Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
29.märts 2010
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Osaühingu M hagi osaühingu A vastu 28 320 krooni saamiseks 14 160 krooni Hageja: Osaühing M (registrikood xxx; asukoht xxx), seaduslik esindaja Alla Š Hageja lepinguline esindaja: Vassili K (xxx) Kostja: osaühing A (registrikood xxx; asukoht xxx), seaduslik esindaja Sergei B Kostja lepinguline esindaja Vladimir S
Hagi läbi vaadatud kohtuistungil
25.02.2010
Kohtuistungil osalesid
A. Švedova, V. K , S. B ja V. S
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista osaühingult A (xxx) Osaühingu M (xxx) kasuks 28 320 (kakskümmend kaheksa tuhat kolmsada kakskümmend) krooni (sh 14 160 krooni põhivõlg ja 14 160 krooni viivised).
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja osaühingu A kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
11.11.2008 OÜ M esitas Pärnu Maakohtu maksekäsukeskusele maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt A põhivõla 14 160 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Kohus rahuldas avalduse ja tegi 12.11.2008 makseettepaneku. Kostja vastuväite tõttu 29.12.2008 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
27.01.2009 OÜ M esitas kohtule hagiavalduse OÜ A vastu kostjalt 14 160 krooni põhivõla ja 14 160 krooni viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 01.03.2007 töövõtulepingu nr 56 (hagis ekslikult märgitud nr 5) raamatupidamisteenuse osutamiseks. Lepingu alusel osutas hageja kostjale raamatupidamisteenust, mille eest kostja kohustus maksma lepingu p-s 3.2 kokkulepitud igakuist teenustasu 12 390 krooni (so 10 500 krooni + käibemaks). Kostja 01.01. – 28.02.2007 raamatupidamise taastamise eest tuli maksta ühekordset teenustasu 21 000 krooni + käibemaks. Nimetatud teenus jäi osutamata ja tasumata, sest kostja ei edastanud hagejale raamatupidamise taastamiseks vajalikke lähteandmeid (näiteks eelmise aasta aruanne). Pärast lepingu sõlmimist asusid pooled selle täitmisele. Seoses osutatavate teenuste mahu suurenemisega (seoses kostja „Mustakivi“ kaupluse avamisega) leppisid pooled kokku igakuise teenustasu suurendamises 14 160 kroonini alates 01.06.2007. Poolevaheline leping lõpetati poolte kokkuleppel 01.01.2008. Kostjale osutatud raamatupidamiseteenuste eest väljastas hageja kostjale tasumiseks igakuiselt arved. Vaatamata sellele, et pooltevaheline leping lõppes 01.01.2008 ja sellele, et kuni nimetatud ajani osutas hageja kostjale kokkulepitud raamatupidamisteenuseid, jättis kostja tasumata2007.a. detsembrikuu eest esitatud arve nr 530 summas 14 160 krooni. Hageja arvete tasumise viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,5 % tasumata summast oga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on viiviseid kogunenud 360 viivitatud päeva eest (05.01.2008 – 05.01.2009) kokku 25 488 krooni. Mõistlikkuse põhimõtte alusel hageja vähendab viivise nõude põhivõla suuruseni. Hageja taotleb hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja 15.07.2009 selgitab, et kuni pooltevahelise lepingu lõpetamiseni 31.12.2007 osutas hageja kostjale raamatupidamisteenust. Kõik lepingujärgsed tööd 2007.a. detsembrikuu eest olid tehtud. 2007.a. detsembrikuu aruannet oli võimalik teha alles 2008. aasta jaanuaris, kuna vajalik dokumentatsioon edastatakse täitjale alles pärast kuu lõppemist. Kuna leping lõppes 31.12.2007, siis hageja ei pidanud ega saanud esitada 2007.a. detsembrikuu aruannet. Detsembris koostas hageja kostja 2007.a. novembrikuu aruande. Lisaks teostas hageja kostja palvel ja kostja poolt 2008.a. esitatud dokumentatsiooni põhjal täiendavaid töid ka peale lepingu lõppemist, selle eest tasu nõudmata. Tegelikult teostati töid ka jaanuarisveebruaris 2008, see on tingitud sellest, et kostja esitas vajalikud lähteandmed suure hilinemisega. Hageja koostatud dokumentatsiooni lõplik üleandmine toimus 17.03.2008 aktiga. Kostja võttis dokumendid vastu ning loobus mistahes pretensioonidest hageja vastu.
