Reili Migguri hagi Tanel Seenemaa vastu võlgnevuse 23 000 krooni ja viivise 7579 krooni nõudes 23 000 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
hageja Reili Miggur hageja esindaja Ott Lammertson (Lexline Õigusabi OÜ, Mustamäe tee 55-320, 10621 Tallinn, e-post [email protected]); kostja Tanel Seenemaa kostja esindaja Armand Mark (Turu Õigusbüroo OÜ, Turu 17-21 51004 Tartu, tel 734 4830, 509 6584, e-post [email protected]) 25. veebruar 2010
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Reili Migguri hagi Tanel Seenemaa vastu osaliselt.
2.Välja mõista Tanel Seenemaalt Reili Migguri kasuks 29 070 (kakskümmend üheksa tuhat seitsekümmend) krooni ja 74 senti, millest 20 378,44 krooni on tagastamata laenusumma ja 8692,30 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista Tanel Seenemaalt Reili Migguri kasuks viivis protsendina põhinõudelt 20 378,44 krooni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP + 7% aastas) alates 18.03.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõue kokku ei või ületada põhinõude summat.
4.Tühistada 09.07.2009 määruse alusel rakendatud täitemenetluse peatamine kohtutäitur Reet Rosenthali poolt algatatud täiteasjas nr 186/2009/3129.
5.Jätta Reili Migguri menetluskulud 87% ulatuses Tanel Seenemaa kanda ja Tanel Seenemaa menetluskulud 13% ulatuses Reili Migguri kanda.
Menetluskulude kindlaksmääramine 1(7)
Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 4-9) Hagiavalduse kohaselt andis Reili Miggur 2004. aastal Tanel Seenemaale poolte vahel kestnud kooselu ajal laenu 25 000 krooni. Laen anti sularahas osade kaupa perioodil aprill kuni mai 2004. Kirjalikku laenulepingut poolte vahel ei sõlmitud. Kostja lubas hagejale laenu tagastada hiljemalt 2005. suveks, teades, et hagejal tuli tasuda tasulise kõrgkooli esimene sissemakse 2005. aasta augustiks. Laenuks antud raha võttis hageja sularahaautomaadist välja osade kaupa ja andis kostjale üle. Kostja on laenust tagasi maksnud 1121,56 krooni. Kuna täpne summa ei olnud hagejal enne Western Unionilt saadud kinnitust meeles, siis loeb hageja põhinõudeks 23 000 krooni. Kostja on oma nõuet võla osalise tasumisega hageja ees tunnustanud. Hageja ei nõustu kostja esindaja väitega, et nõue on aegunud, kuna aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 alusel kostja poolt nõude tunnustamise tõttu ning TsÜS § 146 lg 4 alusel on hageja nõude aegumistähtaeg kümme aastat. Hageja taotleb kostjalt lisaks põhinõudele viivise 7579 krooni väljamõistmist. Hageja arvutab viivist alates 2005. aasta novembri lõpust, kuna 22.08.2005 elektronkirjas kostja kinnitas, et selleks kuupäevaks maksab ta kindlasti võla osade kaupa ära. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, so 0,03% tagastamata põhinõudelt päevas, kuni nõude lõpliku rahuldamiseni. Hagiavaldusele on lisatud väljatrükid hageja ja kostja elektronkirjadest ajavahemikus 28.03.200525.04.2008 (tl 10-16), suhtlusportaali Rate.ee kasutaja „milo“ andmetelehest koos fotoga (tl 17-19), koopia Western Union kinnitusest (tl 20-21), väljatrükk hageja pangaarvest (tl 22-24). Kostja vastus (kaja koos kirjaliku vastusega hagile) (tl 42-49) Kostja on seisukohal, et ei ole tõendatud poolte kokkulepe laenulepingu sõlmimiseks ja et hageja andis