Kohus Kohtukooseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Vaidlustatud otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Ele Liiv 22.03.2010, Tallinn 2-09-25886 Eesti Vabariigi hagi Janek Ilumetsa (Ilumets) vastu keskkonnakahju 122 622 krooni 50 sendi hüvitamiseks Pärnu Maakohtu 28.12.2009 vaheotsus aegumise kohaldamata jätmise kohta Janek Ilumetsa apellatsioonkaebus 122 622 krooni 50 senti Hageja: Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu), asukoht Kopli 76 Tallinn 10416 Lepinguline esindaja Madis Piirla Kostja: Janek Ilumets, (ik xxxxxxxxxxx), elukoht xxxxxxxxxx xxxx xx xxxxx xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 28.12.2009 otsus jätta lõppjäreldustes muutmata, muutes maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata
3.Jätta käesoleva otsuse menetlusega ringkonnakohtus seotud kulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlus-toiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
1.02.06.2009 esitas Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) Pärnu Maakohtule hagiavalduse Janek Ilumetsa (kostja) vastu keskkonnakahju 122 622 krooni 50 sendi väljamõistmiseks.
Hagiavalduse kohaselt teostati aastal 2004 Ida-Virumaal ebaseaduslikku metsaraiet, millega tekitati hagejale keskkonnakahju 165 122 krooni 50 senti, kuna raie käigus ei peetud kinni selle teostamise ajal kehtinud metsaseaduse (MS) § 17 lg 2 ja MS § 17 lg 3 alusel keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kehtestatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alamääradest. Karistusseadustiku § 5 lg 2 kohaselt on keskkonnakahju suuruse osas tehtud muudatusi, kuna 2007 jõustunud MS § 31 lg 4 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga muutus raiega keskkonnale tekitatud kahju väiksemaks. Sellest tulenevalt jäi lõplikuks nõudeks 122 622 krooni 50 senti, mille hüvitamist Eesti Vabariigile hageja kostjalt MS § 67 lg-te 1 ja 12, VÕS § 1043 ja VÕS § 133 lg-te 1 ja 2 alusel nõuab. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta nõue rahuldamata aegumise tõttu. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakond avastas ebaseadusliku metsaraie 27.10.2005. 31.10.2005 algatas Ida Politseiprefektuur kriminaalasja nr 05940000140 ja tunnistas kostja selles kahtlustatavaks. Seega tuleb aegumise kulgemist hakata arvestama 27.10.2005. Vastvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg-le 1 möödus käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse kohtusse esitamise kolmeaastane tähtaeg 26.10.2008 ja hageja nõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes oli juba hagiavalduse koostamise ajal 28.05.2009 aegunud. Kriminaalmenetluse raames tunnistati kostja küll kahtlustatavaks, aga mitte süüdistatavaks. Nimetatud asjaolu välistab võimaluse, et kostjat oli üldse võimalik kriminaalmenetluse raames ja KrMS § 39 lg 1 alusel tunnistada menetleja määrusega tsiviilkostjaks, s.o isikuks, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga.
Hageja taotlus
3.Hageja oli seisukohal, et hagi ei ole aegunud. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. 27.10.2005 oli hageja teadlik küll tekitatud kahjust, kuid kahju tekitanud isik ei olnud selgunud. Seetõttu ei hakanud aegumine kulgema 27.10.2005. Lisaks leidis hageja, et aegumistähtaeg peatus, kui hageja esitas 14.11.2005 tsiviilhagiavalduse kriminaalasjas Keskkonnainspektsiooni tunnistamiseks tsiviilhagejaks ja tsiviilhagi tagamiseks kuriteo toimepannud isiku vara arestimiseks. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Isegi kui lugeda aegumistähtaja kulgemise alguseks 27.10.2005, siis hageja poolt tsiviilhagiavalduse esitamine kriminaalmenetluses peatas aegumistähtaja kulgemise kuni 21.01.2008, mil kriminaalasja menetlus aegumise tõttu lõpetati ja hageja tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. 28.05.2009 esitas hageja hagiavalduse Paide kohtumajale. Hageja palus teha vaheotsuse aegumise taotluse osas. Kostja seisukoht
4.Kostja nõustus vaheotsuse tegemise taotlusega. Hageja tsiviilhagi avaldus esitati varem, kui kostja kriminaalasjas kahtlustatavana üle kuulati ja selles avalduses ei märkinud hageja, millise isiku vastu ta tsiviilhagi esitas. 21.01.2008 kriminaalasja lõpetamise määrusest ja hageja poolt 31.08.2009 esitatud avalduse lisast „kriminaalasja dokumentide loetelu“ nähtub, et kostja kuulati kriminaalasjas kahtlustatavana üle ühel korral 24.05.2006. Tsiviilhagi, sealhulgas ka kriminaalmenetluses, ei saa esitada määramata isiku vastu, s.o enne vähemalt eeldatava kahju tekitaja isiku kindlakstegemist. Kostja ei olnud tunnistatud kriminaalasjas tsiviilkostjaks. Kriminaalasja lõpetamise määrusega ei jäetud tsiviilhagi läbi vaatamata, sest määrus seda ei sisalda. Kostja arvates hagi aegumine ei peatunud.