KOSTJA VASTUS
26.05.2009 kirjalikus vastuses hagile ning 28.12.2009 täiendavas vastuses kostja leiab, et hagi on põhjendamatu. 19.10.2007 kirjas hageja hoiatas kostjat, et aruandlusperioodi eest, so alates novembrist 2007 ei ole võimalik teostada töid seoses dokumentatsiooni puudumisega. Poolte vahel toimus kirjavahetus, milles kostja nõustus lepingu sõlmimisega alates 31.12.2007,
eeldades, et aruandlus 2007.a. detsembri eest peab olema tehtud. Vastavalt hageja 03.01.2008 kirjale lõpetatid teenindamisleping 31.12.2007. 03.01.2008 kirjas hageja märgib, et ei saa täita rida lepinguga ettenähtud töid. Selliste tööde hulka kuulus ka aruandlus 2007.a. detsembrikuu eest. Kostja sai sellest aru ning nõustus, et aruandlust ei taastata, kuivõrd see on võimatu hageja ehk täitja sõnade kohaselt. Seega tööd lepingu järgi ei olnud tehtud. Kostja ei ole nõus maksma tegemata töö eest. Pooltevahelise praktika, samuti hageja ja kostja vahelise lepingu sisu järgi hageja pidi töötlema kostjalt saadud raamatupidamisdokumente ning selle alusel koostama kuu aruande. Dokumendid aruandlusperioodi eest saab esitada alles pärast perioodi lõppu, st eelmise kuu dokumendid edastati hagejale järgmise kuu algul. Ei ole võimalik koostada aruannet jooksva kuu eest, kui kõik dokumendid ei ole veel täies ulatuses laekunud. Just selline olukord tekkis 2007.a. detsembris. Hageja seadusliku esindaja ja kostja raamatupidaja vahelisest kirjavahetusest selgub, et hageja aktsepteeris asjaolu, et 2007.a. aruandlust ei esitata ning seetõttu tal ei ole võimalik teostada mingit tööd aruande koostamisel. Kuna detsembrikuu eest ei olnud võimalik teostada töid, on põhjendamatu arve nr 530 esitamine. Dokumentide üleandmise - vastuvõtmise aktist nähtub, et hageja andis kostjale üle dokumendid kuni 2007.a. detsember, mingeid järeldusi pretensioonide puudumise kohta ei saa akti põhjal teha.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude. Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja vahel 01.03.2007 sõlmitud leping raamatupidamisteenuse osutamiseks oli töövõtuleping. Lepingu punktis 2.1. leppisid pooled kokku, et töövõtja kohustub teostama töid ja osutama teenuseid, mis on nimetatud lepingu lisas nr 1. Lepingu punktist 1.2.1. nähtuvalt sisaldas lisa 1 raamatupidamise teenuste ning alg- ja muude dokumentide esitamise tähtaegade nimekirja. Nimetatud lisa kohtule esitamisest hageja loobus (kostja leidis, et selle lisa esitamine on hageja kohustus ning kostja ise seda lisa esitama ei pea), mistõttu ei ole võimalik hinnata, milliseid konkreetseid ülesandeid oli hageja töövõtjana kohustatud täitma. Samas ei ole poolte vahel vaidlust, et kokkuvõtlikult oli hageja kohustus hoida korras kostja raamatupidamine ning esitada nõutavad aruanded tähtaegselt maksuametile.
2.Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu punktis 2.2. nimetatud töö - kostja raamatupidamise taastamine ajavahemiku 01.01.2007 – 28.02.2007 kohta – ei ole hageja kostjalt tööks vajalike algandmete mittesaamise tõttu täitnud, selle eest lepingu punktis 3.2. kolmandas lauses ette nähtud tasu ei ole hageja nõudnud ning kostja ei ole seda tasunud. Selle lepingupunktiga seoses ei ole käesolevas tsiviilasjas nõuet esitatud.