kostjale üle 25 000 krooni. Laenulepingule omastes tingimustes kokkuleppe puudumisele viitab ka asjaolu, et laenu on väidetavalt antud 25 000 krooni, millest tagastatud 1121,56 krooni, kuid hageja nõue on 23 000 krooni. Western Union väljavõte ei tõenda, et see on kostja poolt saadetud väidetava laenu katteks. Hageja seisukohad on vastuolulised. Tõendatud ei ole, et raha on kostjale antud osade kaupa perioodil aprill-mai 2004. Aprill kuni 21. mai 2004 on hageja välja võtnud väikesed summad (üldjuhul 25-500 krooni), mis ei eelda selliste summade laenuks andmist, kuna hageja ei töötanud ja sissetulekuid ei omanud ning raha kulus enda ülalpidamiseks. Hageja väidab laenu andmist kooselu kestel, samas kinnitades, et paarikuune kooselu lõppes 21.07.2004. Järelikult kuni 21.05.2004 ei olnud pooltel 2(7)
kooselu ja ka laenu andmist enne kooselu algust aprillis ja kuni 21.05 ei saanud toimuda. Hageja on 21.05.2004 võtnud oma pangakontolt välja 5000 krooni ja 25.05.2004 summas 15 000 krooni. Nende summade andmist kostjale ei ole tõendatud. Kostjal puudus vajadus laenuks raha saada, kuna töötas AS-s Scorpion Julgeolekuteenistus, AS-s MPDE, AS-s Konsensus-Laomaailm ja omas vaidlusalusel perioodil sissetulekuid. Kostja sissetulekuks oli ka erinevate ühekordsete ürituste turvamisest laekunud tasud, mis maksti otse kostjale kätte. Üüri maksti nelja üürniku poolt ühiselt kasutatava korteri eest üürileandjale, millise summa kogus kostja kokku, kandis oma kontole ja tegi sealt ülekande üürileandjale (Heino Kiibus). Hageja ei ole tõendanud hagis väidetud vara ostmist, hagis toodud hinnas ja seda laenuraha arvel. Soetatud vara jäi elukoha (kus elati koos hagejaga) kasutamise eest üürisuhte lõppemisel üürivõlgnevuse katteks üürileandjale. Hagiga esitatud elektroonilised kirjad 12.08.2005 ja 22.08.2005 Rate.ee keskkonnaportaalist „milo“aadressilt, esitatud foto kostjast ja kasutaja andmete väljatrükk ei tõenda, et kirjad on saadetud kostja poolt. Nimetatud elektroonilised dokumendid ei ole allkirjastatud kostja digitaalse allkirjaga ja neid ei saa käsitleda asjas dokumentaalsete tõenditena. Kostja ei tunnista tema poolt hagile lisatud elektrooniliste dokumentide saatmist. Elektrooniline dokument (04.09.2006 ja 05.02.2008), milles kinnitatakse võla tasumist, ei ole sisult ja ulatuselt tõlgendatav võlatunnistusena. Nimetatud kirjadest ei nähtu, millise võlaga on tegemist, samuti kohustuse suurust. Kostja ei tunnista tema poolt nimetatud elektrooniliste kirjade saatmist ja seega ta ei ole väljastanud hagejale võlatunnistust mingi „võla“ tasumiseks. „Võlga“ ei ole tunnistatud laenuna. Vaidlust ei ole selles, et kostja on Western Union vahendusel 07.06.2005 hagejale üle kandnud 1121,56 krooni. Nimetatud tõendiga ei leia aga kinnitamist, et raha on kantud väidetavalt hageja poolt kostjale antud laenu katteks või et poolte vahel on tekkinud laenusuhe. Raha 1121,56 krooni on üle kantud ilma õigusliku aluseta ja kostjal on õigus see alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuda. Hageja väidab laenuks antud raha tagasimaksmise kohustuse tekkimist suvest 2004. Kostja ei ole nõuet tunnustanud hagis väidetud võlatunnistuse andmisega ega 1121,65 krooni tasumisega 07.06.2005. Hagi on esitatud 20.02.2009, seega