Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
23.märts 2010
Tsiviilasja hind
14 700 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ T(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige KTT Kostja OÜ W (registrikood XXX asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige PK(XXX)
Menetlusviis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
OÜ Thagi OÜ W vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ –lt W (XXX) OÜ T(XXX) kasuks 29 400 (kakskümmend üheksa tuhat nelisada) krooni.
3.Jätta menetluskulud OÜ W kanda. Mõista OÜ-lt W välja OÜ T kasuks menetluskulud riigilõivu näol 4000 (neli tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
04.01.2010 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostja tellis ning hageja teostas äriplaani ajakohastamisest koosneva konsultatsioonitöö, mille kohta sõlmiti 26.08.2008 konsultatsioonileping nr 2008-0802, kus lepiti muuhulgas kokku lepingusumma 15 000 krooni + käibemaks (lepingu sõlmimise ja arvete esitamise hetkel 18%). Tööde valmimisel ja üleandmisel allkirjastasid hageja ja kostja tööde üleandmis-vastuvõtuaktid: 18.09.2008 akt nr 1 summas 7500 krooni 20.10.2008 akt nr 2 summas 7500 krooni. Kostja ei esitanud kunagi ühtegi vastuväidet teostatud töö mahu või muu tehtud töösse puutuva osas. Vastavalt lepingule ning tööde üleandmis-vastuvõtuaktidele esitas hageja kostjale 18.09.2008 arve nr 80017, summas 8850 krooni (sh käibemaks 1350 krooni) tasumise tähtajaga 25.09.2008 ja 21.10.2008 (hagis ekslikult 2009) arve nr 80018, summas 8850 krooni (sh käibemaks 1350 krooni) tasumise tähtajaga 28.10.2008.
Kostja on küll korduvalt suuliselt lubanud osutatud teenuse eest täies mahus tasuda, kuid on tasunud ainult 3000 krooni arvest 80017 kuupäevaga 17.09.2009, ehk ligi aasta hiljem arve esialgsest tasumistähtajast. Hageja esitas 11.10.2009 kohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluses põhinõude summas 17 400 krooni koos kõrvalnõuetega summas 17 400 krooni saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ja tegi kostjale määrusega makseettepaneku. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite, et teenust ei osutatud kokkulepitud mahus. Samas kostja on oma allkirjaga üleandmis-vastuvõtuaktidel tõendanud teostatud töö mahu aktsepteerimist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus oli kokkulepitud viivisintressi määraks 0,5 protsenti päevas. Hagiavalduse 04.01.2010 esitamise seisuga on hageja arvestanud viiviseid kokku 39 780,75 krooni järgmiselt: 0,5% päevas x 8850 krooni x 466 päeva = 20 620,50 kr (arve 80017) 0,5% päevas, 8850 krooni x 433 päeva = 19 160,25 kr (arve 80018). Hageja taotleb hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista põhivõlg14 700 krooni, viivised põhivõlaga võrdses summas 14 700 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda, mõistes kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 750 krooni + 3250 krooni.