3.Kohus leiab, et lepingu punktis 2.2. nimetatud töö osas on leping käsitatav töövõtulepinguna, kuid punktis 2.1. nimetatud teenuse osutamise osas on tegemist käsunduslepinguga: hageja kohustus oli korraldada kostjalt saadud dokumentide alusel kostja raamatupidamist ning esitada tähtaegselt perioodiliselt nõutavaid aruandeid maksuametile. Raamatupidamise korraldamine ja aruannete esitamine on kostja kui raamatupidamiskohustuslase kohustus. Seega lepingu alusel teenuse osutamisel hageja ajas kostja asja. Leping on sõlmitud tähtajatu kestvuslepinguna ning eeldas hagejale kuust-kuusse ühtede ja samade ülesannete täitmist, ülesannete täitmise ulatus ja sisu sõltusid kostjalt saadavatest andmetest ja algdokumentidest. Mingit konkreetset üldist lõpptulemuse saavutamist ei olnud hagejale ette nähtud, teenuse osutamine tähendas pidevalt mingi töö ärategemist (palkade arvestamist, arveldusi ostjatega ja tarnijatega, kassaraamatu, päevaraamatu ja pearaamatu pidamist jms), kuid leping ei olnud suunatud ühe konkreetse töö valmis tegemisele. Seega puudub lepingu punktis 2.1. kokku lepitud teenuse osas töövõtulepingu oluline tunnus – kokkulepe konkreetsetele tingimustele vastava lõppresultaadi saavutamise kohustuses. Sellele, et pooltevaheline leping raamatupidamisteenuse osutamiseks on käsundusleping, viitab otseselt ka lepingus kasutatud sõnastus: nii on lepingu punktis 4.1. töövõtja kohustustena näiteks sätestatud kohustus tegutseda lepingu täitmisel tellija suhtes lojaalselt ja lepingu sisust tuleneva vajaliku hoolsusega, teostada lepinguga ettenähtud töid ja osutama teenuseid suurima kasuga tellija jaoks, hoidma ära tellija vara kahjustumise; esindama lepingust tulenevaid tellija
huve, järgima lepingu täitmisel tellija juhiseid. Nimetatud kohustused on käsundisaaja kohustustena sätestatud ka Võlaõigusseaduse (VÕS) § -des 620 – 621. Käsunduslepingule viitavad ka kokkulepitud tasu maksmise tingimused (p 3.3, p 5.1.2), mis vastavad VÕS § 628 sätestatule.
4.VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooled on lepingu punktis 3.2. kokku leppinud, et töövõtja tasu suurus on 10 500 krooni kuus, millele arvete esitamisel lisandub hinnale käibemaks. Lepingu punkti 3.3. järgi pidi hageja esitama kostjale arved tasu, täiendava tasu ja lepingutingimuste täitmisel kantud vajalike kulude väljamaksmiseks üks kord kuus järgneva kuu esimeseks tööpäevaks, tulenevalt lepingu punktist 3.4. pidi kostja arved tasuma hiljemalt arve esitamise kuu viiendaks kuupäevaks. Seega olid pooled kokku leppinud teenuse osutamise eest perioodiliselt makstavas kindla suurusega tasus. VÕS § 628 lg 1 esimese lause kohaselt juhul, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel.
5.Vaidluse all ei ole asjaolu, et töövõtuleping lõpetati poolte kokkuleppel alates 31.12.2007 ning 17.03.2008 üleandmis-vastuvõtu aktiga hageja andis tema valduses olnud kostja raamatupidamise dokumendid kostjale üle. Hageja ei nõua tasu pärast lepingu lõpetamist väidetavalt teostatud ülesannete eest. Seega on viimane periood, mille eest tuleb kostjal vastavalt lepingule hagejale perioodiliselt makstavat tasu maksta 2007.a. detsember. Kostja ei ole sisuliselt vastu vaielnud hageja väitele, et hageja 2007.a. detsembris teenust osutas ning tegeles kostja 2007.a. novembrikuu dokumentidega. Kuna tegemist ei ole töövõtusuhtega, st tasunõude sissenõutavaks muutumine ei sõltunud töö valmimisest, vaid tasustati tööprotsessi, ei välista hagi rahuldamist kostja vastuväited, et 2007.a. detsembris hageja töötles 2007.a. novembrikuu dokumente, mistõttu tegemist oli novembrikuu tööga, mille eest oli juba tasutud. Kohus siinkohal märgib, et isegi juhul, kui käsitada pooltevahelist õigussuhet töövõtusuhtena, on kostja väited ja tegelik käitumine vastuolulised: kostja väidab, et tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisel, samal ajal kostja leidis, et ühe kuu tööks on ka selle kuu andmete alusel järgmisel kuul aruannete esitamine, kuid kostja tasus hagejale töö eest üldjuhul enne nimetatud aruannete esitamist (st enne seda, kui vastavalt kostja arusaamisele tasunõue muutus sissenõutavaks):
