Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 07.04.2010.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-09-12864
Kohtuasi
OÜ W hagi DK vastu võla 136.500 krooni ja viivise 49.303,80 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
136.500.- krooni
Menetlusosalised
Hageja: OÜ W(r k XXX, asukoht XXX), Hageja esindaja OÜ Julianus Inkasso Külliki Tammiku isikus Kostja: D K (ik XXX elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Arina Liskmann
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 21.01.2010.a. ja kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista D K ilt OÜ W kasuks põhivõlga 136.500.- (ükssada kolmkümmend kuus tuhat viissada) krooni ja viivitusintressi 13.650.- (kolmteist tuhat kuussada viiskümmend) krooni. Menetluskulude väljamõistmine Jätta OÜ W menetluskuludeks olevad kohtukulud ja kohtuvälised kulud täies ulatuses DK kanda. Jätta DK menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
1.25.03.2009.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ W arendajana ja D K ning A Š klientidena 26.09.2006.a. liitumislepingu nr 194/06, mille kohaselt kohustus OÜ W välja ehitama , Rae vallas, Harjumaal asuva kinnistu maa-alal kuni kliendi kinnistu piirini ühisveevärgi ja kanalisatsiooni, et võimaldada klientidel sellega liituda. Lepingu p-s 5.1 leppisid pooled kokku, et kostja ja D K ja A Š tasuvad kinnistute maa-ala välise ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise eest liitumistasu summas 273.000.- krooni. Hageja on seisukohal, et pooltevaheline leping on töövõtuleping.
2.05.07.2007.a. koostati poolte vahel liitumispunkti üleandmise-vastuvõtmise kohta akt, mille kohaselt hageja andis üle kostjale ja A Š liitumispunkti ja viimased kinnitasid oma allkirjadega selle vastuvõtmist.
3.13.09.2009.a. esitas hageja kostjale ja A Š tasumiseks arve 207108, mille kättesaamist klienid mõlemad allkirjadega kinnitasid.
4.12.10.2007.a. liitumislepingu muutmise lepingus leppisid pooled kokku, et 50% liitumistasust tasub hiljemalt 13.10.2007.a. A Š ja 50 % liitumistasust tasub hiljemalt 13.01.2008.a. D K . A Š täitis oma lepingulise kohustuse, kostja oma kohustust täitnud ei ole.
5.Hageja palub tuginedes VÕS §-dele § 76, 82, 100, 101 ja 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõla 135.500.- krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise 0,07 % päevas kokku summas 49.303,80 krooni ja viivise kuni nõude täitmiseni kostja poolt.
6.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – liitumislepinguga nr 194/06 ja selle p 5.2.2.muutmise kokkuleppega 12.10.2007.a., kostjale 04.12.2008.a. saadetud võlateatisega, 05.07.2007.a. allkirjastatud liitumispunkti üleandmisevastuvõtmise aktiga, 13.09.2007.a. OÜ W poolt väljastatud arvega ja nõude loovutamise lepingu lisaga.
Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping on müügileping, mitte töövõtuleping ning sõlmitud lepingu näol on tegemist tingimusliku tehinguga TsÜS § 102 lg 1 ja lg 2 mõttes,
sest lepingu p 5.3. kohaselt on pooled kokku leppinud, et leping jõustub pärast punktis 5.2.1. nimetatud ettemaksu tasumist kliendi poolt arveldaja pangaarvele. Kuna vastavalt TsÜS § 105 lõikele 1 tekivad edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel, kuid pooltevaheline liitumisleping ei ole jõustunud, sest kostja ei ole liitumistasu summas 136.500 hagejale ära maksnud, nagu pooled lepingu p-s 5.2.1 kokku leppisid, ei ole kostjal käesoleval ajal kohustust tasuda hagejale lepingujärgset liitumistasu. Kostja ei ole ka veetrassiga oma kinnistut ühendanud ega kasuta kinnistut, mistõttu ei tekkinud tal ka kohustust tasuda lepingust tulenevat liitumistasu.
8.Viivisenõude osas on kostja seisukohal, et hagejal puudub õigus viivist nõuda, sest nendevaheline liitumisleping ei ole jõustunud ja kostjal ei ole hageja ees rahalist kohustust.
9.Kostja tõendeid vastuväidete tõendamiseks ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
10.Kohus võtab kõigepealt seisukoha millise poolte vahel sõlmitud lepingu liigiga tegemist on. Kuna pooled vaidlevad selle üle kas poolte vahel sõlmitud liitumisleping oli müügileping või töövõtuleping ja poolte ühist tahet lepingu sõlmimisel ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seejuures tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg 5 sätestatut. Kohus, võttes arvesse eelpoolnimetatud asjaolud ning juhindudes lisaks eelpoolnimetatud seadusesätete ka VÕS § 29 lg 5 p 4 märgitust, mille kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingu olemust ja eesmärki, asub kohus seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping kuna liitumislepingu nr 194/6 kohaselt leppisid pooled kokku, et OÜ W kohustub välja ehitama , Rae vallas, Harjumaal asuva kinnistu maa-alal kuni kliendi kinnistu piirini ühisveevärgi ja kanalisatsiooni, s.o. tegema töö, et võimaldada klientidel sellega liituda ( p.1.1) ja kliendid A Š ja D K maksavad selle eest hagejale 273.000.- krooni liitumistasu 7 päeva jooksul arvates Pealiitumispunkti valmimisest (p. 5.2.1)( s.o. maksma tasu teostatud tööde ees). 12.10.2007.a. on lepingupunkti 5.2.1. muudetud selliselt, et 50 % liitumistasust maksab hiljemalt 13.10.2007.a. A Š ja 50 % liitumistasust maksab hiljemalt 13.01.2008.a. D K .