KOSTJA VASTUS
10.02.2010 kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile kostjal ei ole vastuväiteid selles osas, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid. Hageja poolt esitatud hagiavaldus on selgelt pahatahtlik ja alusetu. 26.08.2008.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel konsultatsioonileping nr 2008-0802. Nimetatud lepingu punkt 1.1. ütleb, et lepingu objektiks on taotluse ning selle juurde kuuluvate kaasdokumentide ettevalmistamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS-ilt) eksporditurundustoetuse taotlemiseks vastavalt 2008-2013 programmeerimisperioodi eeskirjadele. Hageja reklaamis ennast kui äriühingut, mis tegeleb äriplaanide, tegevuskavade, taotluste ja muude oluliste dokumentide vormistamisega, et taotleda erinevaid toetusi asjakohastest asutustest (EAS, struktuurifondid jne.). Võib eeldada, et hageja peab eelnimetatud tegevust oma kutsealaks. Enne konsultatsioonilepingu sõlmimist selgitas hageja, et kostjal on olemas kõik võimalused ja õigused eksporditurundustoetuse taotlemiseks ning saamiseks. Nimetatud võimaluste ja õiguste väljaselgitamise kohustus lasus hagejal ka konsultatsioonilepingu punkti 1.2.3. kohaselt. Lähtuvalt eelnimetatud teadmisest ja lootes hageja poolt esitatud teabe õigsusele ning hageja väidetavale asjatundlikkusele, pidas kostja mõistlikuks hagejalt teenuse tellimist. Kostja esitas hagejale kogu vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooni tööde teostamiseks ning hageja oli selgelt teadlik kostja eesmärkidest. 18.09.2008.a. ja 20.10.2008.a. allkirjastasid Hageja ja Kostja tööde üleandmis-vastuvõtuaktid (nr 1 ja nr 2). 13.11.2008.a. saatis EAS kostjale otsuse eksporditurundustoetuse taotluse rahuldamata jätmise kohta. EAS tunnistas kostja poolt esitatud taotluse mittevastavaks, kuna see ei vastanud toetusskeemi tingimustes esitatud nõuetele. Lähtuvalt eeltoodust loobus EAS taotluse sisulisest hindamisest. Vale on hageja väide, et kostja pole talle tehtud tööde osas vastuväidet esitanud. Kostja on korduvalt väljendanud suuliselt hagejale oma seisukohta teostatud tööde ja selle kvaliteedi kohta ning väljendanud selget rahulolematust. VÕS § 24 lg 2 ütleb, et kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus-või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Kostja selgeks eesmärgiks oli
eksporditurundustoetuse taotlemine ja selle saamine. Kui kostja oleks teadnud, et tema või tema poolt esitatud taotlus ei kvalifitseeru eksporditurundustoetuse saamiseks, poleks hagejalt teenust tellitud. Hageja kinnitas kostjale, et kostja ja kostja poolt esitatud taotlus vastab kõikidele tingimustele ning seda on kinnitanud hagejale väidetavalt ka EAS. Arvestades EAS-i 13.11.2008.a. vastust ning seda, et kostja poolt tellitud teenus oli hageja kutsealaks, oleks hageja pidanud teadma ja teavitama kostjat sellest, et taotluse esitamine ei annaks ühelgi juhul soovitud tulemust ning selle jaoks tehtavad kulutused on igal juhul põhjendamatud. Kostja on seisukohal, et hageja lõi kostjale teadlikult ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ning tekitas kostjale seejuures põhjendamatult lootuse eksporditurundustoetuse saamiseks. Kostja ei saanud hagejalt tellitud teenust. Kindlasti ei saanud kostja teenust, mida võib ühelt kutsealal tegutsevalt isikult oodata. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETE OSAS
05.03.2010 hageja esitas seisukoha kostja vastuväidete suhtes. Hageja leiab, et kostja otsib põhjusi maksekohustuse täitmatajätmiseks ning sellega seoses esitab ebatõeseid väiteid. Hageja ei ole kunagi andnud definitiivseid hinnanguid kostja võimaluste ja õiguste kohta eksporditoetuse taotlemiseks ja saamiseks. Küll oli kostjal soov esialgu leping sõlmida tulemuslikkuse printsiibil, kus osa konsultatsioonitasu makstaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS-ilt) positiivse vastuse saamisel. Kostja soovile vastu tulles koostas hageja ka pakkumise nr 1. Kostja pidas esitatud pakkumist liiga kalliks ja soovis suurema osa vajalikust tööst ja asjaajamisest enda kanda võtta, soovides hagejalt nõustamist peamiselt äriplaani ning EASile esitatava taotluse sisulise küljega ehk kuidas dokumente paremini sõnastada ning täiendada. Kostja vastavasisulisel palvel koostas hageja pakkumise nr 2, mille põhjal sõlmiti ka konsultatsioonileping. Nimetatud leping ei sätesta üheski punktis hageja kohustust selgitada