Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Osaühing A(hageja) esitas 14.07.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse HT(kostja) vastu 10 410,08 krooni saamiseks. Harju Maakohus rahuldas 27.03.2009 määrusega avalduse ja tegi võlgnikule makseettepaneku tasuda avaldajale võlgnevus ja hüvitada menetluskulud. Kostja esitas 07.09.2009 maakohtule vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. Harju Maakohus andis 15.09.2009 määrusega maksekäsu kiirmenetluse esemeks oleva hageja nõude kostja vastu üle kohtunikule tsiviilasja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus andis 21.09.2009 määrusega hagejale tähtaja asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 07.10.2009 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 4 205,54 krooni ja viivise 4 204,54 krooni, kokku 8 410,08 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS T(AS R õigusjärglane) kostjaga XXXlepingu, mille alusel AS T kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon ja teenused) eest õigel ajal ning vastavalt esitatud arvetele tasuma. Kostja kasutas pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Seisuga 18.05.2005 oli kostja võlgnevus 4 205,54 krooni. Lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste (edaspidi Üldtingimused) peatüki VII kohaselt on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest 0,15% maksmata summast, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Üldtingimuste peatükk IX reguleerib lepingu üleütlemise võimalusi. Üldtingimustest lähtuvalt lõpetas AS T kostjaga lepingu ennetähtaegselt. Kostja ei reageerinud AS T nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS T loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja põhivõlg 4 205,54 krooni ja viivise võlg järgmise arvestuse alusel: võlgnevus 4 205,54 krooni; viivituse periood 18.05.2005 – 6.10.2009 (1151 päeva) 7 267,17 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ja nõudis kostjalt 4 204,54 krooni suuruse viivise tasumist. Hageja palus kostjalt välja mõista ka riigilõiv 1 250 krooni ja õigusabikulud 2 500 krooni. Hageja vähendas 01.03.2010 nõuet 1 485,72 kroonini, mis moodustub kostjale esitatud arvetest kuni lepingu ülesütlemiseni AS-i T poolt, kusjuures nõude hinnast on välja arvestatud 22.02.2005.a arvel esitatud järelmaksu osamaksete nõue summas 2 479,84 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet 1 484,72 kroonini. Hageja palus asja lahendada kirjalikus menetluses. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei ole ta allkirjastanud vaidlusaluseid lepinguid. Kostja väitel kannab ta karistust ega tööta ja on 80% töövõimetu. Kostja soostus kirjaliku menetlusega.

Harju Maakohtu 08.02.2010 määrusega määrati viia läbi kirjaekspertiis. Kohtu põhjendused TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. AS T(AS R õigusjärglane) on kostja XXXsõlminud kaks lepingut: liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lisaks on „Tele2 teenuste kasutamise tingimused“, ja järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt ostis kostja hagejalt mobiiltelefoni ja kohustus selle hinna tasuma igakuiste maksetena, millest viimane tuli teha 23.06.2006. Ka järelmaksu müügilepingu osaks oli „Tele2 teenuste kasutamise tingimused“. Viidatud teenuste kasutamise tingimuste punktide 7.1 jj kohaselt pidi kostja tasuma telefoniteenuste kasutamise eest talle esitatavate arvete alusel. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktiga nr DK-0018-10/493 on tõendatud, et AS-i T ja HT vahel XXX sõlmitud liitumislepingul ja järelmaksulepingul ning ettemaksu arvel nr XXX XXX olevad HT allkirjad on kirjutanud HT(XXX) (t lk 90-94,96-100). Kuna hageja jäi AS-i Tja HT vahel XXX sõlmitud liitumislepingust tuleneva nõude juurde, siis kohus jätab tähelepanuta AS-i T ja HT vahel XXX sõlmitud järelmaksulepingu ja selle arvete alusel tekkinud nõude (t lk 26-28, 69-72, 75-80). Kohus analüüsib AS-i Tja HT vahel XXX sõlmitud liitumislepingut ja sellest tulenevat nõuet. Lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste (edaspidi Üldtingimused) peatüki VII kohaselt on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest 0,15% maksmata summast, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Üldtingimuste peatükk IX reguleerib lepingu üleütlemise võimalusi. Üldtingimustest lähtuvalt lõpetas AS T 26.02.2005 kostjaga lepingu ennetähtaegselt (t lk 42). Kostja ei reageerinud AS T nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS T loovutas 31.05.2008 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale (t lk 43). Kostja ei reageerinud ka hageja 03.06.2008 saadetud võlateatisele (t lk 44). Kostja ei ole esitanud tõendeid arvete tasumise kohta. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et põhinõue 1 485,72 krooni tuleneb kostjale esitatud arvete summast, millest on maha arvestatud 22.05.2005 arvel nõutud 60 krooni viivist ja telefoni järelmaksu osamaksete nõue summas 2 479,84 krooni (t lk 73-74). Kostja väide, et ta kannab karistust ega tööta ja on 80% töövõimetu, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Asjakohane on hageja osundamine VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2 970,44 krooni, millest 1 485,72 krooni moodustab põhivõlgnevus ja 1 484,72 krooni moodustab viivisevõlgnevus. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 143 p 1 kohaselt asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud. TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on määranud 19.02.2010 ekspertiisi maksumuseks 2 160 krooni (t lk 95). Seega tuleb kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista eksperditasu 2 160 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.