Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord AS MiniCredit võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vladimir Mezik võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et AS-i MiniCredit ja Vladimir Meziku vahel sõlmitud laenulepingu punkt 9.2 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 1,5% suuruse viivise määra osas (547,5% aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 1000 krooni välja mõista viivis perioodi 14.01.2009-30.06.2009 eest 43,73 krooni (1000 krooni × 9,50% × 168 päeva/365 päeva) ja 01.07.2009-24.03.2010 eest 58,52 krooni (1000 krooni × 8% × 267 päeva/365 päeva), kokku 102,25 krooni. Kostjalt tuleb täiendavalt alates 25.03.2010 mõista hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui põhinõue. Hageja taotles kostjalt laenulepingu 9.3 alusel leppetrahvi 500 krooni väljamõistmist. Kohus tuvastas eelpool, et pooltevaheline laenuleping (tulenevalt poolte vahel laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 403 lg 3 sätestatule ei kuulu antud laenulepingu puhul kohaldamisele tarbijakrediidilepingu sätted) oli sõlmitud tüüptingimustel, sh ei saa lugeda leppetrahvi kohta käivat tingimust eraldi kokkulepituks. Kohus leiab, et kuna hageja taotleb kostjalt laenulepingu p-s 9.3 ettenähtud leppetrahvi väljamõistmist lisaks kohustuse täielikule täitmisele, siis on nõutav leppetrahv ebaproportsionaalselt suur (kuni 50% lepingu rikkumise hetkel tagastamata laenusummast), mistõttu on antud tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi ja seetõttu tulenevalt VÕS § 42 lg 1 tühine. Kuna antud juhul puudub hagejal võimalus nõuda leppetrahvi ka seaduses sätestatud eeldustel tulenevalt VÕS § 41 teisest lausest, jätab kohus hageja nõude leppetrahvi summas 500 krooni kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja nõue põhivõla 1000 krooni, intressi 120 krooni ja meeldetuletuse tasu 400 krooni osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

3(4)

nõudest, jätab hageja menetluskulud 40% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 60% ulatuses hageja kanda. Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.