välja kostjaga seotud juriidilisi nüansse, mis kinnitaksid või lükkaksid ümber kostja kõlblikkust toetuse taotlemiseks. Hagejale teadaolevalt suhtles kostja oma abikõlblikkuse teemal ise EAS-iga nii enne konsultatsioonitöö tellimist kui ka töö läbiviimise ajal ning ei saanud EAS-ilt kui toetuste jagamise üle otsustavalt asutuselt enne taotluse esitamist soovitust taotlust mitte esitada. Teoreetiliselt, isegi kui hagejal oleks lepingujärgselt olnud kohustus hinnata kostja abikõlblikkust, mida hagejal siiski ei olnud, ei oleks hageja selles osas kuidagi saanud olla pädevam kui toetuste jagamise üle otsustav asutus EAS. Hageja jääb oma esialgsele seisukohale, et kostja ei ole kunagi hagejale esitanud ühtegi vastuväidet teostatud töö mahu või muu tehtud töösse puutuva, sealhulgas kvaliteedi, osas. Kostja on allkirjastanud mõlemad tööde üleandmis-vastuvõtu aktid, kinnitades seega, et on nõus teostatud töödega. Kostja vastupidised vastuväited on valed ning tagantjärele konstrueeritud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei soovinud enda ärakuulamist, teeb kohus lahendi kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja avalduste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavaks tegemise aja. Pooled on oma kirjalikud seisukohad esitanud.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude üle. Hageja nõue tuleneb pooltevahelisest 26.08.2008 konsultatsioonilepingust nr 2008-0802. Lepingu objektiks oli taotluse ning selle juurde kuuluvate dokumentide ettevalmistamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt eksporditurundustoetuse taotlemiseks vastavalt 2008-2013 programmeerimisperioodi eeskirjadele. Hageja poolt konsultatsioonilepingu alusel teostatud tööd on kostja tööde üleandmis-vastuvõtuaktidega nr 1/18.09.2008 ja nr 2/20.10.2008 vastu võtnud. Hageja on
teostatud tööde eest tasumiseks esitanud kostjale kaks arvet kokku summas 17 700 krooni, mille tasumise tähtajad olid vastavalt 25.09.2008 ja 28.10.2008. Kostja on tööde eest hagejale tasunud 3000 krooni.
3.Konsultatsioonilepingu punktis 1.2. sätestati hageja konkreetsete tööülesannetena tegevuskava koostamine, ekspordiplaani ajakohastamine, sh vajalike ülevaatlike turu-uuringute läbiviimine, suhtlus EAS-iga taotluse osas ning vajalikud ekspordiplaani ja taotluse muudatused või täiendused EAS-i palvel. Lepingu punkti 1.3. kohaselt pooled leppisid kokku, et kostja ise koostab toetuse taotlemisel vajalikud finantsprognoosid ning täidab EAS-i poolt nõutavad taotlusdokumendid ja /-vormid, mille hageja üle vaatab. Töö teostamise aluseks oli lepingu punkt 2.1. kohaselt OÜ W 2007 ja 2008 a majandusaasta aruanded ning kõikvõimalikud tooteid puudutavad materjalid, mis võiksid aidata ekspordiplaani täiendamisel. Seega lepingust tulenes hagejale kohustus ette valmistada dokumendid EAS-ile eksporditurundustoetuse saamiseks vajaliku taotluse esitamiseks. Samuti pidi hageja üle vaatama kostja enda poolt koostatavad taotlusdokumendid. Vaidlust ei ole, et hageja oma kohustused täitis ning kostja esitas taotluse EAS-ile.
4.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt lepingu alusel teostatud töö oli nõuetekohane ja kas tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja on esile toonud, et kostja on tööd vastu võtnud, ei ole pretensioone hagejale esitanud, vaid on esitatud arveid osaliselt tasunud. Kostja leiab, et tal on õigus oma kohustuse täitmisest keelduda, kuna ei ole hagejalt saanud teenust lepingus kokkulepitud mahus. Kostja esitas kohtule EAS-i 13.11.2008 otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta. Otsusest nähtuvalt ei vasta kostja 21.10.2008 esitatud taotlus nõuetele, sest kostja näol on tegemist ettevõttega, kes ise tooteid ei tooda, vaid kes tegutseb tegevusalal, mis tuleb liigitada Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris 2008 jagu G kood 46151 alla ning kes soovib taotluse kohase projektiga arendada seda tegevusala. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.02.2008 määruse nr 11 „Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi Määrus) § 1 lg 3 punktile 7 ei kohaldata Määrust projektidele, mille tegevusvaldkond on hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G). Kostja leiab, et hageja kohustuseks oli välja selgitada kostja taotluskõlbulikkus, hageja on seisukohal, et sellist kohustust tal ei olnud ning taotluskõlbulikkuse osas suhtles kostja ise vahetult EAS-iga.
