Kohus Kohtukooseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Vaidlustatud otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Ele Liiv 22.03.2010, Tallinn 2-09-25886 Eesti Vabariigi hagi Janek Ilumetsa (Ilumets) vastu keskkonnakahju 122 622 krooni 50 sendi hüvitamiseks Pärnu Maakohtu 28.12.2009 vaheotsus aegumise kohaldamata jätmise kohta Janek Ilumetsa apellatsioonkaebus 122 622 krooni 50 senti Hageja: Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu), asukoht Kopli 76 Tallinn 10416 Lepinguline esindaja Madis Piirla Kostja: Janek Ilumets, (ik xxxxxxxxxxx), elukoht xxxxxxxxxx xxxx xx xxxxx xxxx Kirjalik menetlus
Hagiavalduse kohaselt teostati aastal 2004 Ida-Virumaal ebaseaduslikku metsaraiet, millega tekitati hagejale keskkonnakahju 165 122 krooni 50 senti, kuna raie käigus ei peetud kinni selle teostamise ajal kehtinud metsaseaduse (MS) § 17 lg 2 ja MS § 17 lg 3 alusel keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kehtestatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alamääradest. Karistusseadustiku § 5 lg 2 kohaselt on keskkonnakahju suuruse osas tehtud muudatusi, kuna 2007 jõustunud MS § 31 lg 4 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga muutus raiega keskkonnale tekitatud kahju väiksemaks. Sellest tulenevalt jäi lõplikuks nõudeks 122 622 krooni 50 senti, mille hüvitamist Eesti Vabariigile hageja kostjalt MS § 67 lg-te 1 ja 12, VÕS § 1043 ja VÕS § 133 lg-te 1 ja 2 alusel nõuab. Kostja vastuväited
Hageja taotlus
Maakohtu otsus
täitedokumendiks olev otsus. TsÜS § 160 lg 2 p 4 jõustus 01.01.2006. Hageja poolt 14.11.2005 kriminaalmenetluse kohtueelses menetluses tsiviilhagejaks tunnistamise avalduse esitamise ajal TsÜS § 160 lg 2 p 4 ei kehtinud. Apellant ei nõustu hageja ja maakohtuga selles, et kriminaalasja nr 05940000140 lõpetamise määrusega jäeti tsiviilhagi avaldus hageja tsiviilhagejaks tunnistamiseks läbi vaatamata. Ainuüksi määruse edastamisest hagejale ei saa teha järeldust, et tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Asjaolud ja õiguslikud sätted, millised peatanuks hagi aegumise tähtaja seoses 14.11.2005 tsiviilhagejaks tunnistamise avalduse esitamisega ja enne käesolevas asjas tsiviilhagi esitamist maakohtule, puuduvad. Apellant ei nõustu kohtuga, et hageja sai väidetavast kahju tekitanud isikust teada 26.01.2009, s.o 21.10.2008 kriminaalasja lõpetamise määruse kättesaamisel. Kostja on 24.05.2006 ülekuulamise protokolli kohaselt öelnud, et ta on varem 11.11.2005 andnud ütlusi Keskkonnainspektsioonis. Hageja esitas kriminaalasjas tsiviilhagejaks tunnistamise avalduse 14.11.2005, s.o kolm päeva peale apellandilt (kostjalt) tunnistuse võtmist. Seega ei saanud hageja eeldatavast kahju tekitajast teada alles 26.01.2009, s.o kriminaalasja lõpetamise määrusest, sest 24.05.2006 protokoll kinnitab, et apellandi isik oli hagejale teada vähemalt 11.11.2005. Kuna kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja taotlusel esitatakse talle tutvumiseks kriminaalasjas tehtud salvestis või asitõend (KrMS § 224 lg 3), ning kannatanul ja tsiviilkostjal on õigus teha kriminaaltoimiku materjalist väljakirjutusi ning taotleda prokuratuurilt kriminaaltoimiku materjalist tasu eest koopiate tegemist (KrMS § 224 lg 5), on maakohus ebaõigesti leidnud, et KrMS § 206 lg 3 alusel puudus hagejal võimalus teada saada eeldatavat kahju tekitanud isikut. Hagejal oli võimalik eeldatava kahju tekitaja isik teada saada ka kriminaalmenetluse käigus, so enne kriminaalasja lõpetamise määruse kätte saamist 26.01.2009. Hageja ei ole oma 31.08.2009 vastuses nimetanud ühtegi kuupäeva, millal ta sai teada kostjast kui väidetavast kahju tekitanud isikust. Aluseks tuleks võtta 24.05.2006 kostja ülekuulamise protokoll ja lugeda eeldatavast kahju tekitanud isikust teada saamise ajaks 11.11.2005. Maakohus on jätnud protokolli kui tõendi hindamata. Riigikohus on rõhutanud, et aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi. Apellant on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja olnud piisavalt hoolas oma nõudeõiguse maksma panemisel kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse toimumise ajal, milline asjaolu on kaasa toonud hageja kahjunõude aegumise. Hageja nõue aegus 11.11.2008. Kirjalik vastus
tunnustamiseks. Väärad on apellandi väited, mis puudutavad kannatanu tsiviilkostjaks määramist ja sellega kaasnevaid toiminguid. Vastustaja esitas endapoolse nõude, eeldades, et menetleja teeb vajalikud toimingud, mis puudutavad tsiviilhageja/kostja määramist. Ringkonnakohtu otsus
lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagi esitati Paide Kohtumajale 14.07.2009, s.t tähtaegselt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 5 ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad käesoleva otsuse menetlusega ringkonnakohtus seotud kulud kostja kanda.
U.Loonurm
R.Allikvere
E.Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.