peale aegumistähtaja möödumist. Hageja viivisenõue on põhjendamatu, sealjuures taotlus välja mõista viivis alates novembrist 2005, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks sellekohast kohustust hageja ees võtnud. Kostja taotleb hagi rahuldamise korral leppetrahvi vähendamist täies ulatuses. Vastusele on lisatud Vara Vallavalitsuse 25.05.2009 e-kiri (tl 51), väljavõte väljaandest Ametlikud Teadaanded (06.06.2002 ja 13.07.2005 täitekutse ja 01.04.2005 kohtuteade) (tl 52), hageja esindaja 10.11.2008 ettepanek kohtuväliseks kokkuleppeks ja võla vabatahtlikuks tasumiseks (tl 53-54), kostja esindaja 14.11.2008 vastus (tl 55-56), poolte esindajate 22.01.2009, 26.01.2009 e-kirjavahetus (tl 5758), hageja esindaja 15.05.2009 e-kiri Tanel Seenemaale (tl 59), kostja pangakonto väljavõte ajavahemiku 01.04.2004-30.09.2004 kohta (tl 60-63). 25.02.2010 kohtuistung (tl 151-153) Hageja esindaja jäi nõude juurde, suurendas viivisenõuet 2382 krooni võrra, arvestades viivist 20.02.2009, hagiavalduse koostamise kuupäevast. Põhinõue on 23 000 krooni ja 9962 krooni viivise nõue. „Milo“ kasutajakonto on eksisteerinud peale seda (pärast 03.06.2005 kirjaga kontrollnumbri saatmist) pikka aega ja kui kostja oleks näinud, et sellelt kontolt keegi teine kirju saadab, oleks selle ju sulgenud, mida ta ei teinud. Kuna poolte vahel oli usalduslik suhe, kirjalikku kokkulepet ei sõlmitud. Kostja kinnitas mitmel korral, et laen saab tagastatud aasta jooksul 2005 suveks. Kostja ise oma kirjades kinnitab võlasuhet hageja ees: 12.08.2005 kiri 21 500 krooni ja 22.08.2005 kiri võla kohta. Hageja vaidleb vastu, et nõue on aegunud, 04.09.2006 on kostja nõuet tunnustanud ja samuti 05.02.2008 kirjas, et üritab raha hankida ja hakata laenu tagasi maksma.
3(7)
Kostja kinnitas kohtule, et ta ei ole midagi lubanud tagasi maksta, tema neid e-kirju hagejale saatnud ei ole. Aastal 2005 kasutas tema kontot, vahepealsel perioodil kontot kasutanud ei ole. Kostja ei kasutanud seda kontot tihti ja ei tea, kes võis tema kontot kasutada, ka hageja ise kasutas. Kostja esindaja vastuväitel, kui hageja hakkab viivist arvestama 2005 novembri lõpust ja hagi on esitatud 2009, siis hagi on esitatud hiljem, kui kolme aasta möödudes kohustuse sissenõutavaks muutumisest. 05.02.2008, 12.08.2005 ja 03.06.2005 kirjade saatmisest ei ole kostja teadlik. 12.08.2005 ja 03.06.2005 kirjades ei ole ühtegi sõna sellest, et tegemist oleks võla katteks oleva summaga. Kirjade tõlgendamine võla tunnustamisena on meelevaldne. 05.02.2008 kirja puhul on küsimus, millist võlga hakatakse tagasi maksma. Samal ajal on hageja poolt laenu antud korduvalt, mis eeldab korduva laenusuhte tekkimise eeldust. Ei nähtu ka, et kostja oleks selle 1000 krooni kandnud laenu katteks. Kogu nõue on esitatud hiljem kui kolme aasta möödumisel väidetava kohustuse tekkimisest. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
1.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled elasid 2004. aastal alates kevadest vähemalt paari kuu vältel koos ja jagasid üürikorterit ning kostja tasus hagejale 07.06.2005 Western Union vahendusel 1121,56 krooni. Pooled vaidlevad selles, kas nende vahel oli tekkinud laenusuhe ja kas hageja andis kostjale selle alusel 23 000 krooni.
