H. R. hagi Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastu kahju hüvitamiseks ja tulemustasu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.septembri 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H. R. apellatsioonikaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
9.märts 2010, avalik kohtuistung Hageja H. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx x, xxxxxxxxx, xxxxxx xxxx xxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kostja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399, asukoht J.Sütiste tee 19, Tallinn), esindaja Aivi Karu 150 001 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.septembri 2009 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata H. R. hagi Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastu 150 000 krooni suuruse tulemustasu saamiseks. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
Jätta hageja poolt 11.03.2010 esitatud protokolli parandamise taotlus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse,
samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.H. R. esitas 05.03.2009 Harju Maakohtule hagi Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastu 1 900 000 krooni suuruse kahju ja 150 000 krooni suuruse tulemustasu saamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt määrati hageja kostja nõukogu 26.10.2006 otsusega kostja juhatuse liikmeks viieks aastaks alates 06.11.2006. Pooled sõlmisid 13.11.2006 teenistuslepingu tähtajaga 06.11.2011, mille kohaselt asus hageja teenistusse kostja juhatuse liikmena. Hageja vastutas tugiteenuste valdkondade (sh majandus-, tehnika-, asjaajamis- ja hanketeenuste) eest. Nõukogu 17.06.2008 otsusega kutsuti hageja ennetähtaegselt tagasi töö ümberkorraldamise vajaduse tõttu ja talle maksti hüvitist kolme kuu tasu ulatuses, s.o 150 000 krooni.
2.Hageja leidis, et temaga sõlmitud teenistusleping lõpetati hea usu põhimõtte vastaselt. Puudusid mõjuvad põhjused tema tagasikutsumiseks ja põhikirja muutmiseks. Töö ümberkorraldamine oli põhjendamata, kuna hageja töö tulemusena teenis kostja rekordkasumeid. Teenistusleping ei sätestanud ennetähtaegse tagasikutsumise aluseid. Seetõttu tulnuks juhinduda kostja põhikirjast. Põhikirja p 47 järgi võis juhatuse liiget tagasi kutsuda vaid mõjuval põhjusel. Vahetult enne lepingu lõpetamist tunnistati see punkt kehtetuks. Kostja ei ole teinud hageja töö kohta etteheiteid.
3.Hageja kahju seisneb teenistuslepingu p 4.1 järgi kostja poolt tasumisele kuulunud summas, mida hageja oleks lepingu järgi saanud kuni 06.11.2011. Samal nõukogu koosolekul, kus otsustati hageja tagasikutsumine, otsustati 2007.a töötulemuste eest juhatuse liikmetele tulemustasu maksmine. Hageja leiab, et ka temal oli õigus saada tulemustasu. Kostja vastus
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejaga sõlmiti teenistusleping juhatuse liikme kohustuste täitmise tingimuste kohta juhatuse liikme volituste kehtivuse perioodil. Lepingu p 7.2 kohaselt lõpeb teenistusleping kas juhatuse liikme volituste lõppemisega või poolte kokkuleppel. Lepingu p 7.3 kohaselt lõpevad juhatuse liikme volitused muu hulgas juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumisega. Sihtasutuste seaduse § 21 lg 1 kohaselt võib nõukogu juhatuse liikme igal ajal olenemata põhjusest tagasi kutsuda, kuid sama paragrahvi lg 2 kohaselt on sihtasutuse põhikirjaga võimalik ette näha, et juhatuse liikme tagasikutsumine on võimalik ainult mõjuval põhjusel. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud põhikirja redaktsiooni p 47 kohaselt oli juhatuse liikme tagasikutsumine võimalik vaid mõjuval põhjusel, kuid 28.05.2008 korraldusega muudeti põhikirja ning muu hulgas muudeti p 47 kehtetuks, millega kaotati piirang juhatuse liikmete tagasikutsumisele. 17.06.2008 nõukogu koosolekul tegi juhatuse esimees T. A. nõukogule ettepaneku juhatuse töö ümberkorraldamiseks, samuti avaldas rahulolematust hageja tööga ning tegi nõukogule ettepaneku hageja
tagasikutsumiseks juhatuse liikme ametikohalt. Nõukogu nõustus juhatuse esimehe ettepanekuga ning otsustas hageja juhatusest tagasi kutsuda alates 21.06.2008. Kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud ega muul viisil mõne õigusvastase teoga hagejale kahju tekitanud.
5.Põhikirja muutmist ei ole vaidlustatud ning seega on põhikiri kehtiv. Põhikirja muutmine on kostja asutaja (Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi kaudu) pädevuses ja kehtiv põhikiri on kinnitatud. Sotsiaalministri 28.05.2008 korraldusega.