5.Pooltevaheline leping vastab töövõtulepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 645 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisel (VÕS § 637 lg 3). Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4).
6.Lepingus oli kokku lepitud, et töö teostamise käigus kuulub 50 % töö hinnast tasumisele peale vaheakteerimist, kui 10.09.2008 (ette oli nähtud ka selle kuupäeva muutumise võimalus) on konsultandil valminud vähemalt tegevuskava ning ekspordiplaani olemasolevad osad on ümber tõstetud uuele EAS-i poolt soovituslikule alusele, samuti on ekspordiplaani täiendatud vajalike OÜ W poolt vastamist vajavate küsimustega (lepingu punkt 8.3). Vastavalt lepingule on pooled vormistanud 18.09.2008 akti nr 1. Seega 50 % lepingutasust on muutunud sissenõutavaks. Ülejäänud osas on tööd vastu võetud 20.10.2008 aktiga nr 2. Mõlemad aktid on kostja poolt allkirjastatud. Tulenevalt lepingu punktist 9.2. tuli töö puuduste kohta esitada pretensioonid kirjalikult. Kostja ei ole kirjalikke pretensioone hagejale esitanud. Seega töö on valminud ja kostja poolt vastu võetud täies ulatuses. Hageja tasunõue on seega täies ulatuses sissenõutav.
7.Lepingu kohaselt oli kostjal kohustust tööd jooksvalt üle vaadata ja anda hagejale operatiivselt tagasisidet. Lepingu punktis 5.3. sätestati tellija kohustus kokkulepitud tingimustele vastav töö
üleandmisel üle vaadata ja vastu võtta. Puuduste avastamisel oli kostja kohustatud hagejat sellest koheselt informeerima ning leppima kokku aktsepteeritav puuduste kõrvaldamise viis. Asjaolu, et kostja taotlus ei kvalifitseeru toetusprogrammis ja seega väidetavalt hageja töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele, selgus EAS-i 13.11.2008 otsusest. Selleks ajaks oli möödunud hageja esitatud arvete tasumiseks lepingus kokkulepitud 7 päevased tähtajad (vastavalt 25.09.2008 ja 28.10.2008). Seega kostja oli puuduste ilmnemise ajaks juba oma kohustuste täitmisega viivituses.
8.Kostja on õigesti viidanud, et VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel on kostjal õigus oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, kui hageja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. VÕS § 111 lg 1 järgi juhul, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hageja väited kostja tõlgenduse asjatundmatuse kohta ei ole kohased. Kostja viidatud õiguskaitsevahend on kohaldatav vastastikuste kohustuste puhul. Konsultatsioonilepingus sätestatud hageja kohustuste osas on hageja kostja ees võlgnikuks, kostja omakorda on võlgnikuks hageja ees raha tasumise kohustuse osas. Oma kohustuste täitmisest keeldumist ei saa aga kohaldada kohustuse täitmisest lõplikult vabanemiseks. Tulenevalt VÕS § 111 lg-st 1 on kohustuse täitmisest keeldumine ajutine õiguskaitsevahend, mille eesmärk on sundida teist lepingupoolt oma kohustust täitma. VÕS § 111 lg 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus leiab, et olukorras, kus õiguskaitsevahendi kohaldamise aluse olemasolu selgus alles pärast seda, kui kostja oli tööd vastu võtnud ning oma kohustuse täitmisega viivituses, on hea usu põhimõtte vastane kostja väide, et ta kasutab tasu maksmisest keeldumist õiguskaitsevahendina. VÕS § 6 lg 2 alusel kohus jätab VÕS § 111 lg 1 käesolevas vaidluses kohaldamata.
