Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine

17. märts 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Tsiviilasi

Asja lahendamine

nr 2-10-7478 Korteriühistu Suur-Kaare 61 versus Marja Liiva võlgnevuse 12034.80 krooni nõudes hagihind 11900.14 krooni kirjalikus menetluses

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Hageja

Korteriühistu Suur-Kaare 61 (registrikood 80159447; aadress Suur-Kaare 61-16, Viljandi) Aavo Sarap

Hagi ese

Hageja esindaja Kostja

Marja Liiva (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxx)

Resolutsioon Välja mõista Marja Liivalt Korteriühistu Suur-Kaare 61 kasuks põhivõlgnevus summas 11 900 (üksteist tuhat üheksasada) krooni 14 senti ja viivis 134 (ükssada kolmkümmend neli) krooni 66 senti. Välja mõista Marja Liivalt Korteriühistu Suur-Kaare 61 kasuks alates 01.01.2010 kuni põhivõlgnevuse (11900,14 krooni) täieliku tasumiseni viivis 0,07% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Välja mõista Marja Liivalt menetluskulu 3000 (kolm tuhat) krooni Korteriühistu Suur-Kaare 61 kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 18. veebruaril 2010. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 11.03.2010 esitatud hagis taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Korteriühistuseaduse §-de 5 ́, 7 lg 4 ja 13 lg 4, VÕS §-de 76, 100, 101 lg 1 p 1, 6, 108 lg 1 ja 113 lg 1 sätete alusel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 ́ kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜS § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 3000 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.