lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-17888/13

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 19.03.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-17888/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.03.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1128
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr.2-08-17888

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2010 Tallinn Tsiviilasja number

2-08-17888

Tsiviilasi

AS S hagi JV vastu 87 794 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende

Hageja AS S, registrikood XXX asukoht XXX

esindajad

Hageja esindaja Kristiina Rea Kostja JV, isikukood XXX, elukoht XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista JV 71963 (seitsekümmend üks tuhat üheksasada kuuskümmend kolm) krooni AS S kasuks. Menetluskulude jaotus Kostja kanda jääb riigilõiv hagi rahuldatud osalt ning muud menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osalt so 82 % ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista hageja poolt välja makstud kindlustushüvitis ja käsitluskulud kogusummas 87 794 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 16.09.2007 Soomes Vantaas liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, kes juhtis sõiduautot BMW, registrimärgiga XXX, olles alkoholijoobes, samuti oli kostja juhtimisõigus õnnetuse toimumise ajal peatatud. Liiklusõnnetuses sai tervisekahjustusi kostja kaassõitja Andres Prits. Sõiduki juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures ning hageja tasus kannatanu ravikulud kohapeal kahju käsitlenud AVUS-AFES Gruppele summas 71 963 krooni. Hageja ja tema kahjukäsitleja SOÜ vahel sõlmitud lepingule tasus hageja ka liiklusõnnetuse kahjujuhtumi käsitlemise eest käsitluskulu 15 831 krooni. Lepingu järgi on käsitluskulusuuruseks 22 % kahjukäsitluse objektiks oleva kahju arvestusliku kahjusumma suurusest, kuid mitte vähem kui 1000 krooni ja mitte rohkem kui 22 000 krooni. Hageja tuginev oma nõudes kahjujuhtumi ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 2 ja p 4, mis sätestab, et hagejal on tagasinõudeõigus sõiduki valdaja suhtes, kui valdaja juhtis sõidukit alkoholijoobes või olukorras, kus isiku sõidukijuhtimisõigus oli peatatud.

KOSTJA VASTUVÄITED

3.Kostja leiab, oma vastuväidetes, et liiklusõnnetuses ei saanud kaassõitjaid tervisekahjustusi, sest õnnetuse toimumise järgselt teavitasid kaasreisijad kohal olnud meditsiinitöötajatele, et keegi ei ole kannatada saanud. Kostja ega keegi teine ei nõudnud esmaabi ega uuringuid, seega ei ole selge, kas kostja peaks nende kulude eest vastutama. Kostja vastutab liiklusreeglite rikkumise eest politsei mitte hageja ees. AVUS-AFES Gruppe arvel ei ole näha kelle kohta ja millise ravi eest on arve esitatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus lahendas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Hageja on esitanud regressnõude liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 2 ja p 4 alusel. Seega tuleb asja lahendamiseks välja selgitada, kas esinevad tagasinõude õiguse aluseks olevad asjaolud, kas väljamakstud kulutused on põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumiga ning milline on tagasinõutava summa suurus. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli kindlustusandjaks ja sõiduki BMW, registrimärgiga XXX juhi tsiviilvastutus oli hageja juures kindlustatud, mille kohta on kohtule esitatud poliis kehtivusega 23.08.2007-22.02.2008. Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et 16.09.2007 toimus Soomes Vantaas liiklusõnnetus, kostja oli sõiduki juht, kostja juhtis sõidukit alkoholijoobes ning tema juhtimisõigus oli õnnetuse toimumise ajal peatatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kannatanud said liiklusõnnetuse käigus tervisekahjustusi, millise konkreetse teenuse eest on hageja AVUS-AFES Gruppele tasunud.
6.Kohtule esitatud Vantaa kihelkonna politseiosakonna uurimisprotokollist nähtub, et kostja juhtis sõidukit joobes ning tal ei olnud liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtimisõigust. Kohus leiab, et sellega on täidetud LKindlS § 48 lg 2 p 2 ja 4 ette nähtud eeltingimused regressnõude esitamiseks.
7.Vantaa kihelkonna politseiosakonna uurimisprotokolli kohaselt teatas Andres Prits, et sai õnnetuse käigus tervisekahjustusi, ta kurtis rindkere valusid. Kohtule esitatud AVUS-AFES Gruppe arve nr 192617 järgi on AVUS-AFES Gruppe tegelenud kahjujuhtumi käsitlusega, käsitluskulud on 599,91 eurot ja kahjutasu 3999,40 eurot. Kohtule esitatud 4.02.2008 välismaksekorraldusest nähtub, et hageja on arve tasunud. Kahjutasu koosneb ravikuludest, haiglaarvest, arsti tasust ja politseiarvest, mis on välja makstud Soome liikluskindlustuskeskuse poolt. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest, Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna arvetest, nähtub, et ravikulud summas 1610 eurot on tasutud AP 16.09.2007 osutatud ortopeedi raviteenuste eest, 340 eurot AP 16.09.2007 osutatud valvevisiidi