6.Juhatuse esimehe poolt hageja tagasikutsumiseks tehtud ettepanek ei olnud õigusvastane ja oli igati põhjendatud. Hageja tagasikutsumine toimus seaduse ja põhikirja alusel. Kostja juhatuse liiget saab igal ajal tagasi kutsuda. Juhatuse liikmel ei saa olla õigustatud ootust juhatuse liikme tasu säilimise osas. Juhatuse liikmega sõlmitav teenistusleping on oma olemuselt käsundusleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 630 lg 1 kohaselt võib käsundiandja käsundi igal ajal üles öelda. VÕS ei näe ette, et sellisel juhul kuuluks käsundisaajale hüvitamisele kogu käsundi täitmise lõpuni maksmisele kuuluv tasu. Kui leping lõpeb ja käsundisaaja käsundiandjale enam teeneid ei osuta, ei ole käsundiandjal seadusest tulenevat kohustust kompenseerida käsundisaajale saamata jäänud tasu. Poolte vahel sõlmitud leping reguleeris selgelt poolte suhteid liikme ennetähtaegse tagasikutsumise puhul. Muu hulgas sisaldas see kokkulepet kahju hüvitamiseks. Lepingu p 5.1 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale tema ennetähtaegse tagasikutsumise puhul hüvitist kolme kuupalga suuruses summas. Selle kohustuse kostja täitis.
7.Hagejal ei ole õigust nõuda ka tulemustasu maksmist. Leping tulemustasu maksmist ette ei näinud ja juhatuse liikmel ei ole õigust seda nõuda. Tulemustasu maksmise otsustab kostja nõukogu. Arvestades asjaolu, et hageja juhatusest tagasikutsumine oli seotud ülesannete ebarahuldava täitmisega, on arusaadav, et hagejale 2007.a töötulemuste eest tulemustasu ei määratud. Maakohtu otsus
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudus pooltevahelises teenistuslepingus säte, mis reguleeriks juhatuse liikme ennetähtaegset tagasikutsumist. Seetõttu tuleb lähtuda seadusest ja kostja põhikirjast. Kostja põhikirja p 47, mille kohaselt „nõukogu kutsub juhatuse liikme tagasi kirjaliku teatega ainult mõjuva põhjuse ilmnemisel /.../“ tunnistati kehtetuks alates 28.05.2008. Poolte vahel puudub vaidlus, et teenistuslepingu lõpetamise hetkel 17.06.2008 kehtis põhikirja redaktsioon, milles p 47 oli kehtetu. Seetõttu tuleb lähtuda sihtasutuste seaduse § 21 lg-st 1, mille kohaselt on nõukogul õigus juhatuse liiget igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Kuivõrd juhatuse liikme tagasikutsumiseks põhjust olema ei pea, ei oma tähendust ka hageja tööülesannete täitmise kvaliteet. Kohus ei näinud teenistuslepingu lõpetamises ega põhikirja muutmises vastuolu hea usu põhimõttega, kuivõrd kostja tegutses vastavalt seadusele ning sai vabalt otsustada oma juhatuse koosseisu ja põhikirja sisu üle. Kuivõrd kostja on käitunud õiguspäraselt, ei ole ta hagejale kahju tekitanud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Hageja palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja kahju hüvitamiseks 1 kroon ja tulemustasu 150 000 krooni, samuti menetluskulude väljamõistmise osas, või saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule.
10.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus tehtud kiirustades, on põhjendamata ning vastuoluline. Hageja leiab jätkuvalt, et kostja on käitunud hageja
ennetähtaegse tagasikutsumisega hea usu põhimõtte vastaselt ja kokkuleppeid rikkudes. Hageja ennetähtaegne tagasikutsumine on vastuolus tema ametisse määramisel kokkulepitud tingimustega. Teenistuslepingu sõlmimise ajal kehtinud põhikirja punktis 47 oli sihtasutuste seaduse § 21 lg-le 2 tuginedes sätestatud, et nõukogu kutsub juhatuse liikme tagasi ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige huvide konflikt, juhatuse liikme tegevus või tegevusetus, mis kahjustab Põhja-Eesti Regionaalhaiglat, võimetus osaleda juhatuse töös, juhatuse liikme vastu pankrotimenetluse alustamine või muul viisil Põhja-Eesti Regionaalhaigla huvide oluline kahjustamine. Seega oli põhikirjas toodud ammendav loetelu juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumise alustest. Kuna ka teenistuslepingus on sätestatud, et lepinguga reguleerimata küsimuste osas juhinduvad pooled põhikirjast, siis ei saanudki pooled muudes lepingu sõlmimise ajal põhikirjas sätestamata lepingu lõpetamise alustes kokku leppida. Lisaks tulenes põhikirja punktist 69, et põhikirja võis muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ja silmas pidades kostja eesmärki. Ka antud säte andis õiguskindluse juhatuse liikme tagasikutsumise aluste püsimise suhtes hageja ametiajal. Tuginedes kostja põhikirja eelnimetatud regulatsioonidele, eelkõige juhatuse liikme ametikohalt ennetähtaegse tagasikutsumise alustele, nõustus hageja asuma kostja juhatuse liikme kohale viieks aastaks. Kostja on hageja ennetähtaegse tagasikutsumisega käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Saabunud tagajärjed on vastuvõetamatud ning ei vasta väljakujunenud tavadele ja üldsuse ootustele.
