Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.03.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-53608
Tsiviilasi
OÜ Dilasem Kaubandus hagi OÜ Dip-Met vastu 66 139 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
66 139 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.05.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Dip-Met apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ Dip-Met (registrikood 10997336, asukoht Lao t 13 Maardu linnas Harjumaal), lepinguline esindaja Aleksandr Nauts Vastustaja OÜ Dilasem Kaubandus (registrikood 11109065, asukoht Mahtra t 20-42 Tallinnas), volitatud esindaja Aleksei Smelov
Kohtuistung
15.03.2010
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 25.05.2009 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.08.2008 esitas OÜ Dilasem Kaubandus (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse OÜ Dip-Met (edaspidi kostja, apellant) vastu töövõtusuhtest tekkinud võlgnevuse suuruses 66 139 krooni saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu ja hageja tegi novembris ja detsembris 2007 Harjumaal Maardu piirkonnas kaevetöid. Hageja on vormistanud töö üleandmise aktid ja esitanud 22.04.2008 kostjale võlateatise. 28.04.2008 ettepaneku võla tasumiseks on kostja jätnud tähelepanuta. Kokkulepe töö tegemises sõlmiti dispetšeri vahendusel, mis on selles valdkonnas tavaline. Kostja tellis hagejalt töö, hageja tegi kaevetöid kostja objektil kostja töötaja korraldamisel. Hageja töötaja sõitis objektile, kus kostja esindaja andis tööülesande. Tasus lepiti kokku töö tellimisel. Selline lepingu sõlmimine on poolte praktikas tavaline. Kostja on ka varem sel moel hagejalt kaevetöid tellinud. Hageja nõutav tasu on mõnevõrra madalam tavalisest tasust.
3.Kostja on töö pretensioonideta vastu võtnud. Töö vastuvõtmise aktid on töötundide ja töö kirjelduse osas konkretiseerimata, kuid sellest ei saa järeldada, et töö on tegemata. Pooltele oli töö tegemise koht ja iseloom teada. Pooled kasutavad sama objekti kohta erinevaid nimetusi: nimetusega Maardu mõis tähistatakse suuremat piirkonda. Töö vastuvõtmise vormistas kostja töötaja. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale töö eest sularahas. Sularaha makse korral vormistati tavaliselt hageja kassa order, arvet ei esitatud. Kuna vaidlusaluse töö eest jäi raha tasumata, saatis hageja kostjale arve. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja hagejaga mingit lepingut sõlminud. Hageja ei ole kostjale tööd teinud ega teenust osutanud. Hageja poolt nimetatud isikud on töötajad, kes ei oma volitusi kostja nimel lepingu sõlmimiseks. Kostja ei ole esitatud aktides märgitud objektil mingeid töid teinud ega sinna ka mingeid töid tellinud. Kostja tegi 2007 maist kuni 2008 jaanuarini veevarustuse ja kanaliseerimisega seotud töid Maardu linnas asuval objektil Aarde. Kostja tegi töö oma tööjõu ja tehnikaga, märgitud objektil alltöövõtjaid ei kasutatud.
5.Esitatud aktid on vormistatud kostja nimelt, kuid need ei kajasta töid konkreetselt. Aktidele ei ole alla kirjutanud kostja seadusjärgne esindaja. Kostja tööpäevikud ei kajasta nimetatud töid. Hageja pidanuks hagis märgitud töö tegemise korral esitama arve juba detsembris. Arve esitamine alles jaanuaris kinnitab hageja väidete ebaõigsust. Hageja ei ole varem esitanud hagiavaldusele lisatud teatist. Esimese astme kohtu otsus
6.25.05.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, mõistes OÜ-lt Dip-Met OÜ Dilasem Kaubandus kasuks välja 66 139 krooni.
7.Otsuse põhjenduste kohaselt tekivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi tsiviilõigused ja -kohustused muuhulgas tehingutest. Pooltel on vaidlus lepingu sõlmimise üle. Hageja väidab, et pooled sõlmisid kaevetöödeks töövõtulepingu, kostja väidab, et ei ole hagejaga mingit lepingut sõlminud. VÕS § 11 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga kohustub maksma selle eest tasu. Seadusest ei tulene töövõtulepingule kohustuslikku vorminõuet, seega võisid pooled lepingu sõlmida nende valitud vormis.
8.Vaidluses tuleb tuvastada, kas pooled sõlmisid kokkuleppe, mille sisu vastab töövõtulepingu sõlmituks lugemiseks vajalikele tingimustele. Töövõtulepingu olemuslikeks tingimusteks on
tellija poolt ülesande (töö) määratlemine ja töövõtja siduv lubadus töö tegemiseks. VÕS § 9 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 68 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Õiguslikult on aktsepteeritavad ja siduvad nii otsesed kui ka kaudsed tahteavaldused.
9.Hageja väidete kohaselt sõlmiti leping erinevate toimingute tegemisega, mis on poolte majandustegevuses ja vastavas valdkonnas tavaline. Hageja tegi kostjale töid objektil „Maardu Mõis“. Kostja väidab, et tema tegi töid objektil nimetusega „Aarde“, mis asub Maardu linnas. Kohus leiab, et vaatamata poolte väidetes kasutatavatele nimetuste erinevusele, peavad pooled vaidluses silmas sama planeeringuala ja sama tööde tegemise piirkonda. Vaidlust ei ole selles, et Maardu linnas Aarde planeeringualal oli tellijaks Aarde Invest OÜ. Kostjal oli märgitud objektile sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise töödele leping OÜ-ga Aarde Invest. Tööde asukoha skeemile on kantud Maardu linnas Aarde 1, 2, 3 ja 4 katastriüksuste veetoru ja kanalisatsiooni survetoru plaan. Vaidlusaluste kaevetööde tegemine sellel planeeringualal on tõendatud ka J. Z., A. Z., D. S. ja O. V. tunnistustega. Tunnistajate sõnakasutuses esinesid sama ala kohta mõlemad nimetused, so nii Maardu Mõis kui ka Aarde objekt. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid, millest saaks järeldada, et poolte väited vaidlusaluste kaevetööde tegemise asukoha kohta hõlmaksid looduses erinevaid objekte. Seda ei saa ka järeldada sellest, et osa tunnistajatest ei osanud osundada plaanil kaevetööde täpsele asukohale. Ükski tunnistajatest ei nimetanud töö tegemist muus, plaanil märkimata piirkonnas. Eelneva alusel järeldab kohus, et hageja tegi töid Aarde planeeringualal.
10.Hageja väidab, et tegi kaevetöid objektil kostja tellimusel. Kostja tellimuse vahendas hagejale J. Z.. Kostja väidab, et ei ole hagejalt töid tellinud, kaevetööd on kostja teinud oma mehhanismidega. J. Z. tunnistas kohtus, et kostja tellis tema kaudu ekskavaatori töid. Nimelt pöördus tema poole Dmitri, kes oli ka varem tema kaudu töid tellinud. Tema vahendas kostja tellimuse hagejale. Kokkulepitud ajal viibis ta objektil ning jälgis, et ekskavaatori juht (Aleksander) saabuks tellitud kohta. Hind (380 kr/tund) kooskõlastati objektil hageja esindaja Dimaga. Sellisel viisil suhete loomine ja töö tellimine oli poolte vahel tavaline.
11.A. Z. tunnistas, et on hageja töötaja ning tegi hagejalt tellitud tööd Maardu objektil. Objektile saabumiseks andis talle juhiseid Dmitri. Töö tellis temalt Z., kelle juuresolekul lepiti Dimaga kokku töö hind - 380 krooni tund. Ta töötas objektil, kus oli silt, et töid teostab OÜ Dip-Met. Ta tegi töid ajavahemikus 08.10 kuni 09.12.2007. Töö tegemist kontrollis Dmitri, töö vastuvõtmise vormistas objektil olnud hageja töötaja V.. Varem anti töö üle ilma akti vormistamata, siis tasuti sularahas. Kuna sularaha puudus, siis vormistati Dima ettepanekul aktid.
12.O.V. tunnistas, et töötas 2007. aasta sügisel Aarde objektil. Tema ülemuseks oli D. S.. Oktoobris telliti objektile lisaks ratastraktor, millega töötas Aleksander objektil oktoobris ja novembris. Ta pidi ülemuse ülesandel jälgima objektil traktori tööd, tehtud töö üles märkima, ta tegi seda kuni aktidel märgitud viimase kuupäevani. Selliseid akte oli ta ka varem vormistanud ja Dmitrile esitanud. Ta on andnud Aleksandrile töökorraldusi asjades, mis ei puutunud kostjasse, vaid olid tellija huvides.
13.N. P. tunnistas, et kostja tegi tema esindatava ettevõtte tellimusel objektil alltöövõtu korras töid. OÜ Aarde Investeering oli objektil peatöövõtja. Kostja esindajaks objektil oli Dmitri, see oli ka objekti sildile märgitud. Tööde juhina oli sildil märgitud Oleg. OÜ Aarde Investeering ei ole hagejalt ekskavaatori töid tellinud ega töid vastu võtnud. Ta on objektil viibides kuulnud kostja poolt ekskavaatori töö hinnas kokku leppimist.
14.Eelnevast saab järeldada, et hageja töötaja saabus objektile ning tegi seal töid kostja tellimusel. Sellise järelduse saab teha J. Z., A. Z., O. V. ja N. P. tunnistustest, kes kirjeldasid töö tellimise, hinnas kokku leppimise ja töö korraldamise protsessi sarnaselt. Kohus nõustub hagejaga selles, et selline töös kokku leppimine on poolte tegevusvaldkonnas tavaline, kostja ei ole hageja sellekohaseid väiteid kummutanud. Kostja on esitanud hagejale tellimuse, milleks oli ratasekskavaatori töö Aarde planeeringualal ning hageja asus tellimust täitma. Pooled on oma käitumisega kinnitanud tehingu sõlmimist.
15.Tunnistaja D. Š. tunnistus ei kummuta teisi asjas kogutud tõendeid. Kostja esindajana oli ta objekti töökorralduse eest vastutav ning tema ütlustesse suhtub kohus huvitatuse tõttu kriitiliselt.
Tema tunnistus hageja traktori objektil viibimise kohta oli tõrjuv ja ebausaldusväärne ning kantud soovist tõrjuda vastutust. Objekti juhi poolt objektile saabunud ratasekskavaatori ja selle töö tähelepanuta jätmine (mitte märkamine) ca kahe kuulise perioodi kestel ei ole tõenäoline. Töö kajastamine või kajastamata jätmine hageja objekti päevikutes ei kummuta teisi tõendeid. Objekti päevik saaks olla kaalukaks tõendiks juhul, kui see koostataks mitmepoolse dokumendina.
16.VÕS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja töö tellijale üle andma. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ajutiselt ei võta tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja on töö tegemise ja üleandmise tõendamiseks esitanud üleandmise – vastuvõtmise aktid. Aktid on koostatud ajavahemikus 05.11. kuni 27.11.2007 teostatud tööde kohta. Aktide järgi oli kogu tööaeg 147,5 tundi, töö tellijaks on kostja, töö vastuvõtjana on alla kirjutanud O.V.. Töö tegemise periood, töö iseloom ja maht on kooskõlas tunnistustega. Töö vastuvõtmise (vastuvõetuks lugemise) seisukohalt ei oma määravat tähendust asjaolu, et aktidele on alla kirjutanud kostja töötaja, mitte seadusjärgne esindaja. Pooled ei ole lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et töö üleandmine peaks tingimata toimuma akti vormistamisega. Hageja on töö teinud, töö (tulemus) on kostja valduses ning töö tuleb lugeda vastuvõetuks, vaatamata mõningatele puudustele vastuvõtmise vormistamisel.
17.VÕS § 637 lg 3 järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist.
18.Hageja on aktide alusel esitanud ostjale arve – saatelehe kaevetööde eest traktoriga ICB - 4CX, TA 4501 kogumahus 147,5 tundi. Arvel on tasunõue esitatud arvestusega 380 krooni tund, kogusummas 56 050 (k/m-ta) krooni. Töö hind on tunnistuste järgi kokku lepitud. Hind ei ole töövõtulepingu sõlmimisel kohustuslikuks tingimuseks, hinnas kokkuleppe puudumisel eeldatakse tehingu tasulisust, maksmisele kuulub sellisel juhul tavaline tasu. Hageja arvetel märgitud hind on kooskõlas poolte kokkuleppega ega erine ka märkimisväärselt tavalisest tasust. Hageja tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja väide selles, et hageja nõude põhjendamatust kinnitab asjaolu, et arve esitati alles 2008. aasta jaanuaris (mitte detsembris 2007), ei ole õiguslikult arvestatav. Apellatsioonkaebus
19.OÜ Dip-Met palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
20.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja osutanud mistahes teenust kostjale, apellant ei ole tellinud vastustajalt mingeid töid, vastustaja ei ole töid teinud ning apellant ei ole võtnud vastu mingeid töid. Apellanti esindavad juhatuse liikmed ühiselt, see informatsioon on avalikustatud ning seda on lihtne kontrollida ja juhatuse liikmed või muud isikud ei ole saanud volitusi ega õigusi tellida mingeid tööd kolmandatelt isikutelt, sh ei ole volitanud isikuid tegevuseks, mis puudutab käesolevas menetluses märgitud kaevetöid ja traktori tellimusi.
21.Tööde üleandmis-vastuvõtmisaktides puudub informatsioon lahtris "Töö kirjeldus", mille alusel maakohus järeldas, et on teostatud mingisugused kaevetööd apellandi huvides, tellimusel või kasuks. Aktides on täidetud lahtrid "kuupäevad" ja "töö aeg", kuid mis tunnid need on, kelle tunnid või mis töö on üle antud, selline informatsioon puudub. Samas puuduvad andmed tundide arvestuse koostaja kohta. Aktist ei nähtu, kes kaevas, kus kohas, mida ja millega kaevas, kuid kohus otsustas, et nii need poolikud aktid ja ka vastustaja tunnistajate vastuolulised ütlused kinnitavad olukorda, et vastustaja teostas apellandi tellimusel kaevetöid traktoriga. Töö teostamise kohaks on tõenäoliselt "Maardu Mõis", kuid apellant ei ole teostanud sellisel objektil mingeid ehitustöid. Vastustaja traktorist, kes oli tunnistajana üle kuulatud, ei osanud näidata ka plaanil, kus ta konkreetselt teostas töid ja mis tööd need olid. Aktides puudub tunnihind, töö algus ja lõpp, seoses eeltooduga ei ole neid akte võimalik aktsepteerida, need ei oma juriidilist jõudu ja tähtsust ning need ei saa olla kinnituseks või tõendamiseks tööde teostamise kohta. Akti ei ole allkirjastatud apellandi seaduslike esindajate poolt. Isegi kui oletada, et aktidel oleks seaduslike esindajate allkirjad, siis puudub töö kirjeldus, mille eest kostja peaks tasuma ning ka sellisel juhul
ei saa aktsepteerida selliseid akte, kuna aktides puuduvad olulised andmed, millest tuleneks tasumise kohustus.
22.Juhul, kui vastustaja oleks teostatud mingeid töid novembris 2007, siis vastavalt raamatupidamisnõuetele ja vastavalt seadusele ta oli kohustatud esitama arve tööde eest detsembris 2007, mitte jaanuaris 2008. Vastustaja viis pahatahtlikult kohtu eksimusse ning seetõttu tuleks teda trahvida.
23.Apellant omab tööjõudu ja ekskavaatorit (mark CASE 21 OB), mida kasutab vajadusel oma töös, seoses sellega ei vaja apellant kaasaabi kolmandatelt isikutelt kaevetööde teostamisel. Tööjõud objektil oli optimaalne selleks, et teenindada seda objekti. Kaks ekskavaatorit ei saa kaevata koos ühte ja sama trassi. Kõik tööd Aarde objektil teostati apellandi enda tööjõududega ja oma firma ekskavaatoriga. Apellant oli kohustatud täitma tööpäevikut tööde teostamise kohta ning p-d 5.3.3.1-5.3.2.2 apellandi ja tellija OÜ Aarde Investeeringud vahel sõlmitud töövõtulepingus nr 09/05/2007 fikseerivad, et tööpäevikus peavad olema kirjas kõik tööetapid. Tööpäevikus puudub informatsioon selle kohta, et oleks kasutatud vastustaja teenust ja/või mehhanisme.
24.Vastustaja tunnistajad andsid kohtus vastuolulisi ütlusi. Kõik kolm tunnistajat andsid erinevaid ütlusi asjaoludest ning seetõttu ei ole nende ütlused usaldusväärsed. Nii töömaht kui ka tööhind on oluline lepingu sõlmimise tingimus. Nii tunnistaja J. Z. kui ka A. Z. ei suutnud kommenteerida ehitusobjekti skeemi, kuid see on ebatavaline, et isikud, kes teostasid ehitusobjektil tööd ja/või viibisid seal mitmel korral, ei saa näidata, kus nad asusid ja ei oska kommenteerida tööskeemi (projekti). Eriti kummaline on see, et A. Z. ei saanud projektist aru, samas aga tunnistas, et ta tegi töid ajavahemikus oktoober kuni detsember 2007 ning ka kirjeldas töid Maardu Mõisas. Tema ülesandeks olid peale- ja mahalaadimistööd. Apellant peab vajalikuks täpsustada, et vee- ja kanalisatsioonitrassi väljaehitamiseks ei ole vaja eelnimetatud tööde teostamist ja apellandil endal oli vajalik tehnika olemas. Trasside väljaehitamisel kaevatakse välja krunt, pannakse vajalikud torud maasse ja pärast seda pannakse väljakaevatud krunt uuesti torudele peale.
25.A. Z. teatas kohtule, et tegi tööd ratastraktoriga ZIX 4501TA ja et objektil oli veel roomikekskavaator. Muud tehnikat objektil ei olnud. Tunnistaja D. S.ov, kes jälgis ja kontrollis vee- ja kanalisatsioonitrassi väljaehitamist, aga sellist traktotit objektil ei näinud. D. S.ov teatas kohtule, et objektil töötas HITAZI roomikekskavaator, Case ratastraktor ja Case 21 OB roomik ning ratastraktor tuli objektile 2007 oktoobris. Ehitusobjekt asub elamurajoonis Aarde ning seal toimusid ka muud ehitustööd ning seetõttu kasutati ka muud transporti ja tehnikat. Vee- ja kanalisatsioontrassid ehitati elukruntide vahele ning piirata ehitusobjekti ei olnud võimalik. D. S.ov teatas, et ta tellis roomikekskavaatori ja kaks veoautot, lisaks sellele oli objektil apellandi firma roomikekskavaator, kuid A. Z. antud ütlustest nähtub, et tema objektil oli vaid kaks traktorit, millest üks oli tema traktor, muud tehnikat polnud. Arvestades tunnistajate ütlusi, ei ole tuvastatud, et apellandi projektijuht oleks tellinud ratastraktori ning oleks kooskõlastanud töömahud.
26.A. Z. ütles, et tegi töid 08.10. - 09.12.2007, kuid vastustaja arve alusel ratastraktori töö eest ei ole tasutud ajavahemiku 05.11.-27.11.2007 eest ning kuna A. Z. ole teatanud, kelle poolt on tasutud tööde eest ajavahemikul 28.11.-09.12.2007, võib oletada, et tõenäoliselt selle ja ka muu aja eest oli tasutud tellija poolt, kuid tellijaks ei olnud apellant. D. S.ov kinnitas kohtus, et ta ei ole tasunud kellelegi sularahas. A. Z. ütluste järgi toimus viimane sularaha tasumine 04.11.2007 ning siis pidi hiljemalt 19.11.2007 toimuma järjekordne tasumine, kuid tunnistaja väidab, et Dmitri palus pärast tööde lõpetamist, et esitataks arve kostjale, st, et tööd lõppesid reaalselt 19.11.2007. Tunnistaja on hageja juhatuse liige ja osaku omaniku sugulane ning tema ütlused ei ole usaldusväärsed.
27.Tunnistaja J. Z. ei olnud isegi teadlik, kellele tegelikult kuulus ekskavaator, kuid ta mainis, et nemad on ammused tuttavad ning ta sai Aleksandrilt vahendustasu. Seoses eeltooduga on arusaadav, miks ta annab valeütlusi, kuna soovib olla abiks tunnistajale ja ka hagejale. D. S.ovi ütlused kinnitasid, et Z. ja Z. on omavahel head tuttavad ning seetõttu J. Z. oma ütlustega soovib osutada kaasabi vastustajale.
28.Tunnistaja O.V. kinnitas, et Aleksandr töötas objektil traktoriga oktoobrist novembrini, kuid ei kinnitanud, et seda traktorit oleks kasutatud vee- ja kanalisatsiooniehituse objektil. O.V. seletas põhjalikult, et just tellija huvides ja ka palvel ta teostas kontrolli ratastraktori üle, millega töötas
A.Z. ning ka kirjeldas tööd, mida selle traktoriga tehti. Tunnistaja osutas kaasabi tellijale oma ülemuse palvel, kuid see ei ole vastuolus seadusega ega ole aluseks hageja nõude rahuldamiseks. Selline kaasabi on kooskõlas heade kommetega.
29.Apellandi endine tööline O.V. kohtus traktoristi A.Z. palvel viimasega Lasnamäel ning O.V. oma algatusel, soovides abistada traktoristi, on kirjutanud vaid töötunnid tühjadele blankettidele, allkirjastas need ning hiljem mingi kolmas isik on täitnud ülemise osa sellisel kujul, kuidas soovis seda teha. O. V. käekiri on oluliselt erinev sellest käekirjast, mis on blankettide ülemises osas. See asjaolu tõestab ka seda, et A.Z. andis valeütlusi, nagu oleks aktidel olev tekst V.i kirjutatud.
30.Tunnistaja N. P. on eksinud oma ütluste andmisel aastaarvuga, ta teatas, et teetööde leping öeldi üles 2008 detsembris, tegelikult see oli 2007 detsembris, kuna apellant ei suutnud õigeaegselt teostada vajalikke töid teede ehitamiseks.
31.Kõik eelnimetatud vastuolud ja asjaolud jättis maakohus tähelepanuta ja kommenteerimata, seoses sellega on ka langetatud ekslik ja vale kohtuotsus. Vastustaja seisukoht
32.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
33.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära apellandi esindaja ja tutvunud esitatud apellatsioonkaebusega ning vastusega sellele ja muude tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
34.Maakohus on kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 hinnanud kõiki esitatud tõendeid (nii dokumentaalseid kui tunnistajate ütlusi) igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning asunud oma siseveendumuse alusel seisukohale, kas ja kui, siis millised, menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. Maakohus on võtnud seisukoha kõigi asja õigeks lahendamiseks vajalike asjaolude kohta: et poolte vahel oli pakkumisega nõustumise teel sõlmitud suulises vormis töövõtuleping; et hageja teostas tellitud tööd; et kostja ei ole tellitud ja teostatud tööde eest tasunud. Kolleegium nõustub maakohtu hinnangutega ega tuvastanud alust tõendite ümberhindamiseks.
35.Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse põhjendustele. Maakohus on otsuses põhjalikult analüüsinud kõigi ülekuulatud tunnistajate ütlusi ja toonud välja, milliste tunnistajate millised ütlused on sarnased ning millistesse ütlustesse ja mis põhjusel suhtub kohus kriitiliselt. Tunnistajatena olid üle kuulatud J. Z. (dispetšer, kelle kaudu hageja vaidlusalused tööd tellis; ütlused t lk 82-83), A. Z. (hageja töötaja, kes traktoristina vaidlusalused tööd tegi; ütlused t lk 84-85), D. Š. (kostja töötaja, kes vaidlusalusel perioodil oli samal objektil objektijuhiks; ütlused t lk 86-87), O.V. (kostja endine töötaja, kes vaidlusalusel perioodil samal objektil D. Š. alluvuses töötas; ütlused t lk 88-89) ja N. P. (objekti tellija OÜ Aarde Investeering juhatuse liige; ütlused t lk 90). Maakohus on võtnud asjaolude tõendatuse otsustamisel aluseks tunnistajate J. Z., A. Z., O. V. ja N. P. ütlused ja seda põhjusel, et nimetatud isikud andsid töö tellimise, hinnas kokku leppimise ja töö korraldamise protsessi kohta sarnaseid ütlusi. Samuti on maakohus põhjendanud, miks ta suhtus D. Š. ütlustesse, millised erinesid teiste tunnistajate ütlustest, kriitiliselt --- tegemist oli objekti eest vastutava kostja töötajaga, kes andis tõrjuvaid ja ebausaldusväärseid ütlusi ning asjaolu, et objektijuht jättis tähelepanuta (ei märka) umbes kahe kuu jooksul tema vastutusel olevale objektile saabunud ekskavaatori, ei ole tõenäoline.
36.Kolleegium möönab, et tunnistajate abil tõendamine on raskem ja ebausaldusväärsem kui muude tõendusvahendite abil, kuid muude vahendite puudumisel hädavajalik. Sel juhul omandab erilise tähtsuse selliste tõendite kogumise vahetus --- asja lahendav kohtunik hindab tunnistaja ütlusi vahetu mulje põhjal, mille ta saab nende isikute isiklikust ülekuulamisest. Tunnistajate vahetust küsitlemisest tekib kohtunikul siseveendumus asjaolude tõendatuse kindluses. Käesolevas asjas on maakohus kõiki menetlusõiguse norme järgides jõudnud
vahetult ülekuulatud tunnistajate ütluste ja kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite kogumi alusel veendumusele, et hageja poolt esile toodud asjaolud nõude tekkimise ja suuruse kohta on leidnud tõendamist. Apellatsioonkaebuses on esile toodud erinevate tunnistajate poolt öeldud üksikud laused, mis igaüks eraldivõetuna võib-olla tõepoolest ei annaks alust toetada maakohtu lõppjäreldust, kuid kohus on kohustatud tõendeid analüüsima kogumis. Apellant on jätnud selle tsiviilkohtumenetluse põhimõtte tähelepanuta.
37.TsÜS § 121 lg 2 kohaselt teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et D. Š. oli vaidlusalusel ehitusobjektil kostja töödejuhatajaks. Tellija juhatuse liikme N. P. ütluste kohaselt oli D. Š. objektil kostja kui töövõtja volitatud isikuks. Seega on üldiselt teadaoleva ehituspraktikaga kooskõlas maakohtu järeldus, et töövõtulepingu täitmiseks vajalikud alltöövõtutööd (konkreetsel juhul traktori koos juhiga) tellib töövõtja töödejuhataja, kes organiseerib igapäevast jooksvat ehitustegevust konkreetsel objektil. Ka sarnastest kohtuvaidlustest kolleegiumile teadaolev ehituspraktika ei kinnita apellandi seisukohta, et ainult töövõtja juhatuse liikmed olid õigustatud tellima töid kolmandatelt isikutelt või/ja vastu võtma mingeid töid.
38.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kuna tõendamist ei leidnud, et pooled oleksid lepingu sõlmimisel leppinud kokku, et töö üleandmine/vastuvõtmine peab toimuma akti vormistamisega, siis hageja poolt esitatud aktide vormistamise puudused tasu sissenõutavaks muutumisel õiguslikku tähendust ei oma. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Maakohtus leidis tõendamist, et tööks, mille tegemiseks pooled kokkuleppe saavutasid, oli traktori tegevus ehitusobjektil. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et sellise töö puhul oleks töö vastuvõtmine tavaline. Seega sai ja võis hageja tõendada töö tegemist ka muul viisil kui volitatud isikute poolt allkirjastatud vastuvõtuaktidega.
39.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Ande Tänav
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.