Vandeadvokaadi vanemabi H. V. (Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ Jõhvi osakond, Sompa 3, 41533 Jõhvi)
RESOLUTSIOON
1.AS EG Ehitus hagi rahuldada. 1.1 Välja mõista kostjalt OÜ-lt MKT Holding hageja AS EG Ehitus kasuks põhinõue
1 582 507, 05 krooni ja viivis 1 582 507, 05 krooni – kokku 3 165 014 (kolm miljonit ükssada kuuskümmend viis tuhat neliteist) krooni 10 senti. 1.2 Kostja OÜ MKT Holding tasub hagejale põhivõla 1 582 507, 05 krooni 4 (nelja) osamaksega ajavahemikul aprill 2010 - juuli 2010.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu lepingu täitmise nõude. 1.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.05.2008 töövõtulepingu nr 307/2008 tööstusrajatiste toimimiseks vajalike vee, gaasi ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks (veetorustiku ja survekanalisatsiooni ehitus) ja 05.08.2008 töövõtulepingu 361/2008 (veetorustik puurkaevust hooneni). Kostja OÜ MKT Holding võttis hagejalt töövõtulepingu täitmisena saadud kanalisatsiooni- ja veetrassid Püssi linnas Tööstuspargi 1 ja 2 kinnistute ühendamiseks Järve Biopuhastuse ja Püssi linna veetrassiga vastu, kuid jättis lepingus kokkulepitud vastusooristuse – raha tasumise osaliselt tegemata. 1.2 Tuginedes tööde vastuvõtuaktidele esitas hageja kostjale tehtud töö eest järgmised arved: - 30.09.2008 arve 13840 summas 298 805, 40; - 31.10.2008 arve 14016 summas 578 200 ; - 21.11.2008 arve 14102 summas 1 007 481, 65 krooni. Kostja arveid ei tasunud. Tellija võttis objekti vastu, töövõtja esitas arve tasu saamiseks. Tellija on tasunud 07.05.2009 summa 200 000 krooni ja 06.07.2009 summa 999 980 krooni (osundamata konkreetsele arvele). 1.3 Kostja on hageja nõuet tunnistanud, pooled on pidanud läbirääkimisi kohustuse täitmiseks, kuid soovitud tulemust ei ole saavutatud. Kostja on läbirääkimiste käigus esialgsest võlast 1 882 487, 05 krooni tasunud 299 980 krooni põhivõlga. Lepingust tuleneva viivise tasumise kohustus on täitmata kogu ulatuses. 1.4 Lepingute 361/2008 ja 307/2008 p.7.7 kohaselt kohustus tellija tasuma viivist 0,5% päevas iga viivitatud maksepäeva eest, juhul kui ta viivitab oma rahalise kohustuse täitmisega. Seisuga 31.08.2008 on kostja põhivõlg summas 1 582 507, 05 krooni ja viivise summa 2 591 718, 13 krooni. Viivise päevamäär on 7 912, 54 krooni. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõla 1 582 507 krooni, viivise 2 592 718, 13 krooni seisuga 31.08.2009 ja viivise kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas võttes aluseks päeva viivise suuruse 7 912, 54 krooni ning sealt edasi 0,5% põhivõlalt iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni. 1.5 Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ja selgitab, et poolte vahel ei ole kunagi olnud vaidlust selle üle, et hageja on täitnud töövõtulepingust tulenevad kohustused, ehitanud valmis ja kostjale üle andnud lepingukohased ehitised/rajatised. (hageja esitatud poolte
allkirjastatud tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid tl 97-99). Hageja selgitab, et õiguslikus mõttes on tegemist VÕS § 95 täitmiskviitungiga. Lepingu p 7.4 kohaselt leppisid pooled kokku töö vastuvõtmises selliselt, et allkirjastatakse vastav vastuvõttu tõendav akt. Lepingu p 6.1 kohaselt oli kostjal õigus 5 päeva jooksul arve saamisest vaidlustada üleandmisakt. Kostja ei ole vaidlustanud üleandmisakti ei sisu ega vormi osas. Hageja selgitab, et poolte vahel ei ole kunagi olnud vaidlust kostjapoolse maksekohustuse üle.. Kostja on ise varem korduvalt tunnistanud oma võlgnevust. Võlgnevuste kustutamise läbirääkimiste käigus on kostja viitega lepingule osaliselt ka kohustust täitnud. Kostja võttis lepingute alusel tehtud tööd vastu ning tunnistas need lepingukohasteks. Seega on hageja arvates kostja väited tööde puudustele asjakohatud. Töös esinevaid puudusi sai kostja fikseerida juba üleandmise-vastuvõtmise aktis, selline on ka ehitustööde puhul kehtiv praktika ja tava. Kuna pretensioone lepingus ettenähtid tähtaja jooksul ei esitatud, leidis kostja, et nende esitamiseks puudus põhjus. 1.6 Hageja selgitab, et kostja on alates võla tasumise meeldetuletusest põhjendanud kohustuse täitmata jätmist asjaoludega: - võlgnikul on suuremahulised investeeringud ning kliendid ei pea kinni maksetähtaegadest; - võlgnik tasuks arved maksegraafiku alusel; - kohustused on täitmata kuna raamatupidaja on haige; - majanduslangus, tehase käivitamise raskus. 1.7 Kohtuistungil vähendas hageja viivisenõuet võrdseks põhinõude suurusega, seega mõistliku suuruseni. Kostjaga kompromissi saavutada ei õnnestunud, kuna viivise suuruses olid vastuolud (kostja pakutud viivisemääraga 10% põhinõudest hageja ei nõustu). 1.8 Hageja lõplikuks nõudeks jäi kostjalt 1 582 507, 05 krooni ja viivis põhinõude ulatuses.
