Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-09-55091 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud EAktsiaselts esitas 22.10.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu S , mis 11.12.2009 määrusega anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. EAktsiaselts (hageja) esitas 28.12.2009 Harju Maakohtule hagi Osaühingu S (kostja) vastu 6 785,11 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.08.2006 kliendilepingu nr 5263721 ning 24.07.2006.a tootelepingu nr 5169577, mille alusel kostja kasutas toodet „Arvutitöökoha üür“. Kostjale on antud üle seadmete üleandmis-vastuvõtmise akti alusel sülearvuti HP Paviljon dv 4450EA. Tulenevalt tootelepingu p-st 6 kohustus kostja tasuma tootega seonduvad tasud vastavalt tootetingimustele ja hinnakirjale hageja poolt saadetud arvete alusel. Lepingu p 13 kohaselt kehtib leping tähtajatult alates selle sõlmimisest, seejuures iga arvutitöökoht üüritakse vähemalt 36 kuuks alates Lisas fikseeritud kehtivuse kuupäevast. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud lepingu nr 5169577 juurde lisa kehtivuse ajaga alates 25.07.20006.a. Seega pidanuks kostja kasutama üüritud arvutit vähemalt kuni 25.07.2009.a. Kostja ei ole alates oktoobrist 2008.a kuni juulini 2009.a hageja poolt esitatud arveid tasunud. Hageja esitas 07.07.2009 ja 02.08.2009 kostjale võlanõuded. Kostja ei ole võlanõuetele reageerinud ning võlgnevus on tasumata kuni käesoleva ajani. Hageja ütles kostjaga sõlmitud üürilepingu erakorraliselt üles VÕS § 316 lg 1 p 1 alusel 31.07.2009.a tasumisega viivitamise tõttu. Kostja võlgneb hagejale kokku 6 785,11 krooni, millest võlgnevus teenuste eest 5 375,90 krooni, viivis 936,21 krooni, mille nõude aluseks on lepingu üldtingimuste p 6.11 ning võla sissenõudekulud 473 krooni hinnakirja p 2.8.2 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 6 785,11 krooni. Kostja vastuväited Kostja esitas 10.02.2010.a kohtule vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. 2008.a novembrikuu alguses viis kostja renditud sülearvuti remonti vastavalt tootelepingu nr 5169577 punktile 7.2. Arvutil kehtis veel garantii. Hageja keeldus arvuti remontimisest ja selle tagasivõtmisest. Kostja kirjutas koha peal avalduse arvuti remontimiseks või lepingu lõpetamiseks, avaldust keegi vastu ei võtnud, samuti ei kirjutanud keegi avaldusele alla. Kostja keeldus edasisest maksmisest seoses sellega, et hageja oli rikkunud tootelepingu p-i 7.2, arvuti ei töötanud ning seda ei olnud võimalik kasutada. Kostjale jääb arusaamatuks, mis summa maksmist hageja soovib – kostja leiab, et kokku nähtub hageja poolt esitatud kuludokumentide järgi, et kostjal tuleb tasuda 6 224,52 (s.o 5 774,52 + 450) krooni. Kostjale on tema poolt tehtud töö eest tasumata ligi 4 500 000 krooni ning kuna kõik arved tuleb deklareerida, on kostjale tekkinud kunstlikult võlg ca 1 600 000 krooni. Kõik kostja arveldusarved on arestitud, töötajad on vallandatud ning kõik tööd on lõppenud. Kostjale ei saa ka pankrotti vormistada, sest selle eest ei ole kostjal võimalik maksta. Kostja ei saa võlgnike vastu ka kohtusse pöörduda, sest kostja ei ole võimeline riigilõivu tasuma, kuid ka võlgnikel ei ole raha võlgnevusi tasuda või on võlgnikud juba pankrotti läinud. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata või asja menetlus lõpetada. Kostja ei võta hagi õigeks, sest kostja ei saa maksta selle eest, mida ta ei saa kasutada.

