Välja mõista ER`lt riigilõiv 4 000 (neli tuhat) krooni riigituludesse. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus
2-09-31285 asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja laenas 04.02.2008 laenulepingu alusel kostjale auto liisingu sissemakseks 20 000 krooni. Laenu tagastamine pidi toimuma hiljemalt 04.05.2008. Käesoleva ajani ei ole kostja laenu tagastanud.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista 20 000 krooni, viivitusintressi seisuga 01.07.2009 2217 krooni ja menetluskulud.
3.Tulenevalt kostja vastuväidetest märgib hageja järgnevat. Hageja ja kostja esitasid TT kirjaliku soovi laenata temalt firma asutamiseks raha. Nädal hiljem teatas kostja, et hageja ja TT vaheliste lahkhelide tõttu osaliselt TT kuuluvas firmas, hagejale laenu ei anta. Samal päeval palus hageja hävitada ka TT käes oleva laenuavalduse. Hagejale teatati, et ei saa, kuna seal on tema ja teise laenaja andmed. Hagejale jääb arusaamatuks, et kui väidetavalt sai tema laenu, miks ei kantud seda tema kontole, vaid kostja kontole. Samuti selgitab hageja, et TT ei ole talle saatnud ühtegi kirja, kus nõuaks hagejalt raha. Hageja sai kostjalt kirja, kus väidab ennast olevat TT volitatud raha sissenõudjaks. See kiri saadeti siis, kui hageja oli kohtule esitanud avalduse. Hageja väidab, et tema ei ole teinud kostjaga mingit kokkulepet tasaarvelduseks summas 3400 krooni. Ainus hagejale teadaolev tasaarveldus toimus siis, kui hageja müüs kostjale oma osa V firmast. Notari lepingus on märgitud firma hinnaks 1 krooni. Notar pani ka klausli, et firma müügiga kaetakse kostjale kõik hagejale tehtud kulutused ja tänu sellele on hind sümboolne. Kostja palus hagejalt laenu tagastamiseks pikendust ja selle ka hageja kostjale võimaldas. Kostja pidi asuma tööle alates 24.05.2008. Haiguslehelt puuduvad tööandja andmed, haigusleht väljastatakse selleks, et saada Haigekassalt hüvitist. Hageja leiab, et leht on väljastatud fiktiivselt. Kostja on esitanud tõendi, et on töötu alates 27.10.2009. Laenu tagastamine pidi toimuma mais 2008. Selle aja jooksul oli võimalus laen tagastada. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja võttis hagejalt laenu 20 000 krooni, kuid summas 3400 krooni tehti tasaarveldus ning suulisel kokkuleppel hagejaga kohustus kostja hageja eest tagastama 3400 krooni TT, mis sai võetud solidaarselt (igaüks 3400 krooni) V OÜ soetamiseks. Hagejale ei olnud võimalik kokkulepitud ajaks laenu tagastada, kuna kostja jäi töövõimetuslehele, mis fikseeriti erakorralise meditsiiniosakonnas 03.05.2008 ja perearsti juures 05.05.2008. Kostja töötas koostöölepingu alusel ja tal puudus kindel palk. Tänaseks on firma pankrotis ja kostja töötu. Kostja saab hagejale raha tagastada siis, kui on leidnud töökoha. Kostja palub rahuldada hageja nõue 16 600 krooni ja menetluskulud jagada pooleks.
5.Tulenevalt hageja vastuväidetest märgib kostja järgmist. Kostja arvates ei oma mingit tähtsust, mis suhe hagejal oli TT, fakt on see, et ühise firma soetamiseks said pooled laenu ja laen kanti kostja isiklikule arvele ning solidaarselt kohustusid pooled laenu laenuandjale tagastama. Hageja ei tagastanud raha ja kostja tasus selle ise. Samuti märgib kostja, et TT ei saatnud hagejale kirja sellepärast, et kostja vastutas laenu tagastamise eest. Lisaks märgib kostja, et hageja ei ole esitanud tõendit, mis näitaks, et ta on ühise firma heaks sissemakseid teinud ega tõendit, et ta on ise solidaarse kohustuse täitnud. Ka väidab kostja, et tegu ei olnud fiktiivse töövõimetuslehega. Kostja on nõus tasuma hagejale 6600 krooni ja hageja abikaasale kui laenu väljastajale 10 000 krooni. Kohtu põhjendused
2-09-31285
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Kohus kuulas pooled ära 18.03.2010.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja laenas 04.02.2008 kostjale 20 000 krooni. Laenulepingu vormistasid pooled kirjalikult. Vastavalt laenulepingu punktile 3.1 leppisid pooled kokku laenu tagastamise ajaks 04. mai 2008 kas hageja või tema abikaasa arveldusarvele. Kostja tunnistab hagi summas 16 600 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas 3400 krooni osas tehti poolte vahel tasaarvestus või mitte.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta on laenulepingust tuleneva kohustuse täitnud hagejale või tema abikaasale või saatnud hagejale avalduse tasaarvestuse kohta. Kostja vastuväide, et summas 3400 krooni tehti tasaarvestus, on paljasõnaline väide. Kohtule ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid tasaarvestuse tegemise kohta. Tahet tasaarvestuse tegemiseks tulnuks pooltel väljendada VÕS § 198 kohaselt avalduse tegemisega. Kostja poolt esitatud lisa 1 ega kostja kontoväljavõte ei tõenda, et kostja on tagastanud TT laenu nii enda kui hageja eest. 7800 krooni on tasutud kostja poolt TT, kelle võlasuhe hageja ees ei mõjuta hageja õigusi laenu tagasinõudmisel. Kohus leiab, et kostjal ja Tiina Tammikul võis olla muid võlaõiguslikke suhteid, millega kostja tagastas TT 7800 krooni. Asjaolu, et kostjal ei olnud hagejale võimalik kokkulepitud ajaks laenu tagastada, kuna kostja jäi töövõimetuslehele, ei ole kohustuse täitmata jätmise aluseks. Kostja oleks saanud kindlasti laenukohustuse täita enne hagi esitamist kohtusse aasta hiljem või menetluse ajal. Kostja on viivitanud kohustuse täitmisega liga 2 aastat. Kohus on seisukohal, et ka asjaolud, et kostja on töötu ja firma läks pankrotti, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks.
11.Kostja on nõus tasuma hagejale 6600 krooni ja hageja abikaasale kui laenu väljastajale 10 000 krooni. Laenulepingu kohaselt pidi laenusaaja maksma tagasi 20 000 krooni laenuandja või abikaasa kontole. Kohtu arvates ei oma tähtsust, kes kostjale laenu väljastas, laenulepingu kohaselt tuleb laenusumma tagastada kas hagejale või KR. VÕS § 73 lg 1 kohaselt kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlgnik täita kohustuse kõigile solidaarvõlausaldajatele või mõnele neist, isegi kui mõni võlausaldaja on juba esitanud hagi kohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et hagi esitamisega on
2-09-31285 kostja minetanud õiguse ise valida, kellele solidaarvõlausaldajatest ta kohustuse täidab, kuna laenuandja (hageja) on esitanud nõude kogu laenusumma tagasisaamiseks.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ei ole viivitusintressile vastu vaielnud, seega on viivise nõue põhjendatud summas 2217 krooni.
13.Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlg 20 000 krooni ja viivis 2217 krooni. Menetluskulud
14.Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kuna hageja vabastati hagi esitamisel riigilõivu tasumisest, siis hageja menetluskulude hulka ei kuulu riigilõiv 4000 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele juhinduvalt TsMS §179 lg-st 1 riigituludesse. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.