3.Käesolevas vaidluses taotles kostja hageja nõudele aegumise kohaldamist. Kohus leiab, et otstarbekas on lahendada nõude aegumise küsimus samaaegselt nõude sisulise hindamisega, kuna aegumise hindamine toimub samade asjaolude põhjal kui nõude enda olemasolu.
4.Hageja väitel sõlmisid pooled suulise laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale ajavahemikul aprill kuni mai 2004 laenu kokku summas 25 000 krooni. Kostja leiab, et laenulepingu sõlmimine ja selle alusel laenu kostjale üleandmine ei ole tõendatud.
4.1.Kuna hageja on oma nõude tõendamisel tuginenud ennekõike poolte vahel internetiaadressil Rate.ee asuvas suhtlusportaalis toimunud kirjavahetusele, hindab kohus kõigepealt seoses nimetatud ekirjadega esitatud kostja vastuväiteid. Kostja on seisukohal, et nimetatud kirjavahetus oleks dokumentaalse tõendina vaadeldav üksnes juhul, kui kostja oleks kirjad digitaalselt allkirjastanud. Kohus ei nõustu kostja sellise vastuväitega. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ei näe elektroonilisele dokumendile ette digitaalse allkirjastamise nõuet. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Tulenevalt TsMS § 274 esitatakse elektrooniline dokument kohtule väljatrükina või edastatakse elektrooniliselt sellises formaadis, et oleks võimalik sellega tutvuda ja see turvaliselt säilitada kohtu infosüsteemis. Dokumendi digitaalallkirjastamine on võrdsustatud omakäelise allkirja kinnitamisega ja võimaldab tuvastada dokumendi esitajat, samas ei ole see ainsaks võimaluseks dokumendi koostaja kindlakstegemiseks. Hageja poolt kohtule esitatud kirjad vastavad kohtule kohtunõude alusel Rate.ee haldaja esitatud poolte vahel 25.03.2005-25.03.2008 toimunud kirjavahetuse varukoopiatena salvestatutele. Seega ei ole tegemist võltsitud tõendiga. Rate.ee suhtlusportaali kasutamine eeldab kasutajana registreerimist ning kasutajanime ja parooli määramist. Kostja esindaja leidis, et Rate.ee portaali haldav ettevõte ei saa tõendada, et kirjavahetuse kasutajanimega „milo“ vastab kostja või on saatnud kostja (tl 47). 25.02.2010 kohtuistungil antud seletuse põhjal võttis kostja omaks, et tema kasutas 2005 nimetatud kasutajakontot, seega kinnitas ta ise, et tema on registreerunud kasutajanime „milo“ all. Samas eitab kostja sama kasutajanime alt hilisemate kirjade (aastatel 2006-2008) hagejale saatmist. Kostja ei osanud nimetada, kes võis tema kontot kasutada, ka hageja ise kasutas. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja võttis omaks 4(7)
kasutajanime „milo“ kasutamise, kasutajakonto parooli sai eelduslikult teada üksnes kostja ning kostja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis kinnitaksid kostja kasutajakonto väärkasutamist, sh hageja poolt, tuleb kostja väide aastatel 2006-2008 saadetud e-kirjade kostja poolt mittesaatmise kohta lugeda paljasõnaliseks ja põhjendamatuks. Eeltoodu põhjal loeb kohus tuvastatuks, et Rate.ee suhtlusportaalis ajavahemikul 28.03.200525.04.2008 hagejale kasutaja „milo“ saadetud e-kirjade, sh hagis nimetatud 04.09.2006 ja 05.02.2008 e-kirjade saatjaks on kostja.