2-09-55091 Menetluse käik Hageja esitas 25.02.2010 kohtule vastuse kostja vastuväidetele. Vastuse kohaselt on hagiavaldusele lisatud 02.08.2009.a väljastatud arve nr 08200903466722, milles on selgelt lahti kirjutatud osutatud teenused 01.07.2009 kuni 31.07.2009.a. Teenuste kogumaksumus koos viivistega on 1 473,79 krooni. Arve allosas on toodud saldoteatis seisuga 30.06.2009 summas 4 838,31 krooni, mis on ühtlasi ka eelmiste perioodide võlg. Kokku kuulub seega tasumisele 6 312,10 krooni, millele lisandub lepinguline tasu, s.o võla sissenõudmise kulu 473 krooni. Seega tulebki kokku 6 785,10 krooni. Kuna kostja ei tasunud võlgnetavat summat vaatamata hageja ettepanekutele, alustas hageja kostja suhtes kohtumenetlust. Seoses kohtumenetluse algatamisega on hagejal õigus nõuda lepingulist tasu 473 krooni seoses võlamenetlusega tekkinud kulude tõttu. Hageja nõuab kostjalt ka kohtukulude, milleks on riigilõiv 1 200 krooni, tasumist. Hageja nõude suuruseks koos kohtukuludega on 7 985,10 krooni. Hageja kontrollis, kuid ei tuvastanud kostja pöördumist seoses arvuti remondiga. Hageja on üürilepingu kohaselt 24.07.2006 kostjale üle andnud seadme valduse. Vaatamata üürilepingu lõppemisele ei ole kostja sülearvutit tagastanud ja see on tema valduses kuni käesoleva ajani. Hageja täpsustas haginõude summat. Ekslikult on hageja märkinud hagiavaldusse nõude summas 6 785,11 krooni, pidanuks olema 6 785,10 kooni. Hageja palub lugeda õigeks põhivõlgnevus koos viivisega 6 785,10 krooni. Kohtuistung 24.03.2010 kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Kostja tunnistas, et oli andnud arvuti hageja nõusolekuta pojale kasutada. Kostja soovis arvuti hagejale tagastada, kuid seda ei võetud vastu ning kostjale öeldi, et kostja peab selle turuhinnaga välja ostma. Kostja vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata, sest hageja oleks pidanud arvuti õigel ajal remonti võtma ja seda oleks saanud edasi kasutada. Kuna hageja seda ei teinud, jättis kostja arved tasumata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus vaadanud läbi tsiviilasja materjalid, leiab, et hagis toodud asjaoludele ja õiguslikele põhjendustele tuginedes on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib usaldaja nõuda kohustuse täitmist, p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

2-09-55091 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjas ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 24.07.2006 tootelepingu nr 5169577, mille kohaselt hageja andis kostjale üle sülearvuti HP Paviljon dv 4450EA koos tarkvaraga kasutamiseks tootena “Arvutitöökoha üür. Vaidlust ei ole ka selles, et alates oktoobrikuust 2008 jättis kostja arved tasumata. Kohus leiab, et kostja vastuväited selle kohta, et ta jättis arved tasumata põhjusel, et arvuti läks katki, kuna tegemist oli nõrga ja odava tootega, ja ta viis 2008.a novembrikuu alguses renditud sülearvuti remonti, kuid hageja keeldus arvuti remontimisest ja selle tagasivõtmisest, on paljasõnalised ja tõendamata. Kirjalikke tõendeid arvuti väidetavast rikkiminekust ja remonti viimisest kostjal esitada ei ole. Kostja seadusliku esindaja S M poja A M ütlustest kohtuistungil nähtub, et hageja poolt kostjale renditud sülearvuti oli pärast hagejaga lepingu sõlmimist antud A M kui eraisiku kasutusse ning pärast seda kui arvuti läks 2008 novembris katki, viis A M arvuti hageja remonditöökotta, kus see oli remondis 2-3 nädalat ja talle vastati, et ta peab remondi eest tasuma 4000 krooni, kuna garantii on lõppenud. Ta tahtis arvuti hagejale tagastada, kuid seda keelduti vastu võtmast. Kohus leiab täiendavalt, et sülearvuti andmisega oma poja A M kui eraisiku kasutusse rikkus kostja seaduslik esindaja S M hagejaga sõlmitud tootelepingu p 8.7 tingimusi (klient on kohustatud mitte andma arvutitöökoha riistvara kolmanda isiku kasutusse ilma E eelneva kirjaliku nõusolekuta, tarkvara andmine kolmanda isiku kasutusse on keelatud) ja kaotas õiguse tugineda tootelepingu p.-le 7.2 (kliendil on õigus nõuda E lt riistvara ekspluateerimise käigus tekkinud või ilmnenud rikete kõrvaldamist kooskõlas tootetingimustega). Olukorras, kus kostja kui juriidiline isik oli andnud talle renditud sülearvuti ilma hageja nõusolekuta kasutamiseks kolmandale isikule, ei olnud tagatud selle riist-ja tarkvara ekspluateerimine vastavalt lepingu tingimustele. Hageja ja kostja vahel 22.08.2006 sõlmitud kliendilepinguga nr 5263721 kinnitas kostja, et kohustub täitma E Üldtingimusi. Üldtingimuste p 6.11 kohaselt kui klient ei ole tasunud temale osutatud teenuse eest õigeaegselt, on E l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15 % päevas. Kohtu hinnangul kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud, et kohus saaks otsuse tegemisel nendega arvestada, mistõttu kohus rahuldab hagi.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.