19. märts 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-26090
Tsiviilasi
Swedbank Varakindlustus AS-i (endine ärinimi AS Hansa Varakindlustus) hagi GP vastu 38 500 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
38 500 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Varakindlustus AS (endine ärinimi AS Hansa Varakindlustus ), lepinguline esindaja Kadri Erm Kostja GP (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Igor Sablonin (OÜ Ingor Õigusbüroo, Muhu 5-35, 13912 Tallinn)
Kohtustungi toimumise aeg
09.03.2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja volitatud esindaja Kadri Erm Kostja GP Kostja lepinguline esindaja Igor Sablonin
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista GP’lt kahju summas 10 000 (kümme tuhat) krooni Swedbank Varakindlustus AS kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista GP’lt menetluskulud 26 % ulatuses Swedbank Varakindlustus AS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.23.04.2007 esitas PP hagejale avalduse seoses 21.04.2007 toimunud kahjujuhtumiga aadressil XXX, Tallinn, mille põhjustaks oli kostja (tl 27-31).
2-08-26090
2.Korter asukohaga XXX, Tallinn oli kindlustatud hageja juures, mille kohta on välja antud kodukindlustuse sertifikaat nr XXX (tl 8).
3.Hageja avas toimunud kahju kohta kahjutoimiku nr XXX, mille kohaselt otsustas hageja 25.04.2007 otsusega maksta välja kindlustusvõtjale D G ’ile kindlustushüvitis summas 38 500 krooni (tl 33, 36). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 38 500 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele 104 lg 2, 3 ja 4, 492, 476 lg 1, 489 lg 1, 490, 491, 1043, 1045 lg 1 p 5, KOS § 11 lg 1 p 1.
5.Hageja selgitab, et kostja korteris toimunud remonttööde käigus valgus tsemendisegust vett alumise korruse korterisse nr 101, misjärel sai kahjustada köögi lagi ja seinad, elutoa lagi ja sein ning koridori seinad, elektrisüsteem k.a elektripistik. Kannatanu esitas OÜ K hinnapakkumise, mille kohaselt oli remonttööde kogumaksumus 44 991 krooni sh vana tapeedi eemaldamine 93 m3 seintelt 3 256 krooni; seinte töötlemine aquastopiga ja pahteldamine 12 139 krooni; seinte tapeetimine 16 863 krooni; lagede taastustööd: lagede puhastamine ja ülehõõrumine 1 062 krooni ning värvimine koos kruntimisega 3 785 krooni; soone sissefreesimine seina 576 krooni, elektrijuhtme paigaldamine 236 krooni, pistikupesa paigaldamine 210 krooni. Hageja otsustas hüvitada 40 000 krooni millest võeti maha omavastutus summas 1 500 Eesti krooni.
6.17.05.2007 esitas hageja kostjale nõude kirja kahju hüvitamiseks (tl 41-42), millele kostja vastas 23.05.2007 (tl 43) ning ei nõustunud kahjusummaga. Hageja 02.07.2007 (tl 44-45) kirjas selgitas nõude sisu, mille peale kostja vastas 11.07.2007 kirjaga (tl 46), kus ta ei nõustunud esitatud nõudesumma suurusega. Vastavalt kostja soovile saatis hageja nõude aluseks olevate materjalid kostjale (tl 47). Hageja esitas kostjale korduvnõuded 07.08.2007 ja 30.08.2007 (tl 48-51), milledele kostja ei reageerinud. 29.01.2008 saatis hageja kostjale kohtuhoiatuse (tl 52-53). 13.02.2008 vastas kostja nimetatud kohtuhoiatusele, milles väidab, et ei ole nõus esitatud summaga (tl 54).
