lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-63870/6

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 06.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-63870/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1228
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-63870

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Viktor Brügel

Määruse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2010.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-63870

Tsiviilasi

AM hagi Erakond Eestimaa Rohelised 21.11.2009 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AM (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja Erakond Eestimaa Rohelised

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada AM (edaspidi hageja) ja Erakond Eestimaa Rohelised (edaspidi kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1.Kostja tunnistab, et 21.11.2009 toimunud Erakond Eestimaa Rohelised üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel rakendatud häältelugemise viisi alusel ei olnud võimalik teha ühest ning õiguskindlat järeldust konkreetsete hääletustulemuste ega ka otsuste vastuvõtmiseks vajaliku poolthäälte olemasolu kohta. Samuti kinnitavad pooled, et Erakond Eestimaa Rohelised 21.11.2009 üldkoosoleku otsuse nr 17 (Muuta põhikirja § 15 selliselt, et praegused kolm punkti asendada kahe uue punktiga järgmiselt: (1) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui ta on kokku kutsutud järgides § 13 sätteid. (2) Erakonna liige ei või teist erakonnaliiget volitada end üldkogul esindama) vastuvõtmise osas ei ole õiguslikult üheselt selge üldkoosoleku kokkukutsumise korra järgimise küsimus, kuna üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud, millised erakonna põhikirja muudatusettepanekud otsustamisele tulevad. 1.2.Pooled kinnitavad, et 21.11.2009 Erakond Eestimaa Rohelised üldkoosoleku otsused nr 17, 1 (Üldkoosolekut juhatab TT), 2 (Üldkoosolekut protokollivad MM ja MP), 3 (Häältelugejateks kinnitati ELK, TT, JV, EM, HM, JV, JL, G L, P P , K V), 4 (Koosoleku korrast likvideerida p 13), 5 (Mitte pidada esinemisi nimekirjade kohta), 6 (Kinnitada valitavate kogude kandidaatide nimekiri), 7 (Mitte anda sõna enne valimisi), 8 (Kinnitada kodukord koos muudatustega), 11 (Kinnitada teiste valitavate kogude arv nii nagu on praegu (revisjon 3 liiget, aukohus 5 liiget, valimiskogu 5 liiget, arvamuskogu 5 liiget)), 12 (Kinnitada erakonna töösuundadeks ja ülesanneteks: piirkondade ülesehituse jätkamine ja piirkondliku koostöö väljaarendamine;

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-63870 ettevalmistus Riigikogu valimisteks; erakonnasisese ressursi parem ärakasutamine; toetajaliikme staatuse töögrupi moodustamine), 13 (kiita kogude töö heaks) ning üldkoosolekul läbiviidud isikuvalimiste tulemused (s.o juhatuse, arvamuskogu, revisjonitoimkonna, valimiskogu, aukohtu ja volikogu liikmete valimiste tulemused) ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi ning on kehtetud. 1.3.Pooled märgivad, et vaidlustatud üldkoosoleku otsuste alusel on 26. veebruaril 2010.a kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse Erakond Eestimaa Rohelised juhatuse uued liikmed (AHK, P T , D M , P J,O L , TT, E J ) ning kustutatud isikud, kes olid juhatuse liikmed enne vaidlustatud otsuste tegemist (AK, AO, ES, MF, J G , K I ). Kostja võtab endale käesolevaga kohustuse pärast kompromissi kinnitamist Harju Maakohtu poolt teostada vajalikud toimingud selleks, et Erakond Eestimaa Rohelised 21.11.2009 üldkoosoleku käesolevaga kompromissis nimetatud kehtetute otsuste alusel tehtud kanded mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutatakse. 1.4.Hageja kinnitab tingimusteta ja tagasivõtmatult, et kompromissi täitmisega on kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad hageja nõuded kostja vastu ammendavalt ja lõplikult lahendatud ja täidetud. Pooled kinnitavad, et neil ei ole ja nad ei esita ei ise ega mistahes viisil kolmandate isikute kaudu teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone seoses hagi aluseks olevate asjaoludega ning et pooled loevad kõik taolised nõuded lõppenuks. 1.5.Pooled on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad vastava poole enda kanda. 1.6.Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.

2.Lähtudes TsMS § 661 lg 4 on pooled loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.
3.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-09-63870.
4.Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AMle (isikukood XXX) pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is.
5.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 on pooled loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
1.AM esitas 01.12.2009 Harju Maakohtule hagi Erakond Eestimaa Rohelised 21.11.2009 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
2.Pooled on 01.04.2010 esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille pooled paluvad kohtul kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissi kohaselt on hageja esitanud kostja vastu Harju Maakohtule hagiavalduse kostja 21.11.2009 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõudes.
3.Kostja on seni olnud seisukohal, et hagiavalduses esitatud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on hageja poolt esitatud ebatäpselt ning pidanud seega hageja nõuet ebaselgeks.

2-09-63870 Samas on kostja juba oma 28.12.2009 vastuses hagiavaldusele olnud seisukohal, et käesolevas asjas on võimalik menetlus lõpetada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel, mistõttu on pooled kõnealuse vaidluse rahumeelse lahendamise eesmärgil jätkanud läbirääkimiste pidamist ka kohtuväliselt.

4.Läbirääkimiste tulemusel on kostja jõudnud seisukohale, et erakonna efektiivse ning õiguskindla tegevuse tagamiseks, sealhulgas potentsiaalsete õigusvaidluste vältimiseks tulevikus, on kõige otstarbekam viia vaidlustatud otsuste üle hääletamine läbi uuel üldkoosolekul. Samuti soovivad pooled vältida kohtuvaidluse jätkamisega kaasnevate poolte menetluskulude suurenemist.
5.Muuhulgas on pooled seisukohal, et eesseisvate Riigikogu valimiste valguses ning arvestades erakonna soovi valmistuda valimisteks ette üksmeelselt, ei ole mistahes erakonnasiseste õigusvaidluste pidamine erakonna kui terviku huvides. Samuti leiavad pooled, et käesoleva kompromissi sõlmimine olukorras, kus kohtumenetluses vaieldakse ebaselgete üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle, toimub muuhulgas nii avalikes kui ka iga erakonna liikme huvides.
6.Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamisel edasikaebamise õigusest. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

2-09-63870

8.Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on 27.11.2009 tasunud riigilõivu summas 5 000 krooni (maksekorraldus nr 368) ning 01.04.2010 riigilõivu summas 35 000 krooni (maksekorraldus nr 391) Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS-is (viitenumber 2900072123). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 20 000 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium