Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 23-25) OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 25.01.2010 Tartu Maakohtusse hagi Viktor Hruštš’i (kostja) vastu 27.08.2004 ja 30.12.2004 sõlmitud Tele2 liitumislepingute ning 30.12.2004 sõlmitud Tele2 järelmaksulepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 6915,98 krooni, millest põhinõue on 3458,49 krooni ja viivisenõue 3457,49 krooni. Lisaks palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja lisanduva viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,15 % päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl 60, 64, 67) Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kui kohus leiab, et kostja on võlgnevuse tekkimises süüdi, siis soovib kostja maksegraafiku sõlmimist 18 kuuks.

KOHTU SEISUKOHT

Eeskätt tuleb kohtul lahendada aegumise kohaldamise küsimus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 nõudeõigus aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 27, 29, 31) on kostjaga sõlmitud kolm lepingut: kaks liitumislepingut (27.08.2004 ja 30.12.2004) mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lahutamatuks osaks on Tele2 teenuste kasutamise tingimused (tl 34-46), ja järelmaksuleping (30.12.2004), mille kohaselt ostis kostja mobiiltelefoni Samsung X460 ja kohustus selle hinna tasuma igakuiste maksetena, millest viimane tuli teha 2006. aasta juulis. Viidatud teenuste kasutamise tingimuste punktide 7.1 jj kohaselt pidi kostja tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Liitumislepingus kokku lepitud mobiilsideteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on kolm aastat. Kohus on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lõike 1 esimest lauset ja lõike 3 teist lauset. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lõike 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Viimane (lõpp)arve esitati kostjale 01.11.2005 (tl 32-33) ja selle tasumise tähtaeg oli 18.11.2005. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud mobiilsideteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 3 teise lause alusel 2005. aasta lõppemisest. Kuna nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lõike 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, algas hageja liitumislepingust tuleneva mobiilsideteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2006 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lõiget 1 arvestades 31.12.2008 kell 24.00. Järgmiseks analüüsib kohus järelmaksulepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude aegumistähtajaga seonduvat. Kohus on seisukohal, et selle lepingu korral on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa – 155 krooni) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Tele 2 järelmaksulepingu (tl 31) kohaselt oli kostja kohustatud müügihinna tasuma 18 kuu jooksul igakuiste osamaksetena kuni 2006. aasta juulini. Toimikus on 18.09.2005 teatis lepingu ülesütlemise kohta (tl 47), mis

võimaldab kohtu arvates võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lõiget 1 analoogia alusel kohaldades järeldada, et ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik seni maksmata osamaksed, sealhulgas 2006. aasta juulis tasumisele kuulunud viimane osamakse. Seega tuleb müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda eelnevalt viidatud TsÜS §-st 154 ja sellest, et nende nõuete osas algab hagi aegumistähtaeg 01.01.2006 kell 00.00. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lõike 1 järgi kolme aastaga, seega lõppes aegumistähtaeg 31.12.2008 kell 24.00. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral on kohus seisukohal, et kuna tegemist ei ole enam korduvate kohustusega, algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lõike 1 järgi kolm aastat. Lepingu lõpetamise teate kohaselt tuli kostjal tasuda võlgnevus hiljemalt 25 päeva jooksul arvates käesoleva teate koostamisele järgnevast päevast. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 14.10.2005. Eeltoodust tulenevalt algas nende nõuete aegumistähtaeg 01.01.2006 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2008 kell 24.00. Lisaks on pooled eelnevalt viidatud Tele2 teenuste kasutamise tingimuste kohaselt kokku leppinud ka viivises 0,15 % kalendripäevas maksetähtpäevaks tasumata summast (punkt 7.3). Hageja on esitanud viivisenõude. Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude aegumistähtaeg algab 01.01.2006 kell 00.00 ning lõpeb TsÜS § 146 lõike 1 järgi 31.12.2008 kell 24.00. Kuigi käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 25.01.2010, esitas hageja kohtule 14.07.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 1). Seega tuleb kohaldada TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 koostoimes sama paragrahvi lõikega 1. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks 14.07.2008 ning hagi eespool kirjeldatud nõuete osas ei ole aegunud, mistõttu kostja ei saa keelduda oma kohustuste täitmisest. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud lepingute rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud lepingute alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes talle osutatud teenuste eest esitatud arved tasumata. Kostja ei ole vastuses esitanud hagile sisulisi vastuväited. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale lepingute alusel osutatud teenuste eest kokku 3458,49 krooni. Võlateatisest (tl 49) nähtuvalt koosneb nimetatud summa telefonimaksetest summas 324,95 krooni ja kõneteenustest summas 3133,54 krooni. Kostja võlgnetava summa suurust vaidlustanud ei ole, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 3458,49 krooni põhivõlgnevuse katteks. Hageja nõuab arvete mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt viivist 3457,49 krooni. Viivise arvutamisel on lähtutud viivise määrast 0,15 % päevas ja viiviseid on arvestatud alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse koostamiseni. Samas on hageja viivise suuruse sidunud põhinõude suurusega ja vähendanud viivist 3457,49 kroonini. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale ega taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 kohaselt. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 3457,49 krooni. Hageja taotleb kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist 0,15 % päevas põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et 21.01.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 5021,73 krooni, kuid hageja ise tegutsedes heas usus nõuab kostjalt sellest 3457,49 krooni, sidudes viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on hagi koostamise seisuga 5021,73 krooni, lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 6915,98 krooni (3458,49 krooni põhinõude ja 3457,49 krooni viivisenõude katteks), jättes rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kohus märgib selgituseks kostjale, et kohus ise maksegraafikuid ei koosta. Kostjal on võimalik pöörduda maksegraafiku sõlmimiseks hageja poole ka pärast kohtuotsuse pooltele teatavakstegemist ja määrata otsuse täitmise kord ning tähtaeg kokkuleppel hagejaga.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja kolmest nõudest kaks, siis jätab kohus hageja menetluskuludest 2/3 kostja kanda ja 1/3 hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.