Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

AS Livonia ja kostja sõlmisid 05.09.2008 mitteeluruumide üürilepingu nr 33, mille kohaselt kostja kohustus tasuma renti 60 krooni kuus iga kasutatava pinna ruutmeetri eest ning tarbitud kommunaalteenuste eest. Kostja jäi maksed võlgu ning võlausaldaja loovutas nõude OÜ-le ProInkasso. Viimane esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses nõude põhivõla summa 8 875.30 krooni ja viivise 6 544.79 krooni tasumiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, kuid on osade kaupa võlga tasunud. Hagi kohtusse esitamise ajaks oli kostja võlg 7 575 krooni ning viivis 7 575 krooni. Kostja hagile kirjalikult ei vastanud. Kohtuistungi toimumise ajaks oli kostja tasunud veel 150 krooni, millest tulenevalt hageja vähendas põhiõla nõuet 7 425.30 kroonini ja viivise nõuet samuti 7 425.30 kroonini. Kostja tunnistas võla suurust, võla arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Kostja taotles viivise vähendamist tulenevalt tema raskest majanduslikust olukorrast. Kostja ülalpidamisel on alaealine laps, kelle tarbeks ta lapse isalt elatist ei saa. Kostja töötab osalise tööajaga. Tema netokuupalk on alla 3 000 krooni. Elvas ei ole praegu võimalik leida täiendavat või parema palgaga tööd. Kostja kardab, et tema töökoht ei pruugi kaua olemas olla. Sellest tulenevalt ei ole kostjal võimalik teha suuremaid tagasimakseid kui 150 krooni kuus. Hageja esindaja ei pidanud võimalikuks nii väikeste maksetega maksegraafiku sõlmimist. Samuti ei pidanud hageja esindaja võimalikuks viivise vähendamist, sest hageja on seda niigi vähendanud põhivõla suuruseni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on kohtule kohtuistungil avaldanud, et tal ei ole vastuväiteid võla tekkimise ja selle suuruse kohta. Kostja on menetluse kestel võlga tasunud selliselt, nagu on võimaldanud tema majanduslik olukord. Kohus mõistab kostjalt välja võla mitteeluruumide üürilepingu nr 33 mittekohasest täitmisest tulenevalt summas 7 425.30 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivise määr on kokku lepitud mitteeluruumide üürilepingu nr 33 punktis 3.2.4. ning see on 0,5 % päevas viivitatud summalt. Kostja ei vaidle vastu ka viivise tasumise kohustusele, kuid palub viivist vähendada kostja raske majandusliku olukorra tõttu. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 kohaselt võib kohus tasumisele kuuluvat ebamõistlikult suurt viivist vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud lepingupoole poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et iseenesest ei ole ebamõistlik viivis, mis on arvutatud põhivõla ulatuses. Kuid selline viivise summa muutub ebamõistlikuks, kui kohus võtab arvesse kostja majanduslikku olukorda. Kostja ülalpidamisel on 21.10.2001 sündinud tütar Linda Mariette. Kostja töötasu on alla alampalgamäära nähtuvalt Karima Elva OÜ palgatõendist. Parema töötasuga töökohta ei ole kostja suutnud Elvas leida. Arvestades käesolevat üldist majanduslikku olukorda, kostja konkreetseid sissetulekuid, alaealise lapse ülalpidamise kohustust ja seejuures väikeste summade kaupa siiski võla tasumist ning asjaolu, et hageja ei ole tõendanud temal ca 7 500 krooni suuruse kahju olemasolu, peab kohus võimalikuks vähendada viivise summat 75 % ulatuses ning mõistab kostjalt välja viivise veerandi ulatuses põhinõudest, so 1 856 krooni.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu põhivõla osas tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. Riigilõivu suurus ei puuduta viivist, sest põhivõla ulatuses viivist ei arvestata hagihinna hulka. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.