4.2.Kostja on seisukohal, et ei ole tõendatud poolte kokkulepe laenulepingu sõlmimiseks, so kokkulepe laenulepingu spetsiifilistes tingimustes nagu laenu suurus, üleandmine ja selle tagastamise kohustus, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, kas tasumine pidi toimuma ühekordse maksena või ositi, ning kostjale raha üleandmine (tl 45). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja väitel sõlmisid pooled laenulepingu suuliselt. Hageja selgituse põhjal toimus laenu andmine osade kaupa pikema perioodi vältel (aprill kuni mai 2004). Kohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel (sh viivisenõude ja hageja nõude aegumise seisukohalt) ei oma tähendust, kas väidetav laenu andmine toimus mitme erineva või ühe laenulepingu alusel, so viimasel juhul oli lõplik laenusumma kokkuleppe sõlmimise hetkel lahtine, kuna tagasinõue esitati kogusummana ning nõude sissenõutavaks muutumise hetk on kõigil osadel ühesugune. Kohus jõudis kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et pooled saavutasid kokkuleppe nii laenu andmises kui selle tagastamise tähtajas ning on tõendatud hageja poolt kostjale laenu reaalne andmine. Kohus tugineb siinkohal järgmistele tõenditele ja esitatud asjaoludele. Hageja pangatehingute väljavõtte kohaselt kandis hageja isa Roland Miggur hagejale 17.03.2004 üle 35 000 krooni ning hageja võttis ajavahemikus aprill kuni mai 2004 oma kontolt sularahas välja kokku 28 875 krooni (tl 22-24). Seega oli hagejal kostjale väidetava laenu andmise hetkel selleks piisavalt rahalisi vahendeid ja pangatehingute väljavõte tõendab suuremas summas sularaha väljavõtmist hageja pangakontolt. Kuna hageja väitel andis ta raha kostjale üle sularahas, siis ei ole asjakohane kostja pangakonto väljavõte 01.04.2004-30.09.2004 (tl 60-63), mis on esitatud raha mittesaamise tõendamiseks. Kostja on hageja taotlusel Serenda Invest OÜ-lt väljanõutud 28.03.2005-25.04.2008 kirjavahetuse põhjal korduvalt kinnitanud võlgnevust hagejale: 03.06.2005 lubab kostja lisaks Western Unioni vahendusel juba saadetule hakata iga nädal midagi saatma (tl 123), 28.07.2005 teatab kostja, et septembriks ta kindlasti hagejale kogu võlga makstud ei saa, novembrini läheb ära (tl 119), 12.08.2005 järgi võttis kostja tema mäletamist kokku võlgu 21 500 krooni, mis intresse arvestades küünib 25 000 kroonini (tl 118), 22.08.2005 märgib kostja, et võlgnevusest, mis hageja väitel küündivat juba 30 000 kroonini, on ta juba tasunud 1000 krooni ning kostja plaanide kohaselt hakkab ta septembri algusest saatma iga nädal 100 naela Western Unioni kaudu, mis teeb 12 nädalaga kokku 1200 naela ehk rohkem kui 25 000 krooni (tl 117-118). Eeltoodud kirjade põhjal teeb kohus järelduse, et kostja kinnitas enda võlgnevust hageja ees ja ta teadvustas seda, et võlgnevuse näol on tegemist tagasimaksemisele kuuluva laenuga. Viimast kinnitab muuhulgas kostja selgitus intresside arvestamise kohta, kuivõrd intresside all mõistetakse tavatähenduses tasu raha kasutamise eest, mis seondub eelkõige laenulepinguga. Kuna hageja tugines laenulepingu sõlmimise ja selle sisu tõendamisel Rate.ee portaalis toimunud kirjavahetusele ning kumbki pool ei ole esitanud selliseid asjaolusid, mis viitaksid võimalusele, et eelnimetatud e-kirjades kostja tunnistatud võlgnevus ja hageja laenulepingust tulenev nõue ei ole omavahel seotud (näiteks tuleneb võlgnevus muust kohustusest), siis loeb kohus tuvastatuks, et kostja tunnistab eelnimetatud e-kirjades hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenevat võlgnevust. 5(7)
Kohus leiab, et hageja nõue laenulepingu alusel antud raha suuruse osas on tõendatud 21 500 krooni ulatuses (so ilma kostja lubatud lisanduvate intressideta), millist põhivõlgnevust kostja 12.08.2005 kirjas ise tunnistab ja millele hageja ei ole järgnevates kirjades vastu vaielnud või selle suurust täpsustanud. Kuna hageja ei ole hagis taotlenud lisaks põhivõlale kostja lubatud või poolte vahel kokkulepitud kasutusintressi väljamõistmist, jätab kohus käsitlemata kostja võimaliku kohustuse tasuda võetud laenult intressi. Pooltevaheline kirjavahetus tõendab ka kokkulepet laenu tagastamise tähtaja kohta. Hagiavalduse kohaselt lubas kostja raha tagastada hiljemalt 2005 suveks ning kostja teadis, et hagejal tuli tasuda tasulise kõrgkooli esimene sissemakse 2005 augustiks. Hageja märkis 18.10.2005 kirjas, et raha pidi juba juuli alguseks makstud olema (tl 114). Kostja ei ole oma järgmistes kirjades hagejale laenu tagastamise kokkulepitud ajale vastu vaielnud. Kohus leiab, et kuna kohtule esitatud materjalidest ei ilmne täpne võlgnevuse tagastamise tähtpäev juulis, on põhjendatud lugeda hageja nõue kooskõlas Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 ja § 136 lg 3 (tähtaja algus ja lõpp ning tähtpäeva saabumine) sissenõutavaks alates 1. augustist 2005.