11.Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamisel poolte vahel kuuluvad kohaldamisele VÕS § 76 lg 1 ja lg 3 sätted, mis sätestavad, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, ning sama seaduse 36. peatüki sätted, mis reguleerivad töövõtulepingu erisusi võrreldes võlaõigusseaduses sätestatud üldnormidega lepingust tulenevate kohustuste rikkumiste puhuks. Kuivõrd VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtuleping leping mille kohaselt kohustub üks isik ehk töövõtja valmistama asja, muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja teine isik ehk tellija maksma selle eest tasu, tuleb kohtul kontrollida kas lepingupooled täitsid oma lepingust tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule ning kas tasunõue on VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutunud sissenõutavaks.
12.Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olev liitumisleping tõendab, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping (liitumisleping) millega hageja võttis endale kohustuse välja ehitada , Rae vallas, Harjumaal asuva kinnistu maa-alal kuni kliendi kinnistu piirini ühisveevärk ja kanalisatsioon. Hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud akt liitumispunkti üleandmise – vastuvõtmise kohta 5.juulist 2007.a. tõendab aga, et kostja D K on tehtud töö hagejalt ka vastu võtnud. Seega kostja väide nagu ta ei oleks üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritud töid vastu võtnud on paljasõnaline ja ümber lükatud eelpoolnimetatud tõendiga. Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunõue kostja vastu tehtud tööde eest muutunud tööde üleandmisega VÕS § 637 lg 3
kohaselt ka sissenõutavaks, sest töö vastuvõtmine töö tellija poolt tõendab töö valmimist töö teostaja poolt.
13.Kohus on seisukohal, et kostja eksib kui leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist tingimusliku tehinguga TsÜS § 102 lg 1 ja lg 2 mõttes, sest lepingu p 5.3. kohaselt on pooled kokku leppinud, et leping jõustub pärast punktis 5.2.1. nimetatud ettemaksu tasumist kliendi poolt arveldaja pangaarvele. Kostja kinnitab ka ise, et tegelikult ettemaksus pooled kokku ei leppinud, vaid kogu tasu tuli tasuda pärast töö teostamist, mida tõendab ka lepingu p 5.2.1, mida hiljem muudeti p-deks 5.2.1 ja 5.2.2. Kuna tegemist ei olnud edasilükkava tingimusega sõlmitud lepinguga, vaid lepingus oli kokku lepitud millal tasunõue muutub sissenõutavaks, jõustus leping pärast poolte poolt selle alla kirjutamist ning muutus lepingupooltele täitmiseks ka kohustuslikuks. Asjaolu kas kostja kinnistut kasutab või ei, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, sest kokku lepiti ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamises kuni kostja kinnistu piirini, millega kostjale on tagatud võimalus lasta end soovi korral ühendada ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga.
14.Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hagejale teostatud tööde eest nõutavat 136.500.- maksnud, on hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks kostja vastu põhjendtaud.
15.Kohus on seisukohal, et hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele ka viivis. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise suuruse on pooled lepingu p-s 5.4 kokku leppinud. Vastavalt nimetatud lepingupunktile on viivis liitumistasu maksmisega viivitamise korral 0,07 % iga viivitatud päeva eest viivitatud summalt, kuid mitte rohkem kui 10 % liitumistasust. Kuna kostja ei olnud hagi esitamise ajaks ega ole ka käesolevaks ajaks tasunud hagejale teostatud tööde eest, on olnud ta tehtud tööde eest tasumisega viivituses, mille eest on hageja õigustatud nõudma viivitusintressi. Hagi esitamise ajaks oli kostja olnud viivituses tehtud tööde eest tasumisega 14.01.2008.a. - 24.03.2009.a., s.o. 449 päeva. Arvestades nimetatut, põhivõla suurust 136.500.- krooni ja lepingus kokku lepitud viivise suurust 0,07 % päevas tasumata liitumistasust, moodustas kostja viivis hageja ees kokku hagi esitamise aja seisuga 42.901,95 krooni. Tulenevalt asjaolust, et pooled on lepingus kokku leppinud viivise piirmäära 10 % lepingutasust, ei saa kostjalt välja mõista viivist rohkem kui 13.650.- krooni.
16.Kuna pooled on leppinud lepingus kokku viivise piirsuuruse, ei kuulu viivis väljamõistmisele ka perioodi eest pärast hagi esitamist vastavalt TsMS § 367 sätestatule. Menetluskulude jaotamine.
17.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu, jäävad hageja menetluskuludeks olevad riigilõiv ja hageja esindajakulu TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad sama seadusesätte alusel kostja enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
18.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS §-st 133 lg 1, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 136.500.- krooni, ongi see