompa 3, 41533 Jõhvi)
1 582 507, 05 krooni ja viivis 1 582 507, 05 krooni – kokku 3 165 014 (kolm miljonit ükssada kuuskümmend viis tuhat neliteist) krooni 10 senti. 1.2 Kostja OÜ MKT Holding tasub hagejale põhivõla 1 582 507, 05 krooni 4 (nelja) osamaksega ajavahemikul aprill 2010 - juuli 2010.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
allkirjastatud tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid tl 97-99). Hageja selgitab, et õiguslikus mõttes on tegemist VÕS § 95 täitmiskviitungiga. Lepingu p 7.4 kohaselt leppisid pooled kokku töö vastuvõtmises selliselt, et allkirjastatakse vastav vastuvõttu tõendav akt. Lepingu p 6.1 kohaselt oli kostjal õigus 5 päeva jooksul arve saamisest vaidlustada üleandmisakt. Kostja ei ole vaidlustanud üleandmisakti ei sisu ega vormi osas. Hageja selgitab, et poolte vahel ei ole kunagi olnud vaidlust kostjapoolse maksekohustuse üle.. Kostja on ise varem korduvalt tunnistanud oma võlgnevust. Võlgnevuste kustutamise läbirääkimiste käigus on kostja viitega lepingule osaliselt ka kohustust täitnud. Kostja võttis lepingute alusel tehtud tööd vastu ning tunnistas need lepingukohasteks. Seega on hageja arvates kostja väited tööde puudustele asjakohatud. Töös esinevaid puudusi sai kostja fikseerida juba üleandmise-vastuvõtmise aktis, selline on ka ehitustööde puhul kehtiv praktika ja tava. Kuna pretensioone lepingus ettenähtid tähtaja jooksul ei esitatud, leidis kostja, et nende esitamiseks puudus põhjus. 1.6 Hageja selgitab, et kostja on alates võla tasumise meeldetuletusest põhjendanud kohustuse täitmata jätmist asjaoludega: - võlgnikul on suuremahulised investeeringud ning kliendid ei pea kinni maksetähtaegadest; - võlgnik tasuks arved maksegraafiku alusel; - kohustused on täitmata kuna raamatupidaja on haige; - majanduslangus, tehase käivitamise raskus. 1.7 Kohtuistungil vähendas hageja viivisenõuet võrdseks põhinõude suurusega, seega mõistliku suuruseni. Kostjaga kompromissi saavutada ei õnnestunud, kuna viivise suuruses olid vastuolud (kostja pakutud viivisemääraga 10% põhinõudest hageja ei nõustu). 1.8 Hageja lõplikuks nõudeks jäi kostjalt 1 582 507, 05 krooni ja viivis põhinõude ulatuses.
välja
mõista
kostjalt
põhivõlg
-
kas ja millal üldse viivisenõue esitati; lepingute p 7.8 nimetatud hageja õigust nõuda leppetrahvi tasumist summas 0,5% tähtaja ületanud tööde mahust iga hilinenud päeva kohta. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud tööde tähtaegset üleandmist ega tööde vastavust lepingute tingimustele. Kostja taotleb hagi (ka osalise) rahuldamise korral määrata kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et kostja poolt tasutava makse suurus kalendrikuus ei ületaks 150 000 krooni. Kostja tugineb hagis esitatud asjalolule, et kostja majanduslik seisund käesoleval ajal ei ole hea, kostja ei ole aktiivselt tegutsev äriühing. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 2.4 Kohtuistungil 16.03.2010 selgitas kostja, et jääb oma seisukoha juurde ja leiab, et 1,5 milj krooni suurune viivis on ebamõistlikult suur ning kohus peaks antud juhul otsustama, missugune on mõistlik viivis. Kostja palus kohtul arvestada, et kostjale anda võimalus tasuda põhivõlg neljas osas. Olukord on raske, kuid kostja leiab, et ettevõte suudab seda teha.
Tööde üleandmise- vastuvõtmise aktide (tl 97-99) ja hageja esitatud arvetega nr 13840, 14016 ja 14102 (tl 8-10) on tõendatud tööde vastuvõtmine kostja poolt. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutus tasu sissenõutavaks töö valmimisest. Poolte vahel ei ole vaidlust tasu sissenõutavuse üle.
ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-66-05 p 19).
Menetluskulud
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.