Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.03.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-31811
Tsiviilasi
Veera Mironova hagi Natalja Bolšedonova vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsiooni astmes
2833 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.10.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalja Bolšedonova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15.03.2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Natalja Bolšedonova (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Janika Drobot Vastustaja Veera Mironova (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx)
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 16.10.2009 otsus Veera Mironova hagis Natalja Bolšedonova vastu kahju hüvitamiseks tühistada väljamõistetud lõppsumma ja menetluskulude osas.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 1) mõista Natalja Bolšedonovalt välja Veera Mironova kasuks tekitatud kahju hüvitamiseks 2742 (kaks tuhat seitsesada nelikümmend kaks) krooni; 2) mõista Natalja Bolšedonovalt välja Veera Mironova kasuks menetluskulude hüvitamiseks 590 (viissada üheksakümmend) krooni.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kummagi poole enda kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.06.07.2009 esitas Veera Mironova hagi Harju Maakohtusse Natalja Bolšedonova vastu kahju 4642 krooni hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt toimus 22.06.2008 kella 19.20 ajal Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxxx Xxxxx tänaval vahejuhtum, mille käigus ründas kostja koer hageja koera. Hageja pöördus koeraga loomaarsti juurde ning tegi mitmesuguseid kulutusi oma looma ravimiseks. Hageja kahjud koosnevad transpordikuludest summas 300 krooni, 10 kuu elektrikulust summas 500 krooni, süstimise kuludest summas 1200 krooni ja eritoidule kulutatud summast 1000 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud.
4.Vastuväidete kohaselt ei saanud hageja koera kahjustused olla nii ulatuslikud nagu hageja väidab. Hageja pöördus arsti poole alles 28.06.2008, millest võib järeldada, et koera seisund ei olnud niivõrd kriitiline. Politsei teatises ei olnud vigastustest juttugi. Ei ole tõendatud, et hageja koera vigastused tekkisid kostja süül. Hageja kahju arvestus on täiesti põhjendamata ja tõendamata. Transpordikulude suurus ei ole kuidagi tõendatud, elektri kulude nõue on ebaselge, süstimise ja eritoidu kulud ei ole samuti tõendatud. Loomaarsti ravikviitungitelt on puudu küll arve number, küll kauba kogus. Ei ole selge, kellele arved on väljastatud. Esimese astme kohtu otsus
5.16.10.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja 2833 krooni hageja kasuks ja jättis hageja 1000 krooni suuruse menetluskulu kostja kanda.
6.Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja koer tekitas hageja koerale kahjustusi ning samuti vaidlevad pooled kahju suuruse üle. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1060 käsitleb kodulooma suurema ohu allikana, mille eest vastutab tema
omanik. Suurema ohu allika valdaja poolt tekitatud kahju kuulub hüvitamisele olenemata suurema ohu allika valdaja süüst. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 1 järgi kuulub hüvitamisele nii varaline kui ka mittevaraline kahju. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
7.Kiirmenetluse otsusest nähtub, et kostjat on karistatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 663 lg 3 alusel. Rikkumise kirjeldusena on vanemkonstaabel Kaupo Luur märkinud, et kostja koera omanikuna ei taganud koera püsimist piiratud territooriumil, mille tagajärjel hammustas koer teise inimese koera. Nimetatud otsusega on tõendatud asjaolu, et kostja koer hammustas hageja koera. Kostja väited selle kohta, et sündmus on tõendamata, kuna politsei kirjades ei mainita kahjustusi, ei ole õiged. Politsei teatistel, millega hagejat on teavitatud väärteomenetluse alustamisest ja rikkuja karistamisest, ei ole tõepoolest märgitud kahjustuste ulatust, kuid esmaseks tõendiks intsidendi toimumise kohta on väärteomenetluse otsus, mitte politsei teated hagejale väärteomenetluse käigu kohta.
8.Kohus ei arvesta tunnistaja ütlustena L. B. ja S. P. kirjalikke seletusi, sest hageja ei ole esitanud kohtule taotlust tunnistajate ülekuulamiseks. Kui pool ei ole kohtule esitanud taotlust tunnistaja ütluste kogumiseks, ei saa esitatud seletust tunnistaja ütlusena, ka kirjaliku ütlusena, arvestada, sest täidetud ei ole tunnistaja ütluste kogumisele seatud tingimused (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 262). Samas saab lihtmenetluses kohus TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel arvestada tõendina ka seaduses sätestamata tõendamisvahendeid. L. B. on kohtule esitatud seletuskirjas väitnud, et nägi hageja koera ründamist kostja koera poolt. Selgitus ühtib politsei poolt koostatud kiirmenetluse otsuses välja tooduga. Kohus jätab tähelepanuta S. P. seletuskirja, sest selles ei ole kirjeldatud asjaolusid, vaid esitatud on üksnes tema arvamus.