välja
mõista
kostjalt
põhivõlg
II KOSTJA VASTUS
2.Kostja tunnistab hagi osaliselt. 2.1 Kostja väidab kirjalikus vastuses, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et hageja on kostjale üle andnud lepingu nr 307 alusel tehtud töö. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et hageja oleks kostjale üle andnud ka lepingu nr 361 alusel tehtud töö. 2.2 Kostja vaidleb vastu viivise nõudele summas 1 582 507, 05 krooni ja ei pea seda põhjendatuks. Kostja tugineb lepingute p.7.7, mille kohaselt on viivis 0,5% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Kostja viitab VÕS § 113 lg 8, mille järgi võib maksmiseks kohustatud isik nõuda viivise vähendamist analoogiliselt VÕS § 162 (VÕS § 162 lg 1 – kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit) Kostja on seisukohal, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur. Kostja taotleb viivise vähendamist mõistliku suuruseni. 2.3 Kostja on seisukohal, et mõistliku viivise arvutamiseks peaks arvestama muuhulgas ka alljärgnevaid asjaolusid: - põhivõla suurus ja sissnõutavaks muutumise aeg (lepingute alusel teostatud tööde üleandmise aeg, tööde üleandmine hageja poolt tõendamata); - teostatud tööde puuduste maksumus; - VÕS § 162 lg 1 nimetatu – kaaludes ja võrreldes viivisenõude suurust hageja võimaliku kahjunõude suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust;
-
kas ja millal üldse viivisenõue esitati; lepingute p 7.8 nimetatud hageja õigust nõuda leppetrahvi tasumist summas 0,5% tähtaja ületanud tööde mahust iga hilinenud päeva kohta. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud tööde tähtaegset üleandmist ega tööde vastavust lepingute tingimustele. Kostja taotleb hagi (ka osalise) rahuldamise korral määrata kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et kostja poolt tasutava makse suurus kalendrikuus ei ületaks 150 000 krooni. Kostja tugineb hagis esitatud asjalolule, et kostja majanduslik seisund käesoleval ajal ei ole hea, kostja ei ole aktiivselt tegutsev äriühing. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 2.4 Kohtuistungil 16.03.2010 selgitas kostja, et jääb oma seisukoha juurde ja leiab, et 1,5 milj krooni suurune viivis on ebamõistlikult suur ning kohus peaks antud juhul otsustama, missugune on mõistlik viivis. Kostja palus kohtul arvestada, et kostjale anda võimalus tasuda põhivõlg neljas osas. Olukord on raske, kuid kostja leiab, et ettevõte suudab seda teha.
III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, kuulanud menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt tekib võlasuhe lepingust. 4.1 Hageja AS EG Ehitus ja kostja OÜ MKT Holding sõlmisid 21.05.2008 töövõtulepingu nr 307/2008 tööstusrajatiste toimimiseks vajalike vee, gaasi ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks (veetorustiku ja survekanalisatsiooni ehitus) ja 05.08.2008 töövõtulepingu 361/2008 (veetorustik puurkaevust hooneni) (tl 11-19) 4.2 Vastavalt VÕS § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud töö, teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled sõlmisid seega töövõtulepingu VÕS § 635 tähenduses
5.Lepingu p 7.4 kohaselt leppisid pooled kokku töö vastuvõtmises selliselt, et allkirjastatakse vastav vastuvõttu tõendav akt (tl 13 ja 18 ) Lepingu p 7.4 sätestas ka tellija kohustuse ehitustööd üle vaadata ning akti allkirjastada. Lepingu p 7.4 järgi loeti tööd vastuvõetuks kui 5 (viie) päeva jooksul peale akti üleandmist ei ole antud tööde kohta esitatud kirjalikke pretensioone. Kirjalikke pretensioone esitatud ei ole, seega on tööd vastu võetud.
