Tsiviilasi nr 2-08-79382
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-79382
Tsiviilasi
Irina Kuznetsova hagi Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusamet) ja AS Todas vastu kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju hüvitamise nõudes Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Irina Kuznetsova Hageja esindaja: Tõnu Kõrda Kostja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (RK 70001975; asukoht: Lembitu 12, 15092 Tallinn); Kostja esindaja: Silvia Azojan (SKA õigusosakonna jurist; e-post: [email protected]).
Hageja soovib kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju hüvitamist. Vastavalt hagiavaldusele diagnoositi 19.11.2004 hagejal PERH Kutsehaiguste- ja Töötervishoiukeskuses kutsehaigusena ülekoormus: karpaalkanali sündroom mõlemapoolselt, käte liigeste valud, artroidilised muutused käte liigestes. Kutsehaiguse diagnoosimise ajal oli hageja vanaduspensioni eas ja sai
vanaduspensioni alates 30. maist 1998, kui ta töötas endiselt AS-s Todas. Kutsehaiguse põhjustasid järgmised töökeskkonna ohutegurid: sundasendid, sundliigutused, sealhulgas haaramis- ja hoidmisliigutused-asendid kätele ja õlavöötmele. Ohutegurid ilmnesid hageja tervisele kahe tööandja juures töötades: Tartu Lihakombinaadis aastatel 1971-1998 ja AS-s Todas aastatel 19982004. Tartu Pensioniameti AEK II 16.12.2004 arstliku ekspertiisi otsusega nr 162511 tuvastati, et kutsehaigus põhjustab püsiva töövõime kaotuse 50%. 28.11.2006 arstliku ekspertiisi otsusega nr 307972 tuvastati, et hageja on jätkuvalt kutsehaiguse tõttu püsivalt töövõimetu 50% ulatuses. Kutsehaiguse ja püsiva töövõimetuse pärast lõpetas AS Todas hagejaga töösuhte 31.01.2005. Hageja soovib Eesti Vabariigilt mõista välja tervisekahju hüvitise ajaperioodi 01.02.200531.12.2008 eest ühekordses summas 47 554 krooni ja alates 01.01.2009 igakuiselt summas 1267 krooni. AS-lt Todas mõista välja tervisekahju hüvitis sama ajaperioodi eest summas 8773 krooni ja alates 01.01.2009 igakuiselt summas 234 krooni.
Kostja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu ei võtnud 05.01.2009 kohtule esitatud vastuses hagi õigeks. Kostja arvates on hagejale hüvitise määramisel kohaldatav Eesti Vabariigi 10.06.1992 määrus nr 172, mis reguleerib ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutist korda. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Eesti Vabariigile tuli vastavalt tsiviilkoodeksi § 473 üle kohustus tasuda tervisekahjuhüvitist likvideeritud Tartu Lihakombinaadi eest. Tartu Lihakombinaadis töötas hageja perioodil 1971-1998. Tegemist on kahju tekitamisega ja võlasuhte tekkimisega enne 01.07.2002 ning hüvitist arvutatakse ja makstakse kooskõlas tsiviilkoodeksiga ja ajutise korraga. Ajutise korra § 7 lg 3 kohaselt penisonid, mis on määratud kannatanule muudel alustel nii enne kui ka pärast töövigastust, võetakse kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel arvesse selles invaliidsuspensioniga (töövõimetuspension) võrdses osas, mida kannatanul on õigus saada seoses töövigastusega. Kostja on kohtule 09.02.2010 edastanud täiendava vastuse hagile. Kostja leiab, et kahju tekkimine on leidnud aset enne 02.07.2002, siis kuulub hagejale hüvitise määramisel ja arvutamisel kohaldamisele tsiviilkoodeks ja Eesti Vabariigi Valituse 10. juuni 1992. a. määrus nr 172. TsK jõustumisest 01.01.1965 kuni aastani 2000 kehtinud pensioniseaduste kohaselt määrati invaliidsuspension eluajaks või kuni määratud invaliidsusgrupi kehtivuse aja lõpuni ja seda ei arvutatud ümber vanaduspensioniks. Seega TsK § 466 jõustumisest kuni pensionireformini 01.01.2000 maksti isikutele invaliidsuspensioni ka vanaduspensioni eas. Kostja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et Tartu Maakohtu 27.03.2009 määrusega kinnitati AS Todas lõpetamise otsus. Kostja nõustub, et sellest tulenevalt tuli 2009. aasta aprillist vastavalt tsiviilkoodeksi §-le 473 riigile üle kohustus tasuda tervisekahju hüvitist likvideeritud AS Todas eest.