9.Kohtule esitatud kviitungitest nähtub, et hageja on tasunud veterinaarabi eest perioodil 28.06- 20.12.2008, kokku 1333 krooni. Veterinaararst A. L. on 12.07.2008 väljastanud tõendi, mille kohaselt pöördus hageja oma koera raviks tema poole 28.06.2008. Tõendist nähtub, et koeral oli haav lauba piirkonnas, koer ei olnud liikumisvõimeline, tagakäpad olid halvatud, valu nimmepiirkonnas, vigastused olid tekkinud tugeva tömbi eseme löögi või trauma tagajärjel. Koer oli tõendi väljastamise ajal ravil, ravi on pikaajaline ega pruugi lõppeda täieliku paranemisega. Hageja selgitustest nähtub, et koer vajas raviks süste summas 1200 krooni.
10.Arsti tõendiga on tõendatud, et hageja koer sai rünnaku käigus kahjustada ning vajas ravi. Veterinaararsti visiitide ja koera ravi eest tasutud summad on põhjuslikus seoses kostja koera poolt tekitatud kahjuga ning need tuleb hagejale hüvitada. Hageja on kirjeldanud ka muid kulutusi, mida ta on koerale teinud. Mõistlik on arvata, et koera arsti juurde viimiseks oli vaja teha kulutusi transpordile. Koer sai kahjustusi Xxxxxxxx Xxxxxxxxx vallas, ravi on ta saanud Tallinnas asuvate veterinaararstide juures vähemalt
viiel korral. Haige looma transportimiseks viiel korral Tallinnasse ja tagasi XXXXXXXX võib kuluda bensiini 300 krooni eest. Hageja ei ole aga veenvalt põhjendanud elektrikulutusi ja kulutusi eritoidule. Arsti tõendist ei nähtu, et koer vajaks koertele mõeldud toidust veel eraldi eritoitu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2833 krooni kahju hüvitamiseks. Apellatsioonkaebus
11.Natalja Bolšedonova palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
12.Kaebuse põhjenduste kohaselt tuleb varalise kahju hüvitamise nõudmisel hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust ning kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.
13.Hageja esitas avalduse politseisse 15.07.2008. Põhja Politseiprefektuuri 24.07.2008 teatis nr PHJ13-16.13/52674 ei tõenda, et kahju on tekitatud just 22.06.2008 toimunud koerte mängimisest, puudub seos 22.06.2008 juhtunu ja 28.06.2008 saabunud tagajärje ning koera tervise vahel. Samuti võib hageja ise olla süüdi selles, et tema koerte omanikuna ei taganud oma koera püsimist piiratud territooriumil, mille tagajärjel on hammustatud tema koera teise koera poolt.
14.Veterinaararsti tõendist nähtub, et koera sellised vigastused võisid olla saadud tugeva põrutuse või trauma tagajärjel. Nimetatud tõendi eesti keelse tõlke puudumisel tegi kohus otsuses ebaõige järelduse.
15.Kohus mõistis välja 1200 krooni ravisüstide eest, kuid toimikus puuduvad tõendid süstide vajaduse ja nende ostmise ja kasutamise kohta. Samuti ei ole toimikus ühtegi tõendavat dokumendi või arvestust kütuse kulu kohta. Toimikus olevate kviitungite alusel ei ole võimalik aru saada, millist veterinaarabi ja kellele (millisele loomale) ja millises ulatuses oli osutatud. Hagejal on kaks koera.
16.OÜ PRO Loomakliiniku kviitung summas 350 krooni on välja kirjutatud 01.07.2008 Leonova nimele, seega mitte hagejale. OÜ PRO Loomakliiniku ja Vassilko loomakliiniku kviitungitel puuduvad üldse andmed, nii registrikoodid kui ka KMKR koodid, kviitungite numbrid. Otsides nii äriregistri veebileheküljel kui ka lihtsalt otsingulehekülgedel, ei ole selliseid kliinikuid olemas. Veterinaararsti Vassilko Vladislav nimel on leitud veebilehekülgedel Pro A. U. OÜ Vassilko Loomakliinik, kuid äriregistris puudub selline osaühing. Nii OÜ Dakmett, registrikoodiga 10280383, kui ka Pro A. U. OÜ Vassilko Loomakliiniku kohta puudub registreering majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumis, nendel firmadel on keelatud tegeleda veterinaarabiga, seega on kõik kviitungid võltsitud. OÜ Dakmett on väljastanud kviitungid nr 43 ja nr 44, järgmisel kviitungil üldse puudub number. Viimane kviitung nr 49 veterinaarabi eest samast osaühingust on väljastatud 20. detsembril, so poole aasta jooksul väljastati kliinikust vaid 4 kviitungit. Peale kviitungite läbivaatamist tekib küsimus, kas kliinik üldse töötab ja kas seal toimub veterinaarabi osutamine või olid kviitungid tagantjärgi välja kirjutatud tuttavate poolt.
