Tsiviilasja number
2-08-1808
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. aprill 2010, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere, Kaupo Paal
Tsiviilasi
Narima Overseas Limited hagi OÜ Päivi Diisel vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
250 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.05.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narima Overseas Limited apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised, nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja Narima Overseas Limited (registrikood 23,672, asukoht Jasmine Court, 35A Regent Street p.Box 1777, Belize City Belize), esindaja Aleksandr Nauts Kostja OÜ Päivi Diisel (registrikood 10891323, asukoht Kopli 25-704, 10412 Tallinn), esindajad advokaat Indrek Nuut ja Merle Vänikver
Harju Maakohtu 20.05.2009 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid põhjenduste osas arvestada ka käesolevas otsuses sisalduvaid motiive. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud ja hageja nõue Narima Overseas Limited esitas 18.01.2008 Harju Maakohtule hagi OÜ Päivi Diisel vastu kahju hüvitamiseks. Pooled sõlmisid 01.09.2006 lepingu nr 0109-A, mille alusel kohustus kostja teostama remonttööd laeva „Cool Express” diiselmootorile. Vastavalt lepingu p-le 3.2 oli kostja kohustatud teostama remonttööd 60 päeva jooksul pärast laeva remonti paigaldamist. 04.09.2006 oli laev BLRT sadamas, kus kostja spetsialistid proovisid teostada diiselmootori remonti. Kuivõrd remont ei õnnestunud, paigaldati laev ümber Paljassaare sadamasse. Vastavalt lepingu p-le 3.2 pidi remont olema lõpetatud hiljemalt 29.11.2006. Tegelikkuses lõppesid remonttööd hiljem. 12.01.2007 teostati mootori sissetöötamine, 14.01.2007 teostati sõidukatsed merel ning pärast kontrolli teostamist läks laev vastavalt tellimusele merereisile. Kostja teostas laeva mootori remonttööd 46-päevase hilinemisega. Vastavalt lepingu p-le 4.4 oli kostja kohustatud tasuma trahvi iga viivitatud päeva eest 500 eurot päevas, kuid mitte suuremas summas kui 30% lepingu hinnast. Seega on kostja kohustatud hagejale maksma 359 720 krooni. Kuivõrd nimetatud summa ületab 30% lepingu hinnast, kuulus kostja poolt hagejale tasumisele trahv 102 389, 40 krooni, s.o 30% lepingu maksumusest. Sellest lähtuvalt ei olnud hagejal alust tasuda kostjale lõpparvet. 15.01.2007 oli hageja sunnitud halva remondi tõttu laeva peatama. 16.01.2007 viidi laev tagasi Kopli sadamasse. Samal päeval saabus laevale kostja remondibrigaad. Tööd lõpetati 17.01.2007 ning laev läks uuesti merereisile. 19.01.2007 katkestati laevareis taas remondi teostamiseks ning 21.01.2007 saabus laev Bekkeri sadamasse remondiks. Seoses sellega, et kostja töötajate poolt teostatud remont ei vastanud nõutavale kvaliteedile, tekkis hagejal kahtlus kostja spetsialistide ja internetis aadressil http://www.paividiisel.ee/Rus/mainrus.htm avaldatud informatsiooni osas. Täiendava informatsiooni saamiseks pöördus hageja äriregistri poole. Äriregistri andmebaasis avaldatud informatsiooni kohaselt on kostja tegevusalaks diiselmootorite remont (v.a litsentseeritavad). Seega kostjal puudus oskus ja õigus teostada hageja laeva diiselmootori remonti, kostja on hagejat eksitanud. Kostja ei kõrvaldanud töös esinenud puudusi mõistliku tähtaja jooksul. Hageja oli sunnitud tellima uued remonditööd kolmandalt isikult ning tasuma tehtud töö eest 34 500 krooni. Seega tekitas kostja hagejale kahju. Hageja esitas kostjale 15.03.2007 kirjaliku pretensiooni kahju hüvitamiseks. Kostja nimetatud pretensioonile ei reageerinud. 27.06.2007 esitas hageja kostjale korduva pretensiooni. Eeltoodu alusel on kostja tekitanud hagejale kahju kokku 421 966, 97 krooni, mis sisaldab lisaks täiendavale remonditööle ka meeskonna palku, kütuse ja masuudi kulu. Viidatud summast nõuab hageja kostjalt 250 000 krooni tasumist. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja enda tegevuse tulemusel venis laeva remont. Hageja ei tarninud õigeaegselt peamasina vajalikke tagavaraosi ning kostja pidi hagejat tagavaraosade hankimisel abistama. Leping p 2.3 kohaselt on vajalike tagavaraosade tarnimine hageja kohustus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on rikkunud oma lepingulist kohustust remontida laev ja tekitanud sellega hagejale kahju. Hageja on vaid loetlenud oma kulud, mis leidsid aset pärast seda kui hageja enne remonttööde lõppu suunas laeva reisile. Hageja ei ole tõendanud, milline osa laevaga seotud kuludest on käsitletavad tema kahjuna ja millised kulud oleksid olnud nagunii (töötasu seisuvahis olnud laevapereliikmetele jne). Lisaks ei tõenda viide kostja B-kaardile ja koduleheküljele hageja väiteid kostja ebapädevust. Lepingu p 6 kohaselt pidid pooled pärast remondi lõppemist teostama ülevaatuse ja p 7.2 kohaselt allkirjastama üleandmise-vastuvõtu akti. Üleandmise-vastuvõtmise akti aga allkirjastatud ei ole, kuna hageja esindaja suunas laeva reisile enne kui remonttööd faktiliselt lõpule jõudsid. Remonttööd ei olnud lõppenud ja tööd ei olnud hagejale üle antud. Seda kinnitab ka asjaolu, et laeva peamasinaga
tekkisid koheselt probleemid. Probleemid laevaga ei tekkinud sellest, et laev oli remonditud ebakompetentselt, vaid seetõttu, et hageja lahkus laevaga enne remondi lõppemist. Seega ei olnud peamasin nõuetekohaselt lõpuni seadistatud. Nimetatud asjaolu saab tõendada vaid ülevaatuseakti puudumisega. Ebaõige on hageja väide, et 14.01.2007 toimusid laeva katsetused, misjärel läks laev merereisile. Katsetused toimusid ilma klassifikatsiooniühingu esindajata ning seetõttu ei saanud nende tulemuseks olla laevale kehtivate meresõidudokumentide andmine/kinnitamine ja laeva minek reisi. Hagejale on teada, et katsetustel avastati puudused, mis takistasid reisile minemast. Kõrvaldamata olid järgmised keerukad rikked: peamasina termoregulatsiooni süsteem ei olnud töökorras, peamasina õlipump ei olnud töökorras (ei suutnud tagada tööks vajalikku rõhku), täheldati peamasina väntvõlli esimese silindri lõtku iseeneslikku muutumist. Alles 16.01.2007 teatas hageja esindaja suuliselt, et laev on suunatud reisi ning on tekkinud tehnilisi probleeme peamasinaga. Hageja fikseeris probleemi raamlaagriga nr 4, mille kostja välja vahetas. Samas rõhutas kostja vajadust naasta remonti. Hageja ei võtnud seda soovitust kuulda ning laev lahkus uuesti merele. Väär on hageja seisukoht, et kostja tegi halvasti remonti ning tulemus ei vastanud nõutavale kvaliteedile ning tema tegevuse tagajärjel jätkusid laeval tehnilised probleemid. Hageja nimetatud litsents iseenesest ei pakuks garantiid tehtavate tööde kvaliteedile. Eesti Vabariigi poolt tunnustatud klassifikatsiooniühing Vene Mereregister on aktsepteerinud kostjat kui remonditööde teostajat. Kostja ei vastuta hagejale tekkinud täiendavate kulutuste eest ning kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kulude vahel puudub põhjuslik seos. Hageja väide, et kostja ei reageerinud pretensioonile, on eksitav. Kostja esitas oma seisukoha ja vastuväited hagejale kirjalikult 23.01.2007. Hageja esitatud kulude arvestus on käsitletav seletusena ning kulude kohta esitatud tõendid ei kinnita nimetatud kulude tegelikku kandmist hageja poolt. Hageja ei ole tõendanud, et töölepingute näol oleks olnud tegemist selle konkreetse reisi alustamiseks ja läbiviimiseks sõlmitud tähtajaliste lepingutega või et remondi ajal olid kõik töösuhted lõpetatud/peatatud ning töösuhted algasid/jätkusid alates 14.01.2007 seoses laeva lahkumisega merele. Tõendamata on töötasude väljamaksmine, s.h maksude tasumine, kõigile 14-nele meeskonnaliikmele kogu perioodi vältel. Lisaks ei ole õigustatud tööjõukulude hüvitamine aja eest, mil laev oli merel, kuna sel ajal tegeles laev oma tavapärase äritegevusega ning ei kannatanud kahju, mille eest peaks