11.Hageja nõude 2007.aasta eest 150 000 krooni suuruse tulemustasu saamiseks jättis maakohus läbi vaatamata.
12.Hageja ei nõustu maakohtu otsusega ka menetluskulude (riigilõivu) väljamõistmise osas. Kohus tühistas osamaksetega riigilõivu tasumise ja jättis hageja ilma menetlusabist, andmata võimalust taotleda riigilõivu osamaksete tasumise peatamist ja/või maksete suuruse muutmist. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõue 1 899 999 krooni ulatuses. Ringkonnakohtus on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue 1 krooni suuruse kahju hüvitamiseks ja 150 000 krooni suuruse tulemustasu saamiseks. Seega on hageja vähendanud oma kahju hüvitamise nõuet 1 900 000 kroonilt 1 kroonini.
15.Maakohtu otsuse resolutsioonis on märgitud, et hagi jääb rahuldamata. Samas on maakohtu otsuses põhjendatud üksnes seda, miks kohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude. Kohtuotsus ei sisalda ühtegi põhjendust selle kohta, miks jättis kohus rahuldamata hageja nõude tulemustasu saamiseks. TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kuna maakohus jättis hageja tulemustasu nõude sisuliselt lahendamata, s.o kohtuotsus selle nõude lahendamise kohta puudub, ei ole ringkonnakohtul võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 9 lg 3 järgi ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne,
kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus. Seetõttu tuleb asi saata tulemustasu nõude läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
16.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võttis ringkonnakohus selles osas apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
17.Maakohus leidis õigesti, et kostja nõukogul oli kehtiva põhikirja ja sihtasutuste seaduse § 21 lg 1 järgi õigus hageja juhatusest ennetähtaegselt tagasi kutsuda. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Teenistuslepingu p 1.6 järgi kehtis poolte vahel sõlmitud teenistusleping juhatuse liikme volituste kehtivuse perioodil. Lepingu p-s 7.2 oli kokku lepitud, et teenistusleping lõpeb kas juhatuse liikme volituste lõppemisega või poolte kokkuleppel. Lepingu p 7.3 kohaselt lõpevad juhatuse liikme volitused muu hulgas juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumisega. Seega lõppes teenistusleping hageja ennetähtaegse tagasikutsumisega alates 21.06.2008. Kuna kostja ei ole õigusvastaselt käitunud ega teenistuslepingut ja hea usu põhimõtet rikkunud, ei ole ta hagejale kahju tekitanud.
18.Maakohus mõistis TsMS § 190 lg 4 alusel hagejalt välja riigilõivu 95 000 krooni. Nimetatud sätte kohaselt mõistetakse hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hagejale anti 19.05.2009 kohtumäärusega menetlusabi TsMS § 180 lg 1 p 2 alusel ja tal lubati tasuda hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 115 000 krooni osamaksetena, s.o igakuiselt 5000 krooni. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, mõistis ta TsMS § 190 lg 4 alusel õigesti hagejalt välja riigilõivu tasumata osa. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks selles osas kohtuotsust muuta, kuna menetlus jätkub maakohtus üksnes 150 000 krooni (s.o hagihinnast 7,9%) suuruse nõude osas ja maakohtusse esitatud hagi 1 900 000 krooni suuruse kahjunõude osas jäi tervikuna rahuldamata. Arvestades hagi esitamisel tasumisele kuulunud ja seni tasutud riigilõivu proportsiooni (tasutud on riigilõivust 20 000 krooni, s.o 17,4%), samuti hagi rahuldamata jäänud osa suurust ja nõude suurust, mille osas menetlus jätkub, on 95 000 krooni suuruse riigilõivu väljamõistmine TsMS § 190 lg 4 alusel põhjendatud. Protokolli parandamise taotlus
19.11.03.2010 esitas hageja 09.03.2010 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse. Hageja leidis, et kohtuistungi protokoll ei kajasta piisavalt hageja poolt kohtuistungil avaldatut. Kohus, tutvunud protokolli parandamise taotlusega, leiab, et protokoll kajastab kohasel määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Seetõttu tuleb protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
E.Liiv
K.Paal
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.