7.Hageja selgitab, et kindlustusandjal tuleb hüvitada ka kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisel, milleks on ka remont- ja koristustöödele tehtud kulutused. Kahju kannatajal ega kahju põhjustajal ei ole visuaalsel vaatlusel võimalik hinnata objektiivselt kahju suurust. Võimalikku taastustööde suurust ja hinda oskab reaalselt hinnata siiski ehitus-remonttöid teostav isik või remondiettevõte. Kahju kannatajal on õigus tellida remonttööd remondiettevõttelt või remonttöödele spetsialiseerunud isiku käest saamaks garantiid teostatud tööde kvaliteedile. Võib eeldada, et kindlustusvõtja ja kahju põhjustaja omavaheline kokkulepe taastustööde teostamiseks ei näinud ette taastustöödele kuluvat hinda. Hageja on kahju suuruse kindlaks teinud kannatanu poolt esitatud OÜ K remonttööde kalkulatsiooni alusel. Kahjustatud korteri fotodelt nähtub, et korteri siseviimistlus on kaasaegne ning korralikult remonditud. Kahjujuhtum tõi kannatanule kaasa ootamatuid ja ebamugavaid kannatusi, ajaressursikulu remondifirmade otsimisel, kahju suuruse hindamiseks ja remonttööde teostamiseks ning kindlustusseltsiga asja ajamiseks. Ei saa eeldada, et kahju kannataja otsib mitmeid remondifirmasid. Mitmes ruumis kahjustunud kolded eeldavad siiski kogu pindade uuendamist. Kostja viitab ühistu aktile, kuid ühistu akt ei kajasta kahju suuruse hinnangut ning remondikalkulatsiooni. Ning väide, et kahju tekitati ainult elektrilülitile ja tapeedile ühes toas, on paljasõnaline, kuna fotomaterjalidest nähtuvad on kahjustunud erinevad tapeedid, mis viitab erinevatele ruumidele. Nimetatud kostja kirjale saatis hageja veel vastuskirja, milles andis võimaluse kostjale esitada omapoolne kalkulatsioon, mis oleks kostja arvates põhjendatud. Nimetatud pakkumisele saatis kostja 05.05.2008 omapoolse nägemuse kulutustest korteri 101 taastustöödele, mis hageja arvates on ilmselgelt alahinnatud. 2 000 ja 5 000 krooniga ei ole võimalik taastada 2 tuba. Kostja ei ole esitanud kindlustusseltsile alternatiivseid kalkulatsioone teistelt remondifirmadelt.
8.Hageja leiab, et kostja kohustus on vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevustest, mille toime teistele
2-08-26090 korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna kostja teostas remonttöid selliselt, et tsemendisegune vesi voolas läbi ehituskonstruktsiooni alumise korruse korterisse, siis rikkus kostja, kui korteriomanik ettenähtud hoolsuskohustust. Kuna eeldades, et korteriomanik ise, võttes endale sellise ülesande, pidi olema teadlik nimetatud töö teostamise viisist, seega ette nägema ka võimalikke tagajärgi.
9.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et ühistu 20.04.2007 aktist kajastub, et korteris 101 ei põlenud tuli, mis viitab, et vedeliku voolamine läbi ehituskonstruktsiooni voolusõlmedesse tekitas lühise. Lisaks asub elektripistik ruumi alumises osas, mille ümbruses on näha tsemendiseguse vee voolamine. Sellest järeldub, et korterist 105 voolanud tsemendiseguse vedeliku hulk oli suur, et jõuda ruumi alumisse ossa sellisel hulgal. Järelikult ei saa rääkida „väikses koguses“ voolanud veest. Kahjukannataja pidi kahjujuhtumi eelse olukorra saavutamiseks eemaldama kahjustunud ruumides tapeedi, elektripistikud ja pinnad kuivatama, puhastama laed kahjustunud värvist. Tapeetida tuli kogu ruum ja värvida mõlema toa laed tervikuna. Seega ei ole kahtlust kahjustuse ulatuses, kuna fotomaterjalist nähtub, kus kohast tsemendisegune vesi alguse sai. Kindlustusseltsile esitatud kalkulatsioonis on selgelt välja toodud taastustööde nomenklatuur, mis on vastavuses fotomaterjalist nähtavate kahjustustega.
10.Kostja peab ebausaldusväärseks kindlustusseltsile kolmanda isiku P P poolt esitatud kahjuavaldust, mis ei ole põhjendatud. Kindlustusseltsile peab kindlustusjuhtumist teatama kindla tähtaja jooksul, mida antud juhul kindlustusvõtja tegi kolmanda isiku vahendusel. Kahju hüvitati korteri 101 omanikule D G ’ile, mida P. P taotles ka kahjuavalduses. Kindlustusselts ei hüvita kindlustusvõtjale kahju enne, kui kahjusündmus ja suurus on kindlaks tehtud. Lisaks, kui kannatanul oli sõlmitud kindlustusleping, oli tal õigus saada kindlustushüvitist vastavalt kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud tingimustele. Kahjukindlustuse korral on kindlustusandja kohustatud kindlustusvõtjale hüvitama konkreetsest kindlustusjuhtumist tekkinud kahju. Eelnevad suulised kokkulepped korteriomanike vahel ei oma tähtsust kindlustusandjale.
11.Täiendavalt juhib hageja tähelepanu asjaolule, et vedeliku kahjustus on ajas muutuv, s.t et mida hiljem ajaliselt jälgida veekahjustust, seda suuremaks see muutub, enne kui saavutab lõppstaadiumi. Seega järgneval päeval, pärast kostja korteris tsemendi valamist põrandale, hakkas vedelik voolama läbi ehituskonstruktsiooni alumisele korrusele, misjärel korteriomanik reageeris sellele esimeste veekahjutuste ilmnemisel kohe, kuid kahjustus laienes vastavalt veehulgale edasi, kuni vabavesi oli äravoolanud. Seega veekahjustuse ulatust ei saa adekvaatselt hinnata koheselt pärast vee valamist. Kostja vastuväited
12.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei nõustu kahju suurusega ja on seisukohal, et kahju suurus ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostja on nõus hüvitama kahju summas 5 000 krooni.
13.Kostja nõustub, et korteri uksepiida väljalõikamisel kasutati sae jahutamiseks vett, mis voolas all asuvasse korterisse 101 väikses koguses ning mis põhjustas elektrisüsteemi avarii.
14.Tekitatud kahjustuse ulatust korteris 101 hindas komisjon, mis koosnes KÜ XXX esimehest A. K ’ist ja juhatuse liikmest N. A ’st, samuti oli kohal korteri omanik ise. 20.04.2007 koostas KÜ veeavarii kohta akt, kus oli toodud korteri 101 kahjustused. Aktile kirjutasid alla kahjustuse tuvastamise ajal korteris viibinud isikud. Vastavalt aktile tuvastati, et kahjustatud oli ainult väikese toa elektrisüsteem ja osa tapeedist, mis oli just elektrilüliti all, mida kinnitas oma allkirjaga ka korteri omanik.
15.Kostja ei nõustu, et seoses väikses koguses vee voolamisega tekitati kahju ka köögi laele ja seintele ning koridori laele ja seintele. Kostja leiab, et 25.04.2007 hagejale esitatud kahjutaotlus ei ole usaldusväärne, kuna selle on esitanud P P , mitte korteriomanik ise ning kahjutaotluses on esitatud valed andmed.
2-08-26090
16.Kostja märgib, et OÜ K hinnapakkumises puuduvad andmed, millise aadressile, kelle nimele hinnapakkumine koostati ja kes allkirjastas hinnapakkumise. Seega on kostja on seisukohal, et esitatud hinnapakkumist ei saa lugeda tõendiks.
17.Kostjale jääb arusaamatuks, miks ei teostanud hageja korteris ekspertiisi, mille alusel võiks arvestada kahju ulatuse ja suuruse, kui seda nägi ette hageja Kodukindlustuse tingimused peatükk „tegutsemine kindlustusjuhtumi korral“.
18.Kostja on seisukohal, et kohtule esitatud ruumide fotod ei kajasta millise aadressil asuvad antud ruumid, millal fotod tehti ning kahjumi ulatust. Kohtuotsuse põhjendus
19.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja seletused, tunnistaja ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
20.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
21.Poolte vahel puudub vaidlus, et 21.04.2007 kostja korteris asukohaga Läänemere tee 66-105, Tallinn toimunud remondi käigus valgus tsemendisegust vett korterisse nr 101, mille käigus sai kahjustada korter nr 101, mis oli kindlustatud hageja juures (tl 8, 27-31, 35, 75-80). Hageja 25.04.2007 otsuse alusel maksti välja kindlustushüvitis kannatanule summas 38 500 krooni (tl 33, 36).
22.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal.
2-08-26090 Tunnistaja A K ütluste ja 20.04.2007 aktiga (tl 35) on tõendatud, et kostja korterist voolas alumisse korterisse XXXTallinn tsemendisegune vesi, mille tagajärjel ei põlenud alumise korteri väikeses toas laes lamp (kuna tsemendisegu oli kahjustanud elektrisüsteemi), lagi ja tapeet olid märgumisjälgedega (tl 35). Kohus on seisukohal, et kostja rikkus KOS § 11 lg 1 p 1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja tehes remonttöid oleks pidanud hoiduma tegevusest, mille tagajärjel kahjustati all asuvat korterit. Kohus leiab, et kostja käitumise õigusvastasus on leidnud tuvastamist VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Seega kostja hooletu käitumise tagajärjel põhjustati kahju, mille hageja hüvitas kannatanule. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostja on kohustatud hagejale hüvitama kahju, kuna kostja on kahju tekitamises süüdi eeldusel, et kahju suurus on tõendatud.
23.VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 136 lg 1 sätestab, et kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.
24.Pooled vaidlevad kahju suuruse üle. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 38 500 krooni ja leiab, et kahju suurus on tõendatud OÜ K hinnapakkumisega, milles on loetelu järgnevate tööde ja kulutuse kohta (tl 32): vana tapeedi eemaldamine seinalt 3 256 krooni, lagede puhastamine ja ülehõõrumine 1 062 krooni, lagede värvimine koos osalise pahteldamisega ja kruntimisega 3 785 krooni, soone sissefreesimine seina elektrijuhtme paigaldamiseks 576 krooni, elektrijuhtme paigaldamine 236 krooni, elektripistikupesa paigaldamine 210 krooni, seinte töötlemine aquastopiga ja pahteldamine 12 139 krooni, seinte tapeetimine 16 863 krooni. Kostja leiab, et kahju suurus on tõendamata ning esitatud hinnapakkumist ei saa vaadelda tõendina, kuna ei ole märgitud, mis korteri kohta on tehtud, kes tellis ning kes koostas. Kostja on seisukohal, et kahju tekkis ainult väikeses toas, mis on tõendatud 20.04.2007 aktiga ning kostja on nõus hüvitama kahju summas 5 000 krooni. Kohus nõustub kostja vastuväidetega selles, et hinnapakkumises ei ole märgitud, mis korteri kohta on tehtud, kes tellis ja selgusetu on, kes on hinnapakkumise allkirjastanud. Hinnapakkumiselt ei nähtu, et eelnevalt on korter üle vaadatud. Kohtul on alust arvata, et hinnapakkumine on tehtud korterit nägemata. Kohtule esitatud fotodelt (tl 75-79) on näha, et korteris on saanud kahjustada lagi, tapeet ning elektrisüsteem, seega ei nõustu kohus ka kostjaga, et kahjustus on tekkinud ainult väikses toas, mida on märkinud ka tunnistaja Aleksandr K , kes on ainult ühe korra kahjustatud korteris käinud (tl 101). Kohus on seisukohal, et veekahjustuse korral ei pruugi kohe nähtav olla kahjustused, kuna vesi võib veel hiljem imbuda paneeli vahelt laele, seinale. Kohus on veendunud, et lae ja tapeedi vahel märgumisejäljed on saanud tekkida ainult ülevalt tulnud veega. Tegemist on Lasnamäe paneelmajaga. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostja on põhjustanud kahju, kuid kahju suurus täpselt on tõendamata. Kohus leiab, et OÜ K hinnapakkumisega ei ole kahju suurus tõendatud, kuna kõik nimetatud tööd ei ole vajalikud endise olukorra taastamiseks. Eeltoodu hinnapakkumine on sisustatud lisaks endise olukorra taastamisele ka korteri parenduslike töödega (seinte töötlemine aquastopiga ja pahteldamine 12 139 krooni). Kohus leiab, et paneelseinale tapeedi panemiseks ei pea igakord seinu töötlema aquastopiga ja pahteldama. Eeltoodu tööde tegemise vajadus eeldab, et vaidlusaluses korteris olid need tööd enne veekahjustust tegemata. See, et hageja võttis kahjuhüvitise määramisel aluseks OÜ K hinnapakkumise on hageja õigus, mis ei tähenda seda, et kostja peaks hüvitama samas suuruses.
25.VÕS § 127 lg 6 järgi kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.
2-08-26090 Kohus võttes arvesse korteri üldist seisukorda ja kahjustusi, mis on nähtav esitatud fotodel, osaliselt OÜ K hinnapakkumist, asub seisukohale, et kahju suuruseks tuleb määrata 10 000 krooni. Kohus soovib rõhutada lisaks otsuse punktis 25 nimetatule, et tapeedi paneku töötasu 16 863 krooni on ebamõistlikult suur võttes arvesse tapetseeritavat pinda ja tööde teostamist oskustöölise poolt. Kohus leiab, et 2 ruumi tapetseerimiseks mõistlik ühe töötaja tööaja kulu max 2 tööpäeva, seega tapeetija töötasu 1000 krooni tund ületab mõistliku töötasu suuruse. Mõistliku suurusega kulutuseks ei saa pidada 1 pistikupesa paigaldamist 210 krooni. Kohtule jääb arusaamatuks ka töö -soone sissefreesimine seina elektrijuhtme paigaldamiseks (576 krooni). Ülevalt korruselt tsemendisegune vesi ei saanud olla sisult tihke, mis täitis eelnevalt olnud juhtme kanali. Kohus ei näe sellise töö tegemiseks vajadust.
26.VÕS 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega hageja on õigustatud saama tagasi kostjalt hüvitatud kahju põhjendatud suuruses s.o summas 10 0000 krooni. Menetluskulud
27.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus menetluskulud 26% ulatuses, sealhulgas riigilõivu, kostja kanda. Kohus menetluskulude määramisel arvestab kohtu määratud kahju suurust. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.