kostja vastutama. Sel põhjusel ei ole ka muude kulude hüvitamine nimetatud perioodi eest õigustatud. Üheselt ei ole tuvastatav, et hageja on kulude arvestusest maha arvanud igakuise tasu, mistõttu on kahjunõue olulises osas ebaselge. Samuti ei ole tollideklaratsioone ja merel oldud aega arvestades selge, et tegelikkuses reis katkes. Arvestades ära oldud aega ja sihtkohti, on tõenäoline, et planeeritud reisid viidi läbi. Tollideklaratsioonil näidatud sihtkoht ei ole tõendiks, et seal märgitu oli ka tegelik sihtkoht. Näiteks Norra asemel võidi käia Rootsis. Samuti ei nõua hageja katkenud reisiga seonduvalt kauba kohale mittetoimetamisest tulenevat võimalikku kahju. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et pooled on 01.09.2006 sõlminud tööettevõtulepingu 0109-A, mille kohaselt kostja teostab mootorlaeva „Cool Express“ seadmete remontimise lepingu lisades 1 ja 2 sätestatud mahus. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas remont on teostatud ja millises kvaliteedis, kas hageja on laevaga lahkunud remondist enne selle lõppu ning kas kahju on tekkinud Poolte vahel töö üleandmise-vastuvõtmise kohta akti koostatud ei ole. Laeva ülevaatuse raportist nähtub, et remont on teostatud ajavahemikul 02.10.2006-04.02.2007 laevaomaniku palvel. Seega ei saanud remont olla valmis 14.01.2007, nagu seda väidab hageja. Nimetatud tõend kinnitab ka kostja väidet, et hageja lahkus omavoliliselt remondist 14.01.2007. Algselt on kostja kohtule esitanud ka
oma kirja hagejale, kus käsitletakse hageja lahkumist remondist enne remonttööde lõppu. Antud kiri on tutvumiseks edastatud ka Vene Mereregistri esindajale V. M. Verhovtsovile. Laeva ülevaatuse raportist nähtuvalt on selles kirjeldatud tehtud töid ja vahetatud osasid. Kokkuvõtteks on Vene Mereregistri vaneminspektor V. M. Verhovtsov järeldanud, et remonditud peamasin on sobilikus tehnilises seisukorras ning teostatud ülevaatuse tulemusi võib võtta arvesse laeva klassiülevaatuse korral. Seega on põhjendamatu hageja pöördumine teise remondi teostaja poole remonttööde teostamise ajal, olukorras kus remonttööd polnud kostja poolt veel lõpetatud. Eeltoodu põhjal olid kokkulepitud tööd teostatud nõuetekohaselt ning hageja väited ebakvaliteetse remondi kohta ei vasta tõele. Seega puudub kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel seos. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kostjal puudusid üldse oskused ja teadmised laeva diiselmootorite remondiks. Toimiku materjalist nähtuvalt on Vene Mereregister väljastanud ettevõttele vastavuse tunnistuse, mille kohaselt on kostjal õigus teostada pea ja abimasinate remonti. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus märgib kohtuotsuses valesti, et 14.01.2007 lahkus hageja remondist omavoliliselt. Sellel kuupäeval teostasid laeva meeskond ja remondibrigaad meres sõidukatsed ning peale kontrolli remondibrigaad lahkus laevalt ja laev läks vastavalt tellimusele merereisile. 15.01.2007 oli hageja sunnitud laeva peatama ning püüdis oma jõududega kõrvaldada mootori remondi puudused. Kuna puudusi ei olnud võimalik kõrvaldada, tuli laev 16.01.2007 tagasi Tallinna Kopli sadamasse. Samal päeval tuli kostja remondibrigaad laevale remondi teostamiseks ning peale tööde lõpetamist 17.01.2007 brigaad lahkus ning laev läks teistkordselt reisile. 19.01.2007 katkestati reis remondi teostamiseks uuesti ning 21.01.2007 saabus laev Bekkeri sadamasse remondiks. Seega ei lahkunud hageja omavoliliselt remondist, vaid lahkus peale kostja remondibrigaadi tööde teostamist. Tööde vastuvõtmise-üleandmise akt oli kavas koostada päev hiljem, kuid dokumentide mittevormistamine ei tähenda, et töid reaalselt ei lõpetatud. Juhul kui tööd on tegelikult lõpetatud ja remondibrigaad lahkub laevast ega keela laeval lahkuda reisile, siis tegelikult on tööd ka lõpetatud. Alles peale seda, kui hageja esitas suusõnalise pretensiooni kostjale ning asendas kostja teise firmaga, esitas kostja 23.01.2007 seisukoha nagu oleks toimunud omavoliline laeva lahkumine sadamast. Kohus märgib otsuses, et kostja on esitanud kohtule Vene Mereregistri poolt väljastatud ettevõttele vastavuse tunnistuse. Kostja esitatud Vene Mereregistri laevade materjalide ja toodete valmistamise üle tehnilise järelvalve teostamise eeskirjade p-st 7.2.2.1 nähtub, et ettevõtte personalil peab olema vastav erialane haridus, professionaalne ja erialane ettevalmistus, kvalifikatsioon ja kogemus. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, et remonditööde teostajad omasid selliseid teadmisi, kogemusi ja kvalifikatsiooni. Kuna tööde kvaliteet oli äärmiselt halb ja laev oli sunnitud seetõttu kahel korral merereisilt tagasi tulema ning lõpuks vahetama töövõtjat, siis tõenäoliselt ei vastanud tööde teostajad nõuetele. Lisaks pööras hageja tähelepanu ka eeskirja p-dele 7.2.3 ja 7.2.4. Kostja ei ole esitanud dokumente selle kohta, et ta kasutas nõudekohast tehnilist varustust. Eeskirja p 7.2.6 kohaselt tuleb aruandlus tööde teostamise kohta säilitada vähemalt 5 aastat. Kuna kohtule ei ole esitatud eeskirjas ettenähtud dokumente, siis ei olnud kohtul alust arvata, et kostja on täitnud omapoolsed kohustused nõuetekohaselt ja terves ulatuses. Samas arvestas kohus remondi teostamise aja vastavalt laeva ülevaatuse raportis märgitule (02.10.2006-04.02.2007), kuigi remont kestis tegelikult 21.01.2007-04.02.2007, kusjuures kostja teostatud ebakvaliteetse töö tegi ümber teine firma - OÜ Wärtsilä BLRT Estonia. Pärast seda oli ka tuvastatud remonditööde nõutav kvaliteet, kuid see oli saavutatud juba OÜ Wärtsilä BLRT Estonia abil.
Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb otsuse põhjendusi täpsustada. Antud juhul on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis põhineb väidetaval lepingu rikkumisel: seoses teostatud remonditööde ebakvaliteetsusega on hagejale põhjustatud kahju kogusummas 421 966, 97 krooni (masinaõli ning kütuse- ja masuudikulu, meeskonna liikmetele tehtud kulutuste, kindlustusmaksetega seotud kulutuste ja remonditööde maksumuse näol), millest hageja taotles 250 000 krooni hüvitamist. Kostja vastuväidete kohaselt ei vastuta ta hageja väidetud kahju eest, sest laev lahkus sadamast enne kui remonditööd olid lõplikult teostatud ja tellijale üle antud: peamasin ei olnud lõpuni seadistatud. Hageja väitel toimusid 14.01.2007 laeva katsetused, misjärel remondibrigaad lahkus ja laev läks merele. Kostja seevastu kinnitas, et laev lahkus omavoliliselt, sest katsetused toimusid ilma klassifikatsiooniühingu esindajata, mistõttu ei olnud nende tulemuseks kehtivate meresõidudokumentide andmine/kinnitamine. Kostja väitel avastati katsetustel puudused, mis takistasid merele minekut (peamasina termoregulatsiooni süsteem ja õlipump ei olnud töökorras ning täheldati peamasina väntvõlli esimese silindri lõtku iseeneslikku muutumist). Oma väite põhjendamisel tugines kostja asjaolule, et teostatud töid ei olnud tellija lepingus ettenähtud korras vastu võtnud: üleandmise-vastuvõtmise kohta akti ei koostatud. Hageja seevastu väitis, et töö vastuvõtmise vormistamine ei oma tähtsust, kuna faktiliselt oli töö tehtud. Seega tuli vaidluse lahendamiseks eelkõige tuvastada, kas kostja poolt teostatud remonditööd vastasid lepingule (s.h olid kvaliteetsed või mitte). Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et pärast remondibrigaadi laevalt lahkumist võis laev minna reisile. Antud juhul on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et laeva lahkumine merele oleks toimunud pärast remonditööde lõpetamist (mis omakorda võiks olla eelduseks tööde ebakvaliteetsuse kohta esitatavale väitele). Samas on kohus eksinud Vene Mereregistri raporti hindamisel. Riiklikult tunnustatud klassifikatsiooniühingu poolt koostatud raport laeva ülevaatuse kohta ei tõenda remondi lõpetamise tegelikku aega ega seda, et laev oleks lahkunud omavoliliselt enne vastavate tööde lõpetamist. Nimetatud dokumendi sisust tulenevalt ei olnud selle koostamise eesmärgiks fikseerida remondi teostamise aega, vaid anda hinnang remonditöödele ja laeva seisundile tervikuna. Seetõttu on õige apellandi väide kõnealuse tõendi ebaõige hindamise kohta. Muude apellandi hinnangutega aga ringkonnakohus ei nõustu. Kuigi viidatud Vene Mereregistri vaneminspektori V. M. Verhovtsovi poolt koostatud laeva ülevaatuse raportist (koos tõlkega tl 215-218) ei olnud küll alust teha järeldust laeva omavolilise remondist lahkumise kohta, kuid muid laeva (peamasina) tehnilist seisukorda ja remondi läbiviimist käsitlevaid andmeid on selles kajastatud. Ülevaatuse raporti (koostatud pärast 04.02.2007) kohaselt teostati laeva omaniku palvel erakorraline ülevaatus peamasinale DEUTZ SBV 6M 540 nr 5967957. Muuhulgas tuginetakse raportis neile andmetele, mis on omaniku poolt esitatud. Ülevaatuse raportiga võttis klassifikatsiooniühing kokku kõik olulised asjaolud, kusjuures remonditööde teostajaks on selles märgitud OÜ Päivi Diisel, kelle pädevuse vastavusele on antud samuti hinnang. Nimetatud tõenditega kooskõlas on kostja väide, et tema litsentsi vastavust on kinnitanud ka Vene Mereregister. Seetõttu ei ole õige apellandi käsitlus kostja kui remonditööde teostaja ebapädevusest. Pealegi ei võimaldaks see asjaolu iseenesest tõendada kostja poolt teostatud remonditööde ebakvaliteetsust. Pooltevaheliste õigussuhete hindamisel tuleb lähtuda eelkõige lepingust.
01.09.2006 sõlmitud lepingus olid pooled leppinud kokku, kuidas toimub remonditööde lõppedes töö ja dokumentatsiooni üleandmine-vastuvõtmine. Lepingu p-st 6 tulenevalt teostatakse tööde kvaliteedi ja paigaldatud mehhanismide, seadeldiste ja süsteemide kontrollimiseks üleandmisvastuvõtukatsetused, milles vajadusel osalevad klassifikatsiooniühingu esindajad. Lepingu p 7 kohaselt pärast üleandmis-vastuvõtukatsetuste teostamist ja nende käigus tuvastatud defektide kõrvaldamist, mis ilmnesid remonditud või paigaldatud mehhanismidel, sõlmedel või varustusel, esitatakse tööd vastuvõtmiseks tellija esindajale, kusjuures tööde lõppemise kuupäevaks loetakse laeva remondist vastuvõtmise akti allkirjastamise päev tellija täievolilise esindaja ja täitja poolt. Pooled ei vaielnud selle üle, et jaanuaris 2007 mingeid nõuetekohaseid dokumente remondi lõppemise kohta pooled ei vormistanud, dokumentatsiooni üle ei antud. Kohtule esitatud tõenditest ei ole võimalik ka järeldada, et kostja oleks valminud töö hagejale faktiliselt üle andnud. Hageja ei ole oma sellekohast väidet tõendanud. Pealegi on hageja ka apellatsioonkaebuses heitnud kostjale ette, et ta ei ole esitanud tööde kohta nõutavat dokumentatsiooni, mis omakorda tõendab, et hageja väidetud ajal ei olnud lepingujärgsed tööd nõuetekohaselt lõpetatud ega tellijale üle antud (lepingu p 7.1 nägi ette remonditööde lõppedes dokumentatsiooni üleandmise kohustuse). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses reeglina tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma, §-st 638 tulenevalt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Seega tuleneb seadusest ja pooltevahelisest lepingust, et antud juhul tuli valminud töö tellijale üle anda. Kuna kostja töövõtjana eitas remonditööde lõpetamist ja tellijale üleandmist, tuli hagejal oma väiteid tõenda. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita hageja sellekohaseid väiteid. Tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, et laeva lahkumine merele toimus kostja kui töövõtja loal. Kohtul ei ole põhjust kahelda kostja väidetes, et laeva katsetusel 14.01.2007 avastati mitmeid tehnilisi puudusi, mis vajasid kõrvaldamist. Seetõttu ei ole võimalik ka nõustuda hageja väidetega remonditööde ebakvaliteetsuse ja sellest tuleneva kahju kohta. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.