2-09-49320/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

6.Kohtumäärus saata menetlusosalistele, ajutisele pankrotihaldurile, Harju Maakohtu registriosakonnale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebe kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 30.09.2009 esitasid VS, RL, RS, KP, MT, US, EA, VK, BM ja MP Harju Maakohtule avalduse Bosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik (endise ärinimega OÜ Y, registrikood XXX, aadress XXX) jätnud tasumata võlausaldajatele, kes on kõik võlgniku endised töötajad, töövaidluskomisjoni otsustega välja mõistetud tööseisakutasu ja töölepingute lõpetamisest tulenevad tasud, kokku summas 242 349 krooni. 25.11.2009 määrusega on kohus algatanud BOÜ suhtes pankrotimenetluse ning ajutiseks halduriks nimetanud Terje Eipre. 08.02.2010 esitas ajutine haldur kohtule aruande. 09.02.2010 kohtuistungil määras kohus ilmuda BOÜ endisel juhatuse liikmel kohtusse võlgniku vande andmiseks, samuti menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 45 000 krooni ning teha ettepanek BOÜ võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kahekümne kalendripäeva jooksul. Kohus määras 12.02.2010 määrusega BOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 45 000 krooni ja avaldas vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.02.2010. Seisuga 25.03.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Pankrotiavalduse on esitanud ühiselt 10 võlausaldajat – võlgniku endised töötajad, kuna võlgnik on jätnud neile tasumata töövaidluskomisjoni otsustega välja mõistetud tööseisakutasu ja töölepingute lõpetamisest tulenevad tasud. Kohtutäituril ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul täitemenetluse käigus võlausaldajate nõuet rahuldada, kuna võlgnik ja tema esindajad ei ole olnud kättesaadavad. Ajutisel halduril puuduvad äriühingu dokumendid, aruande on Terje Eipre koostanud muudest allikatest saadud info põhjal. BOÜ kanti registrisse 16.07.2004, juhatuse liige oli alates selle asutamisest kuni 26.02.2009 RS. Alates 26.02.2009 on äriühingu osanikuks Panamas registreeritud äriühing ärinimega TIBC. ning juhatuse liikmeteks on Albaania ja Kreeka elanikud, kes esindavad äriühingut ühiselt ning kelle esindusõigused on aegunud. Ajutisele

2-09-49320 haldurile väitel oli BOÜ põhitegevusalaks lõbusõidu- ja sportpaatide ehitus Pärnus, aadressil Savi 5. Endise juhatuse liikme RS poolt ajutisele haldurile esitatud osaühingu osa ostu-müügilepingu kohaselt, müüs RS 14.01.2009 TIBC.-le neljakümne tuhande kroonise nimiväärtusega osaühingu Y osa 5 000 krooni eest. Ostjat esindas volikirja alusel AR(isikukood XXX). RS on esitanud haldurile tema ja uue osaniku esindaja SMM(sünd XXX) poolt 11.02.2009 allkirjastatud dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti. RS on väitnud ajutisele haldurile, et pärast äriühingu dokumentide üleandmist puudub tal info äriühingu edasise saatuse kohta. Varad ja võlad AS-is Swedbank omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, mille saldo on -170,38 krooni (negatiivne). Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kontolt on võetud mitmel korral sularaha erinevate summade kaupa, enamasti 10 000 krooni kaupa. Kas võlgniku raamatupidamises on selle summa kohta ka kassadokumente, ei ole hetkel halduril võimalik kontrollida, kuna võlgnik ei ole dokumente esitanud. Danske Bank A/S Eesti filiaalis omab võlgnik arvelduskontot nr 334705110000, mille saldo on 0,20 krooni. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis omab võlgnik: - arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXXXX (EEK), mille saldo on 0,05 krooni; - arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXXXX (EUR), mille saldo on 4,00 EUR; - arvelduskontot XXXXXXXXXXXXXXXXX, mille saldo on 0,00 SEK. Halduril puuduvad andmed võlgniku kassa jäägi kohta. Kuna halduril puuduvad äriühingu dokumendid, ei saa teha kindlaks, kas võlgnikul on varusid, nõudeid või ettemakseid. Kinnistusraamatu kohaselt ei kuulu OÜ-le B kinnisasju. Kokku on võlgnikul vara ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt 62.85 krooni. Halduril olemasoleva info kohaselt on võlgnikul vähemalt järgmised kohustused: 1) Swedbank AS’ile tähtajaline arvelduskrediit 477 328.13 krooni; 2) Swedbank AS’ile investeerimislaen (leping ) 702 305.49 krooni; 3) Swedbank AS’ile investeerimislaen (leping ) 1 535 503.19 krooni; 4) Swedbank AS’ile krediitkaardi võlgnevus 54 192.44 krooni; 5) OÜ MYI. endistele töötajatele 242 349.00 krooni; 6) Ergo Kindlustuse AS’ile 158 583.05 krooni; 7) Variant Eesti AS’ile 138 582.21 krooni; 8) Maksuvõlgnevus 42 099.46 krooni. Kokku on võlgnikul ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi vähemalt summas 3 350 942.97 krooni. Hinnang võlgniku varalisele seisundile Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmete kohaselt ei toimu käesoleval ajal äriühingu majandustegevust ning kõik asjaolud viitavad sellele, et äriühing on maksejõuetu. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused

2-09-49320 Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud informatsioonile tuginedes ei ole teada vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Need asjaolud on võimalik välja selgitada juhul, kui võlgnik esitaks raamatupidamise dokumendid, samuti kinnisasjade võõrandamise lepingud. Arvamus maksejõuetuse põhjuse ja saabumise aja kohta Kuna halduril puuduvad aruande valmimise kuupäeva seisuga võlgniku raamatupidamis- ning muud dokumendid, ei ole ajutine haldur saanud anda hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkepõhjuste ning aja kohta. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus määras 12.02.2010 määrusega BOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 45 000 krooni ja avaldas vastava

2-09-49320 teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.02.2010. Seisuga 25.03.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohtumääruse peale võis esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Nimetatud tähtajaks määruskaebust esitatud ei ole. BOÜ’l ajutise halduri aruande kohaselt vara 62.85 krooni ning teadaolevaid kohustusi vähemalt 3,35 miljoni krooni eest. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Kohus leiab, et BOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. BOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Terje Eipre on kohtule esitanud BOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 8,5 tundi (tunnitasuga 1 207.25 krooni), s.h: päringute koostamine ja saatmine; andmete õiguslik analüüs; ajutise halduri aruande koostamine ja täiendamine, lisade komplekteerimine; kohtuistungil viibimine; halduri toimiku koostamine. Terje Eipre palub välja mõista ajutise halduri kulud summas 3 832 krooni (s.h büroo-, side- ja postikulud), koos käibemaksuga kulude summa 4 598 krooni. Võlausaldaja ja teiste võlausaldajate esindaja ei ole tasu ja kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kuna võlgnikul vara puudub ja võlausaldajate poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksust ei jätku tasu ja kulude väljamaksmiseks täies ulatuses, palub ajutine haldur deposiidist kanda eelkõige kulud ning ülejäänud ettemaksust ajutise halduri tasu. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused on põhjendatud, need tuleb kinnitada ja Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb kanda kulude summa 4 598 krooni Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele Swedbank AS’is, VK poolt 14.10.2009 kohtu deposiiti maksekorraldusega nr 1 tehtud ettemaksu arvelt. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu nõuet summas 10 261.65, millele lisandub sotsiaalmaks, tuleb tunnustada. Tunnustatud ajutise halduri tasu tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda Terje Eipre arveldusarvele Swedbank AS-is, VK poolt 14.10.2009 kohtu deposiiti maksekorraldusega nr 1 tehtud ettemaksu arvelt ja piires. Kuna võlgniku raamatupidamise dokumente ei ole haldurile üle antud, ei määra kohus dokumentide hoidjat. Ajutisel halduril korraldada BOÜ pankrotimenetluse käigus kogutud dokumentatsiooni nõuetele vastav säilitamine.