Maakohtu otsus
5.Maakohus otsustas, et hagi ei ole aegunud ja jätkas menetlust. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega peab olema õigustatud isikule teatavaks saanud või pidanud teatavaks saama nii kahju kui ka kahju hüvitama kohustatud isik. Pooled ei vaidle selle üle, et 2004 toimus Ida-Virumaal ebaseaduslik metsaraie, mille hageja avastas 27.10.2005, s.t sai teada kahju õigusvastasest tekitamisest, kuid samas ei teadnud ta kahju tekitajat. Vastupidiselt kostja seisukohale leiab kohus, et hageja nõude aegumine ei hakanud kulgema 27.10.2005, kuna üks TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud õiguslik eeldus oli täitmata. 31.10.2005 algatas Ida Politseiprefektuur kriminaalasja nr 05940000140 menetluse KrK § 356 lg 1 tunnustel seoses ebaseadusliku metsaraiega. 24.05.2006 kuulati kriminaalasjas üle kostja kahtlustatavana KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.t selles, et tema korraldas ja teostas 2004 ebaseadusliku metsaraie ja tekitas sellega kahju looduskeskkonnale. 21.10.2008 määrusega lõpetati kriminaalasja menetlus aegumistähtaja möödumise tõttu ja saadeti kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia ka Keskkonnainspektsioonile. Eelnimetatud määruse sai hageja kätte 26.01.2009. Nimetatud määrusest sai hageja teada, et kriminaalmenetluses kahtlustati ebaseadusliku metsaraie korraldamises ja teostamises ning sellega looduskeskkonnale kahju tekitamises kostjat. Seega kinnitavad tõendid, et hageja sai eeldatava kahju tekitaja isiku teada 26.01.2009. Pooled ei ole väitnud, et hageja teadis või pidanuks teadma varem, et kriminaalmenetluses kahtlustati metsa ebaseaduslikus raies ja sellega kahju tekitamises kostjat. Seaduse alusel ei olnudki hagejal kriminaalmenetluses võimalik enne 26.01.2009 kahju tekitanud isikust teada saada, kuna KrMS § 206 lg 3 kohaselt sai ta õiguse kriminaalasja toimikuga tutvuda alles alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kättesaamisest. Asjas puuduvad tõendid, et kriminaalasja menetleja oleks enne 26.01.2009 teavitanud hagejat, et kostjat kahtlustatakse kriminaalasjas. Kohus leidis, et TsÜS § 150 lg 1 eeldused täitusid 26.01.2009 ja sellest kuupäevast hakkas kulgema nõude aegumine. Hageja esitas Paide kohtumajale hagiavalduse kostja vastu 02.06.2009, seega veidi enam kui 4 kuud pärast nõude aegumise kulgemise algust, s.t tähtaegselt. Kohus leiab, nõue ei ole aegunud. TsMS § 449 lg 3 kohaselt jätab kohus aegumise kohaldamata ja jätkab menetlust. Kuna hageja nõude aegumine hakkas kulgema alles pärast kriminaalmenetluse lõpetamist, puudub vajadus analüüsida poolte seisukohti aegumise peatumist seoses hageja poolt tsiviilhagi esitamisega kriminaalmenetluses. Apellatsioonkaebus
6.Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada taotlus aegumise kohaldamiseks. Hageja esitas 14.11.2005 tsiviilasjale eelnenud kriminaalmenetuses avalduse tsiviilhagejaks tunnistamiseks, kuid selles ei olnud nimetatud isikut, kelle vastu tsiviilhagi esitati. Apellanti kriminaalasja kohtueelses menetluses tsiviilkostjaks tunnistatud ei ole ja seega ei saa tsiviilhagi lugeda selle isiku suhtes kehtivaks. Tsiviilhagi tuleb lugeda selle isiku suhtes esitamata jäetuks. Kehtiva TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt peatab hagi aegumise avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse
täitedokumendiks olev otsus. TsÜS § 160 lg 2 p 4 jõustus 01.01.2006. Hageja poolt 14.11.2005 kriminaalmenetluse kohtueelses menetluses tsiviilhagejaks tunnistamise avalduse esitamise ajal TsÜS § 160 lg 2 p 4 ei kehtinud. Apellant ei nõustu hageja ja maakohtuga selles, et kriminaalasja nr 05940000140 lõpetamise määrusega jäeti tsiviilhagi avaldus hageja tsiviilhagejaks tunnistamiseks läbi vaatamata. Ainuüksi määruse edastamisest hagejale ei saa teha järeldust, et tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Asjaolud ja õiguslikud sätted, millised peatanuks hagi aegumise tähtaja seoses 14.11.2005 tsiviilhagejaks tunnistamise avalduse esitamisega ja enne käesolevas asjas tsiviilhagi esitamist maakohtule, puuduvad. Apellant ei nõustu kohtuga, et hageja sai väidetavast kahju tekitanud isikust teada 26.01.2009, s.o 21.10.2008 kriminaalasja lõpetamise määruse kättesaamisel. Kostja on 24.05.2006 ülekuulamise protokolli kohaselt öelnud, et ta on varem 11.11.2005 andnud ütlusi Keskkonnainspektsioonis. Hageja esitas kriminaalasjas tsiviilhagejaks tunnistamise avalduse 14.11.2005, s.o kolm päeva peale apellandilt (kostjalt) tunnistuse võtmist. Seega ei saanud hageja eeldatavast kahju tekitajast teada alles 26.01.2009, s.o kriminaalasja lõpetamise määrusest, sest 24.05.2006 protokoll kinnitab, et apellandi isik oli hagejale teada vähemalt 11.11.2005. Kuna kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja taotlusel esitatakse talle tutvumiseks kriminaalasjas tehtud salvestis või asitõend (KrMS § 224 lg 3), ning kannatanul ja tsiviilkostjal on õigus teha kriminaaltoimiku materjalist väljakirjutusi ning taotleda prokuratuurilt kriminaaltoimiku materjalist tasu eest koopiate tegemist (KrMS § 224 lg 5), on maakohus ebaõigesti leidnud, et KrMS § 206 lg 3 alusel puudus hagejal võimalus teada saada eeldatavat kahju tekitanud isikut. Hagejal oli võimalik eeldatava kahju tekitaja isik teada saada ka kriminaalmenetluse käigus, so enne kriminaalasja lõpetamise määruse kätte saamist 26.01.2009. Hageja ei ole oma 31.08.2009 vastuses nimetanud ühtegi kuupäeva, millal ta sai teada kostjast kui väidetavast kahju tekitanud isikust. Aluseks tuleks võtta 24.05.2006 kostja ülekuulamise protokoll ja lugeda eeldatavast kahju tekitanud isikust teada saamise ajaks 11.11.2005. Maakohus on jätnud protokolli kui tõendi hindamata. Riigikohus on rõhutanud, et aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi. Apellant on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja olnud piisavalt hoolas oma nõudeõiguse maksma panemisel kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse toimumise ajal, milline asjaolu on kaasa toonud hageja kahjunõude aegumise. Hageja nõue aegus 11.11.2008. Kirjalik vastus
7.Vastustaja palub jätta apelaltsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Väär on apellandi seisukoht, mille kohaselt välistaks kostja määratlemata jätmine kannatanu poolt tsiviilhagi esitamise kriminaalmenetluse käigus. 14.11.2005 esitatud tsiviilhagiavaldus vastas nõuetele. Vastustaja viitab seejuures Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-09 ja leiab, et tsiviilhagiavaldus tuleb lugeda esitatuks ja aegumistähtaeg peatunuks TsÜS § 160 lg 1 järgi. Riigikohus on leidnud, et TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud põhiliste hagiavaldusele esitatavate nõuete järgimine on kriminaalmenetluses kohustuslik vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et tagada kannatanu tsiviilnõude õiglane ja kohtumenetluse poolte huve arvestav menetlemine. TsÜS § 160 lg 1 eeldused on avalduse esitamisega täidetud ja aegumine on peatunud kuni õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või
tunnustamiseks. Väärad on apellandi väited, mis puudutavad kannatanu tsiviilkostjaks määramist ja sellega kaasnevaid toiminguid. Vastustaja esitas endapoolse nõude, eeldades, et menetleja teeb vajalikud toimingud, mis puudutavad tsiviilhageja/kostja määramist. Ringkonnakohtu otsus
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta lõppjäreldustes muutmata, muutes maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas hageja poolt kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue on aegunud või mitte. Hageja leidis, et hagi aegumine hakkas kulgema 14.11.2005 tsiviilhagi esitamisega kriminaalasjas ja peatus kuni kriminaalasja menetluse lõpetamiseni 21.01.2008 ja hagi ei ole aegunud. Kostja seevastu oli seisukohal, et aegumist tuleb hakata arvestama 27.10.2005, s.o ajast, mil hageja sai kahjust teada ja TsÜS § 150 lg 1 kohaselt möödus kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg 26.10.2008 ning hagi aegumine ei peatunud kostja poolt maakohtu menetluses ja apellatsioonkaebuses loetletud erinevatel põhjustel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on aegumise aja alguse arvestamisel eksinud ja asunud pooltest erinevale seisukohale, et hagi aegumine hakkas kulgema 26.01.2009, s.t ajast, mil kostja sai kätte kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, s.t kui kostja sai väidetavalt teada kahju tekitanud isiku. Maakohtu seisukoht on ekslik mitmel põhjusel. Esiteks ei põhine kohtu järeldus tõenditel. Kahtlustatava ülekuulamise protokollis, mille kohus jättis analüüsimata, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8, on kostja 24.05.2006 avaldanud, et ta on varem andnud ütlusi Keskkonnainspektsioonis 11.11.2005 ja ta jääb nende juurde. Kostja on avaldanud, et ta tegi raiet Piilsi külas Veski maaüksusel (t.lk 60). Seega oli hagejale Ida Politseiprefektuurile tsiviilhagi esitamise ajal 14.11.2005 teo toimepannud isik teada. Kriminaalasi nr 05940000140 oli selleks ajaks algatatud. Hageja enda valik oli, kas esitada maakohtule hagiavaldus või tsiviilhagi kriminaalasjas. Ringkonnakohus leiab, et hageja (kannatanu) käitus mõistlikult, sest ta ei pea kandma lisakulutusi ja esitama tsiviilhagi maakohtusse ajal, kui oma õigusi on võimalik kaitsta kriminaalmenetluses hagi esitades. Ekslik on apellandi seisukoht ka selles, et nõude aegumine sõltub sellest, kas kostja on kriminaalmenetluses tunnistatud katlustatavaks või süüdistatavaks. Riigikohus on otsuse 3-1-1-179-09 p-s 13 leidnud, et kriminaalmenetluses on võimalik hagi esitada veel määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisulistele tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse või olulise osa sellest. Ekslik on apellandi seisukoht, et kriminaalasjas esitatud hagiavaldus peab vastama kõigile tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagiavaldusele sätestatud nõuetele. Kriminaalasjas ei ole sellised sisu ja vorminõuded kohustuslikud, s.t piisab, kui tsiviilhagi sisaldab selgelt väljendatud nõuet ja sellel nõudele 14.11.2005 avaldus vastab (t.lk 32). Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et hagi aegumine sõltub menetleja poolt apellatsioonkaebuses väidetud vajalike toimingute tegemata jätmisest. Hageja oli kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamisega teinud enda poolt kõik vajaliku ja et kriminaalasja menetluse lõpetamise määruses ei kajastatud tsiviilhagi läbivaatamata jätmist, ei saa hagejale ette heita ja see ei oma ka käesolevas vaidluses tähtsust. Kuna tsiviilhagi suhtes kriminaalmenetluses lahendit ei tehtud ja kuigi määruses seisukohta ei võetud, tähendab, et hagi on jäetud läbivaatamata. Sellega leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et aegumine hakkas kulgema 11.11.2005, mil olid täidetud TsÜS § 150 eeldused ja tsiviilhagi esitamisega 14.11.2005 peatus hagi aegumise tähtaeg. Kriminaalasja menetlus lõpetati 21.01.2008 ja sellest kuupäevast lõppes aegumise peatumine kehtiva TsÜS § 160 lg 3 järgi. Alates 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 150
lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagi esitati Paide Kohtumajale 14.07.2009, s.t tähtaegselt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 5 ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad käesoleva otsuse menetlusega ringkonnakohtus seotud kulud kostja kanda.
U.Loonurm
R.Allikvere
E.Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.