9.Kostja leiab, et hageja on rikkunud kohustust sellega, et töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele: hageja ettevalmistatud taotluse alusel kostja ei saanud loodetud toetust. VÕS § 641 lg 2 p 3 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tal ei olnud kohustust kostja toetusekõlbulikkust kontrollida, sest kostja ise suhtles sellel teemal EAS-iga. VÕS § 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Õige on kostja väide, et hageja pakkus konsultatsiooniteenust oma majandusja kutsetegevuses. Seega pidi hagejale teada olema ka see, milliste tegevusaladega seotud projektidele eksporditurundustoetus ei laiene. Vastavate tegevusalade loetelu sisaldub samas Määruses koos toetuskõlbulike kuludega. Nimetatud õigusakt peaks olema toetustaotluste koostamise teenuse osutamisel hagejale üheks põhiliseks töövahendiks. Professionaalse ettevõtjana pidi hageja lepingu täitmisel järgima taotlustele ja taotluste esitajatele kehtestatud tingimusi. Lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks olid hageja käsutuses kostja majandusaasta aruanded., kus on kajastatud kostja tegevusalad koos EMTAK koodidega. Samuti on kostja tegevusalad ja nende EMTAK koodid loetletud kostja registriandmetes. Konsultatsioonilepingule lisatud pakkumistes (tl 28 - 31) hageja märgib, et on eelnevalt ettevõttega tuttav ning omab ülevaadet olemasolevast ekspordiplaanist. Seega pidi hagejale juba enne lepingu sõlmimist kostja tegevusala teada olema. Eelnevast järelduvalt ei eeldanud kostja toetuskõlbulikkuse hindamine olulist ajakulu ning seda ei tulnud hageja ülesandena lepingus eraldi sätestada. Kostja toetuskõlbulikkuse hindamine on kohtu hinnangul hõlmatud lepingu objektiga ning lepingus sätestatud hageja konkreetsete ülesannetega (milleks muu hulgas oli suhtlus EAS-iga taotluse osas), samuti VÕS § 641 lg-s 3 sätestatud töövõtja kohustusega kontrollida tellijalt saadud juhiseid.
Tulenevalt sellest, et käesoleva vaidluse objektiks oleva töö – eksporditoetuse taotluse – puudus seisneb kostja tegevusalas (taotluse vormistamisel selle tegevusala arvestamata jätmises), ei ole töö parandamine võimalik. Seega tulenevalt VÕS § 647 lg –st 1 on hageja lepingut oluliselt rikkunud.
10.Hageja lepingurikkumine iseenesest ei lõpeta kostja kohustust lepingut täita. Kostja ei ole lepingust taganenud. Kohus tuvastas, et kostjapoolne kohustuse täitmisest ühepoolne keeldumine on käesoleval juhul vastuolus hea usu põhimõttega ja ei ole õiguskaitsevahendina kohaldatav. Samuti ei ole kostja esitanud lepingus sätestatud kirjalikus vormis pretensiooni töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta. VÕS § 644 lg 3 alusel on kostja kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja ei ole ka kasutanud VÕS § 644 lg-s 3 töö lepingutingimustele mittevastavuse puhuks tellijale ette nähtud õiguskaitsevahendeid hinna alandamist ja kahju hüvitamise nõudmist. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada, sõltumata hagejapoolsest lepingurikkumisest. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 14 700 krooni.
11.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113). Pooled on lepingus kokku leppinud, et arved tasutakse arve esitamisest arvates 7 kalendripäeva jooksul. Lepingu punktis 9.2. on pooled kokku leppinud hageja õiguses nõuda arvete tasumisega viivitamise eest viivist 0,5 % maksmata arvest iga viivitatud päeva eest. Lepingu punkti 9.3. kohaselt välistab viivise arvestamise kirjalik põhjendatud keeldumine arve või selle mingi osa tasumise kohta. Sellist keeldumist ei ole kosta esitanud. Hageja on viiviseid arvestanud alates arvete tasumise tähtpäevadest kuni hagi 04.01.2010 vormistamiseni, kokku summas 39 780,75 krooni. Kooskõlas hea usu põhimõttega hageja taotleb viivised kostjalt välja mõista üksnes põhivõla ulatuses, so 14 700 krooni. Kohtu hinnangul on hageja poolt viiviste vähendamine mõistlik, viivise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt hageja hagiavalduses märgitud taotlusele seisnevad tema menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõivus, kokku summas 4000 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.