Tsiviilasi nr 2-09-70994
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
5. aprill 2010, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-70994
Tsiviilasi
Jelena Tederi hagi Mariliis Lille vastu 38 316,25 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
31 748,50 krooni hageja Jelena Teder esindaja Aleksandr Otsalu, Majandusõigusbüroo OÜ, Narva mnt 150/90 13619 Tallinn, e-post [email protected];
Menetlusosalised ja nende esindajad
kostja Mariliis Lill Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.12.2008 eluruumi üürilepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse eluruumi XXX Tartus üheks aastaks, so kuni 01.12.2009. Vastavalt üürilepingu p-le 4.2 kohustus kostja tasuma eluruumi kasutamise eest hagejale üüri 2500 krooni kuus hiljemalt iga kalendrikuu 12. kuupäevaks. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma kommunaalteenuste eest vastavalt eluruumi haldaja poolt esitatud arvetele. Kostja kasutas eluruumi alates 01.12.2008 kuni 2009 augustikuu lõpuni. Eluruumi kasutamise aja jooksul tasus kostja kokku 9350 krooni. Kostjapoolse üürilepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ette teatamata jätmise eest nõuab hageja ühe - septembrikuu – üüritasu 2500 krooni. Kostja jättis tasumata üüri 15 650 krooni. Kommunaalteenuste eest ei ole kostja tasunud ja võlg kommunaalteenuste eest on 11 964,90 krooni. Elektri eest on võlg 1913 krooni, lisaks elektriarvete pikaajalise tasumata jätmise tõttu lülitas Eesti Energia elektri välja ning hageja oli sunnitud tasuma sisselülitamise eest 2220,60 krooni. Seisuga 18.12.2009 võlgneb kostja hagejale üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest viivist 6567,75 krooni. Neil asjaoludel nõuab Jelena Teder hagis Mariliis Lille vastu VÕS §-de 101 lg 1 p 1, p 6; 271; 292 lg 1 alusel 38 316,25 krooni väljamõistmist, millest üür 15 650 krooni, kõrvalkulud 16 098,50 krooni ja viivis 6567,75 krooni.
Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.
Kohus kohustas kostjat 20.01.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 28). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 08.02.2010 (tl 29). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles 12.03.2010 asja lahendamist tagaseljaotsusega ja kostjalt menetluskulude 9500 krooni väljamõistmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule kinnistusraamatu registriosa nr 689503 väljavõtte, 01.12.2008 eluruumi üürilepingu, arved ja maksekorraldused (tl 9-19). Võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 271 ja 292 lg 1 kohaselt peab üürnik kasutusse antud eluruumi eest tasuma üürileandjale üüri ja kõrvalkulusid. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 38 316,25 krooni, millest üür 15 650 krooni, kõrvalkulud 16 098,50 krooni ja viivis 6567,75 krooni. 2(3)
Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 7500 krooni ja õigusabikulu 2000 krooni, kokku 9500 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.