6.Õige ei ole kostja väide, et ta ei pea maksma 2007.a. detsembrikuu eest esitatavat arvet nr 530, kuna ei ole saanud teenust. Asjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et hageja osutas kostjale raamatupidamise teenust ka 2007.a. detsembrikuus. Tunnistajana üle kuulatud kostja raamatupidaja JR väitis, et tema töötles alates 2007.a. kostja raamatupidamisdokumente. Samas tunnistaja ei mäletanud, kas ta 2007.a. detsembris sai andmeid novembrikuu töötasu kohta, esitas 10.12.2007 ja 20.12.2007 deklaratsioone maksuametile ning kas ta andis hagejale kaupluste 2007.a. müügiaruanded. Samas tunnistaja teadis täpselt kinnitada, et esitas kostja detsembrikuu aruanded maksuametile2008.a. jaanuaris. Tunnistaja kinnitas, et 2007.a. detsembris sai ta kostjalt palgaandmed palga panga kaudu ülekandmiseks, novembrikuu palgad arvestas hageja. Tunnistaja ütlustest nähtub samuti, et palkasid kostja juures üldjuhul ei arvestata jooksval kuul, kuigi tunnistaja peab seda võimalikuks, kui töötajal on fikseeritud palk. Tunnistaja ei mäletanud, kas kostja juures olid fikseeritud palgad. Tunnistaja kinnitas, et tema tegi 2007.a. detsembrikuu palgaarvestuse 2008.a. jaanuaris. Raamatupidamisdokumentide üleandmise- vastuvõtmise aktist (tl 82) nähtuvalt 17.03.2008 hageja andis kostjale üle tema koostatud ja tema valduses oleva raamatupidamisdokumentatsiooni märts – november 2007. Kostja on ise seletanud, samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et oluline osa raamatupidamise algandmetest (nt müügiaruanded, palgaandmed jms) anti hagejale üle vastava perioodi lõppedes, järgmisel kuul. Kuna leping lõppes 31.12.2007, ei olnudki kostjal 2008.a. jaanuaris alust edastada hagejale detsembrikuu alusdokumente. Asjaolu, et hageja andis lepingu lõppemise järel kostjale üle raamatupidamise dokumentatsiooni kuni 2007.a. novembrikuu kohta, ei tõenda, et hageja teenuse osutamine
lõppes samuti 2007.a. novembrikuuga. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja täitis lepingust tulenevaid ülesandeid ka 2007.a. detsembrikuus, töödeldes talle selleks ajaks üle antud novembrikuu dokumente. Seega tuleb perioodilist tasu maksta ka 2007.a. detsembrikuu eest. Kohtule esitatud e-kirjad ei tõenda kostja väidetut, nagu oleks hageja ise kinnitanud, et ta 2007.a. detsembris teenust osutada ei saa. Hageja üksnes hoiatas, et ei töötle detsembrikuu dokumente (see on ka loogiline, kui lepingu lõpetamise ajaks oli 31.12.2007 ning detsembrikuu andmeid tuli töödelda ning aruandeid esitada jaanuaris 2008). Kohus otsuses eespool märkis, et ekslik on kostja seisukoht, mille kohaselt sisaldus detsembrikuus novembrikuu dokumentide töötlemise tasu novembrikuu teenuste eest esitatud arves ning et selle arve alusel oli hagejale 2007. novembrikuu dokumentide töötlemise eest tasutud juba 10.12.2007 (so enne reaalselt teenuse osutamist). Tulenevalt pooltevahelisest lepingust ja käsunduslepingu õiguslikust regulatsioonist tuleb perioodiliselt makstavat tasu maksta vastaval perioodil osutatud teenuste eest. Hageja on kostja nõusolekul lõpetanud lepingu alusel raamatupidamisteenuse osutamise alates 01.01.2008, seega hageja osutas teenust 2007.a. detsembrikuu lõpuni ning selle eest tuleb kostjal tasuda.
7.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine ja täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda kohustuse rikkumise korral võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult selle kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja tasumata arve järgi võlgnetava summa 14 160 krooni.
8.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest (p 6.4). Arve nr 530 tasumise tähtpäev oli 05.01.2008.a. Hageja arvestuste kohaselt oleks tal õigus nõuda kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 25 488 krooni. Kostja ei ole hageja arvutusi vaidlustanud. Kohus leiab, et mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega on hagejapoolne viiviste vähendamine ning viivise nõue põhisumma ulatuses. Kohus rahuldab hagi ka kõrvalnõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 14 160 krooni viiviste katteks.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.