eest ja 26 eurot haiglas viibimise eest ja 17.20 eurot tõendi väljastamise tasu samuti AP eest. Ravikulud summas 1610 eurot, 340 eurot, 26 eurot ja 17.20 eurot on tasutud JP suhtes tehtud samade ravitoimingute eest. Politseile on esitatud haigla poolt arve joobe määramise eest. Kohus asub seisukohale, et ravikulude eest tasutud summad on põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega. Uurimisprotokolli kohaselt sõitis kostja juhitud sõiduk ligikaudu 200 km/h kiirusega vastu sõidutee eraldusriba. Hoolimata sellest, et kaassõitjad ei kurtnud vigastuste üle, on mõistlik õnnetuses osalenute tervisliku seisundi kindlakstegemiseks nende arstlik läbivaatus. Läbivaatuse käigus ei tuvastatud küll vigastusi, kuid tasu on makstud mitte vigastuste märkamise vaid läbivaatuse tegemise eest. Kostjalt tuleb välja mõista hageja poolt hüvitatud ravikulud 3999,40 eurot.

8.Hageja esitas nõude hüvitada ka kahjujuhtumi käsitluskulud. Kohus leiab, et käsitluskuludena tuleb vaadelda hageja poolt AVUS-AFES Gruppele tasutud käsitluskulusid summas 599,91 eurot. Neid kulusid ei saa pidada ravikuludes, nagu hageja seda on oma hagis märkinud. Hageja on esitanud nõude hüvitada ka käsitluskulud summas 15 831 krooni. Nõude alusena on hageja välja toonud hageja ja SOÜ vahel sõlmitud lepingu, mille järgi tegeleb SOÜ hageja kahjujuhtumite käsitlusega mh registreerib kahjujuhtumid, avab toimikud, hindab kahjude suurust, organiseerib kahjustatud vara remondi. Lepingu lisa nr 2002-0501/1 p 2.1 sätestab käsitlustasu suuruseks 22 % kahjukäsitluse objektiks oleva kahju arvestusliku kahjusumma suurusest, kuid mitte vähem kui 1000 krooni ja mitte rohkem kui 20 000 krooni. Kohtule on esitatud AVUS-AFES Gruppe kiri SOÜ-le väljamakse tegemiseks, kuid muid tõendeid selle kohta, et SOÜ oleks tegelenud kahjujuhtumi käsitlemisega või hageja oleks selle eest tasunud, kohtule esitatud ei ole. LKindS § 48 lg 3 järgi on hageja õigustatud nõudma kahjukäsitlusega tekkinud põhjendatud kulud. Samas nähtub AVUS-AFES Gruppe kirjast, et kahjujuhtumi käsitlusega tegeles nimetatud äriühing mitte hageja. Käsitluskulude nõudmise aluseks ei saa olla pelgalt hageja ja SOÜ vahel sõlmitud leping. Põhjendatud kulutused tähendab seda, et kulutuste suurus ei sõltu mitte lepingu märgitud maksimaalsest summast vaid tegemist on tegelikult tehtud kulutustega. Hageja ei ole kahju käsitlenud muul moel kui tasunud talle esitatud arve. Arve tasumise eest 15 831 krooni nõudmine ei ole põhjendatud. Ka muud hageja poolt tehtud kahjukäsitluskulud ei ole tõendatud. Kohus leiab, et kostjalt ei saa nõuda nii SOÜ kui ka AVUS-AFES Gruppe poolt sama kahju käsitlemise eest tehtud kulutuste hüvitamist.
9.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada selliselt, et kostja kanda jääb riigilõiv hagi rahuldatud osalt ning muud menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osalt so 82 % ulatuses.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja