Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

12.12.2008 esitas OÜ Aktiva Finants (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Liilia Ahja (kostja) vastu 10.06.2002 sõlmitud Tele2 mobiiltelefoniteenuste lepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes, kogusummas 2866,32 krooni (põhinõue 1434,33 krooni ja viivisenõue 1431,99 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 2866,32 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 krooni ja lepingulise esindaja õigusabikulud 2000 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega on kostjale kätte toimetatud 07.01.2010. Muu hulgas kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule kirjalikult vastanud. 30.11.2009 esitas hageja kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ning kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Arvestades hageja taotlust, hagiavalduses toodut ning hagiavaldusele lisatud kirjalikke tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tegemist on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega. Kostja kohustus osutud teenuste eest tasuma talle esitatud arvete alusel. Kohtule esitatud arvete (tl 12-17) kohaselt võlgneb kostja hagejale Tele 2 mobiiltelefoniteenuste lepingu (tl 8) alusel osutatud teenuste eest kokku 404,35 krooni. 14.11.2002 arve (tl 10-11) sisaldab leppetrahvi summas 1000 krooni. Hageja on hagiavalduses märkinud, et 02.12.2002 seisuga on kostja võlgnevus talle väljastatud arvete alusel 1434,33 krooni, mis on hageja põhinõue. Võlateatisest (tl 25) nähtub, et summa 1434,33 krooni koosneb telefonimaksetest summas 179,96 krooni, kõneteenustest summas 254,37 krooni ja leppetrahvist summas 1000 krooni. Kohus leiab, et leppetrahvi nõue ei ole põhinõue, vaid kõrvalnõue, vaatamata selle arvel esitamisele. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv. Seega on hageja põhinõue õiguslikult põhjendatud rahuldada kostjale esitatud arvete järgi 404,35 krooni ulatuses. Põhinõudelt arvutatav viivis on eeltoodust tulenevalt 1333,14 krooni

(404,35 × 0,15 % ×2198). Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikest 1, § 82 lõikest 1, § 101 lõike 1 punktidest 1 ja 6, § 108 lõikest 1 ning § 113 lõikest 1 ja arvestades hageja nõuet ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid (tl 8-25), peab kohus õiguslikult põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1737,49 krooni (põhinõue 404,35 krooni ja viivisenõue 1333,14 krooni), jättes kostjalt hageja kasuks välja mõistmata leppetrahvi 1000 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. Menetluskulud jagab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades järgmiselt: Liilia Ahja kanda jääb 61 % ja OÜ Aktiva Finants kanda jääb 39 % menetluskuludest (1737,49 / 2866,32 × 100 %). TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 krooni (tl 29), hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni (tl 3), teadaande avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni (tl 38) ja hageja lepingulise esindaja õigusabi kulud 2000 krooni (tl 28), kokku seega 2550 krooni. Menetluskuluks TsMS § 138 lõike 1 järgi on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (esindajate kulud). Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest, siis on hageja menetluskulude nõue põhjendatud 550 krooni ulatuses (200 + 250 + 100). Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid menetlusdokumentide koostamise ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 700 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 1250 krooni (550 + 700). TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 762,50 krooni (1250 kroonist 61 %).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.