17.Kohus ei ole läbi vaadatud hageja poolt esitatud võltsitud dokumente, on ilmselgelt ebaõigesti hinnanud esitatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada kohtulahendit. Samuti on valesti summeeritud 232 + 105 + 120 + 350 + 280 + 155, mis kokku moodustab 1242 krooni ja on 91 krooni võrra väiksem summast, mis on märgitud otsuses.
Vastustaja seisukoht
18.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
19.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte selgitused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada väljamõistetud kahju hüvitise lõppsuuruse ja menetluskulude jaotamist/kindlaksmääramist puudutavates osades. Muus osas kolleegium menetlus- ega materiaalõiguse normide rikkumist ei tuvastanud. Ka nõustub kolleegium tühistamata osas maakohtu otsuse põhjendustega ega pea tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 vajalikuks neid korrata. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on esitanud kaebuse üksnes kostja ja seda otsuse osa peale, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas.
20.Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab kolleegium järgmist. Määrusega 30.07.2009 (t lk 13-14) andis maakohus menetlusosalistele teada, et arutab asja lihtmenetluses. Seega tuli edaspidises menetluses lähtuda TsMS §-s 405 sätestatust, mille lg 1 kohaselt menetleb kohus lihtmenetluses hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. 15.09.2009 (t lk 20) teavitas kohus pooli õigusest olla ära kuulatud, samuti selgitas tõendamiskoormust ja andis tähtaja taotluste esitamiseks, samuti andis teada, et kohtuistungit asjas läbi ei viida. Selliselt toimides tegutses maakohus kooskõlas TsMS §-ga 405.
21.Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt tõendite ebaõiget hindamist. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Vastavalt TsMS 405 lg 1 p-le 5 võis maakohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid. Maakohus on analüüsinud kõiki tõendeid ja tõendamisvahendeid ning jõudnud nende alusel asjakohastele järeldustele: kostja koer vigastas hageja koera; selline olukord sai võimalikuks seetõttu, et kostja rikkus kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirja; vigastuse ravimisega tekkis hagejale kahju.
22.Kaebuses on apellant esitanud erinevaid kahtlusi hageja poolt esitatud kahju suurust tõendavate dokumentide kohta, kuid maakohtus neid ümberlükkavaid tõendeid/tõendusvahendeid ei esitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Paljasõnalisi vastuväiteid ei olnud maakohtul võimalik kontrollida. Apellandi poolt esitatud kviitungite võltsimiskahtlused ei ole tõsiseltvõetavad. Kulutusi ravile OÜ-s Dakmett kinnitab ka vastustaja poolt esitatud koera haiguslugu, kulutuste vajadust samaaegsele ravile (nädalas ühele süstile) dr Vassilko juures põhjendas vastustaja ringkonnakohtu istungil, samuti kulu röntgenile Västriku Loomakliinikus.
23.Nõustuda tuleb kaebuse väitega, et maakohus on kahjuhüvitise aritmeetilisel arvestamisel eksinud lõppsummas --- 232 + 105 + 120 + 350 + 280 +155 + 1200 + 300 = 2742 krooni, kuid maakohus on välja mõistnud 2833 krooni. Nimetatud mööndus on ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada.
24.Menetluskulude osas on kontrollitav otsus vastuoluline --- maakohus on vastavalt TsMS § 405 lg 1 p-le 3 määranud kindlaks menetluskulude suuruse (mõistes kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1000 krooni), kuid samas on ta ka TsMS § 173 alusel määranud kindlaks menetluskulude jaotuse. Sellega rikkus maakohus TsMS § 436 lg 1. Tulenevalt TsMS § 656 lg-st 4 ja § 657 lg 1 p-st 2 on ringkonnakohtul võimalik nimetatud vastuolu
kõrvaldada. TsMS § 405 lg 1 p 3 ja § 163 lg 1 alusel tuleb hagi osalise rahuldamise korral mõista kostjalt hageja kasuks välja 59% hageja menetluskuludest maakohtus (kuna hagi kuulub rahuldamisele 59% ulatuses).
25.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda.
Ande Tänav
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.