6.Lepingu p 6.1 kohaselt oli kostjal 5 päeva jooksul arve saamisest õigus/võimalus vaidlustada üleandmisakt, seega aktsepteerida või tagasi lükata tööde teostamise aktid. Kostja ei ole vaidlustanud üleandmisakti ei sisu ega vormi osas. Seega on lepingutes kokkulepitud tööd lepingukohaselt teostatud ning tellijale (kostjale) üle antud.
7.Tuginedes tööde vastuvõtuaktidele esitas hageja kostjale tehtud töö eest järgmised arved: - 30.09.2008 arve 13840 summas 298 805, 40; - 31.10.2008 arve 14016 summas 578 200 ; - 21.11.2008 arve 14102 summas 1 007 481, 65 krooni
Tööde üleandmise- vastuvõtmise aktide (tl 97-99) ja hageja esitatud arvetega nr 13840, 14016 ja 14102 (tl 8-10) on tõendatud tööde vastuvõtmine kostja poolt. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutus tasu sissenõutavaks töö valmimisest. Poolte vahel ei ole vaidlust tasu sissenõutavuse üle.
8.Töö eest tasumata jätmine on VÕS § 100 mõttes võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, millele tuginedes on hagejal õigus kohaldada õiguskaitsevahendeid. Hageja nõuab VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist ja viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6 ) Viivise kokkulepe on sätestatud lepingute p 7.7, mille kohaselt lepinguga määratud maksetähtaja rikkumise korral on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,5% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivise välja mõistmist põhinõude ulatuses (1 582 507, 05 krooni)
9.Kostja viitab VÕS § 113 lg 8, mille järgi võib maksmiseks kohustatud isik nõuda viivise vähendamist vastavalt VÕS § 162 (VÕS § 162 lg 1 – kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit) Kostja on seisukohal, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur. Kostja taotleb viivise vähendamist mõistliku suuruseni. 9.1 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine, ka võlgniku kohustuse täitmisele sundimine. Tõendamiskoormis viivise vähendamise nõude esitamisel lasub kostjal ehk, kui kostja taotleb viivise vähendamist, on tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne Lähtudes Riigikohtu praktikast, on viivise alandamine kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle proportsionaalsust. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei ole põhjendatud rahalise kohtuotsuse täitmisega viivitamisel viivise kohtupoolne vähendamine alla seadusega tagatud ulatuse ning et põhivõlast suuremat viivisenõuet tuleb võlausaldajal kohtus põhjendada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.06.2005 otsus tsiviilasjas 3-2-1-66-05) Reeglina ei loeta ülemääraseks ja ebamõistlikuks suureks viivist, mis ületab põhivõla ja intressi suurust. Hageja on hagiavalduses esialgselt esitatud viivisenõuet vähendanud põhivõla suuruseni. Viivise tasumise kokkulepe tuleneb lepingu(te) p 7.7. Eeltoodust tulenevalt ei pea hageja põhinõudega võrdset viivisenõuet eraldi põhjendama. 9.2 Seevastu leiab kohus, et kostjal tuleb põhjendada viivise ebaproportsionaalsust. Kostja ei ole esitanud ühtegi põhjendatud argumenti, miks põhinõudega võrdne viivisenõue on ebaproportsionaalne Kostja ei ole esitanud ka ühtegi veenvat põhjendust oma majandusliku olukorra kohta, mis mingilgi viisil õigustaks viivise vähendamist või selgitaks , et viivise väljamõistmine nõutud suuruses koormab ebamõistlikult ettevõtte majandustegevust või seab kostja ettevõtte ebamõistlikult raskesse majanduslikku olukorda. Kohus rõhutab, et kostja kohustus on tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, muuhulgas et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kui kostja
ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-66-05 p 19).
10.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostja esitatud viivise alandamise taotlus ei ole põhjendatud. Pooltel on võimalus kohtuotsust täites saavutada omavahel kokkulepe ka viiviste tasumiseks osade kaupa kokkulepitud ajavahemikus ning sellistes osasuurustes, mis ei koorma kostjalt liigselt. Kohus rahuldab AS EG Ehitus hagi OÜ MKT Holding vastu täies ulatuses.
Menetluskulud
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega menetluskulud kannab täies ulatuses kostja OÜ MKT Holding.
12.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.