Tsiviilasi 2-10-4999
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. märts 2010, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
AS Krediidikassa hagi Olga Klais vastu 1 051.92 krooni suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 051.92 krooni
Menetlusosalised ja nende
hageja AS Krediidikassa, rk 11344317, asukoht Jõe 3, Tallinn; hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves, Julianus Inkasso OÜ, Jõe 3, Tallinn, [email protected] ; kostja Olga Klais,
esindajad
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 440 lg 1 ja 3, 444 lg 1, 468 lg 1 p 1, kohus o t s u s t a s:
Asjaolud
Hageja sõlmis kostjaga 16.05.2007 laenulepingu summas 2 184.94 krooni. Kostja kohustus laenu tagasi maksma maksegraafikus näidatud summade kaupa. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud. Hagi kohtusse esitamise ajal on põhivõlg 1 051.92 krooni, intress 142.26 krooni ja viivis 909.66 krooni. Kostja on oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele hagiga nõus, vastuväiteid ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 397 lg 1 ja 3 alusel: Majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tuginedes esitatud lepingule, võlgnevuse arvestusele, hagiavalduses toodud asjaoludele, kostja õigeksvõtule ja seadusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla, intressi ja viivise summas 2 103.84 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esindaja on hagiavalduses taotlenud hageja menetluskuludena välja mõista kostjalt riigilõiv koos maksekäsumenetluse riigilõivuga kokku 1 250 krooni ja õigusabi kulude katteks 2000 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1 250 krooni ja õigusabi kulude katteks 1 000 krooni. Hageja nõue rahuldatakse kirjalikus eelmenetluses kostja õigeksvõtu tõttu. Mõistlik ja põhjendatud õigusabi kulu on seejuures 1 000 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.