15.03.2010 esitas hageja kohtule hagiavalduse ja nõudesummade täpsustuse. Täpsustuse kohaselt on vanaduspension hagejale määratud muudel alustel, sest õigus vanaduspensionile ei teki tervisekahjustuse tagajärjel. Riigikohus on oma 13.01.2009 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-117-08 väljendanud vanaduspensioni mahaarvamise keeldu: „Kohtud on õigesti märkinud, et vanaduspension ei tule hagejale arvestatud hüvitisest maha arvata.“ Kahju hüvitamise eesmärk on tagada kannatanule sama sissetulek, mis tal oleks olnud, kui kutsehaigestumist ei oleks toimunud. Hageja töötaks endisel töökohal, kui ei oleks kaotanud kutsehaiguse tagajärjel 50% töövõimest. Hageja töövõimetuse ainsaks põhjuseks on kutsehaigus, ei ole ühtegi teist üldhaigust. Hageja avalduse kohaselt ei ole tal ka ühtegi ealist takistust töötamiseks hoolimata sellest, et ta on 68aastane. Ekslik on kostja arvamus, et nii vanaduspensioni kui ka kutsehaiguse hüvitise saamine seaks hageja teiste pensionäridega võrreldes ebamõistlikult eelistatud olukorda. Hageja arvates on hoopis teised isikud eelistatud olukorras, kes saavad vanaduspenisoni, aga saavad ka töötades sellele lisa
teenida. Hageja sooviks ka töötada, aga ei saa, kuna kutsehaigus on sobiva töö leidmisele takistuseks. 01.01.2006 kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 6 näeb ette, et töötajal on õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõiguses sätestatud ulatuses. See on erinormiks tööst põhjustatud tervisekahjustuse korral, seega prioriteetne teiste normide suhtes. VÕS ei näe samuti ette vanaduspensioni mahaarvamist kahjuhüvitisest. Vanaduspension on inimese õigus saada töötatud aastate eest igakuist sissetulekut, olenemata asjaoludest. Töövõimetuspension on aga ühiskonna abi isikule, kes on kaotanud osaliselt või täielikult töövõime. Seaduse kohaselt kuulub töövõimetuspension mahaarvamisele kahjuhüvitisest mitte vanaduspension. Hageja esindaja leiab, et kui kutsehaiguse kõrval ei esine üldhaigust, siis ei ole alust hüvitise vähendamiseks. 27.03.2009 kohtumäärusega kuulutas Tartu Maakohus välja AS-i Todas (pankrotis) lõpetamise otsuse, seega tuli alates 2009. aasta aprillist vastavalt tsiviilkoodeksi §-le 473 riigile üle kohustus tasuda tervisekahju hüvitist likvideeritud AS-i Todas eest. Vastavalt esitatud avaldusele palub hageja mõista Eesti Vabariigilt välja tervisekahju hüvitise ajaperioodi 01.02.2005-30.04.2010 eest ühekordses summas 71 843 krooni ja alates 01.05.2010 igakuiselt summas 1576 krooni ning jätta kostja kanda kõik hageja menetluskulud.
Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kostja on oma vastuväites viidanud ajutise korra punkt 7 lõikele 3. Ajutine kord kui seadusest madalamalseisev õigusakt ei saa vastuolu korral muuta ENSV Tsiviilkoodeksiga kehtestatud põhimõtteid. Tsiviilkoodeksi § 466 kohaselt juhul kui riiklikule sotsiaalkindlustusele kuuluvale kodanikule ei ole seoses tema vigastuse või muu tervisekahjustuste tekitamisega toetust või pensioni määratud, siis on tekitatud kahju eest vastutav organisatsioon või kodanik kohustatud hüvitama kodaniku poolt kantud kahju täies ulatuses. Seaduse kohaselt saab hüvitisest maha arvata vaid need toetused ja pensionid, mis on määratud tervisekahjustuse tõttu. Vanaduspension on hagejale määratud seoses teatud ikka jõudmisega, mitte seoses kutsehaigusega. Seega puudub vanaduspensioni mahaarvamiseks tervisekahjuhüvitisest alus. Riigikohtu seisukohtadest ei tulene, et saadavast tervisekahjuhüvitisest tuleks arvata maha vanaduspensioni mingi osa. Kohus ei leia, et tervisekahjuhüvitise ja vanaduspensioni täies suuruses maksmine asetaks hageja võrreldes teiste tervisekahjuhüvitist saavate isikute ja vanaduspensionäridega ebamõistlikult soodsamasse olukorda. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 43 reguleerib riiklike pensionite maksmist töötamise korral. Säte ei keela pensionieas töötamist. Tööl käival vanaduspensionäril on õigus saada vanaduspensioni täies ulatuses ja selle kõrvalt ka töötasu. Ka hageja sooviks jätkata töise sissetuleku teenimist, kuid seda takistab kutsehaigusest tulenev töövõimetus, mille tõttu ei ole võimalik leida sobivat tööd. Seega oleks hageja pigem ebasoodsamas olukorras võrreldes nende isikutega, kes saavad töötades töötasu ja lisaks sellele ka vanaduspensioni. Seoses hüvitisest vanaduspensioni mahaarvamisega on hageja toonud välja Riigikohtu 13.01.2009 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-117-08, kus Riigikohus on nentinud, et vanaduspensioni ei tule hagejale arvestatud hüvitisest maha arvata. Kohus leiab, et nende põhimõtetega tuleb arvestada. Kuna AS Todas on kohtumäärusega lõpetatud (tl 44), siis läksid alates 27.03.2009 Eesti Vabariigile üle AS-i Todas kohustused, mis tulenevad hagejale tekitatud tervisekahju hüvitise maksmisest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 71 843 krooni ühekordse summana ja alates 01.05.2010 igakuiselt 1576 krooni.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.