4.3.Kostja on seisukohal, et hageja väidetav nõue on aegunud, kuna hagiavalduse kohaselt muutus nõue sissenõutavaks 2005 suvel, seega on hagi esitatud pärast TsÜS § 146 lg 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega. Kostja hinnangul ei kuulu aegumise osas kohaldamisele TsÜS § 158 (aegumise katkemine nõude tunnustamisega), kuna kostja ei ole nõuet tunnustanud võlatunnistuse andmisega, sest 04.09.2006 ja 05.02.2008 kirjad ei ole käsitletavad võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 tähenduses, ega 1121,56 krooni tasumisega 07.06.2005 (tl 47). TsMS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsMS § 147 lg 1 esimese lause järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Seega võib nõude tunnustamine toimuda ka muul viisil kui võlatunnistuse andmisena. Kohus leiab eelpool juba käsitlemist leidnud kirjavahetuse põhjal, et sellest nähtub selgelt kostja teadmine võlgnevusest ja hageja soovist võlgnetava rahasumma tagasisaamiseks ning kostja on selgelt kinnitanud võlgnevuse tasumisega nõustumist. Kohus nõustub hagejaga selles, et pooltevahelist kirjavahetust tuleb vaadelda tervikuna, kuna kirjad on omavahel seotud ja täiendavad üksteist ning nende põhjal kogumis selgub, et kõikides kostja võlgnevust hagejale käsitletavates kirjades on räägitud ühel ja samal laenusuhtel põhinevast kohustusest. Kostja on pärast hageja nõude sissenõutavaks muutumist hageja nõuet korduvalt tunnustanud, mille tulemusena on hageja nõude aegumine taas katkenud ja uuesti alanud. Muuhulgas tunnustas kostja hageja nõuet võlgnevuse osalise tasumisega 07.06.2005 (tl 21) ning kostja enda selgitusest 03.06.2005 e-kirjas selle kohta, et katsub nüüd edaspidi iga nädal mingi summa hagejale saata (tl 123), ilmneb, et see makse oli mõeldud pooltevahelisest laenulepingust tuleneva võla osalise tasumisena. Sellega on ühtlasi ümber lükatud kostja esindaja väide, et antud summa on hagejale kantud õigusliku aluseta. Kirjavahetuse põhjal tervikuna tuleb kohtu hinnangul lugeda tuvastatuks, et kostja tunnustas hageja nõuet jätkuvalt ka 05.02.2008 e-kirjas, milles kostja märgib, et märtsi lõpuks saab Elisaga korda ja siis on lootus olemas ka hageja võlga lõpuks maksma hakata (tl 147). Seega hageja nõude aegumine katkes ja kolme aasta pikkune nõude aegumise tähtaeg hakkas uuesti kulgema alates 06.02.2008. Hagi on kohtule esitatud 26.02.2009. Kohus ei nõustu hagejaga, et kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg 4, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 (hageja nõudis kostjalt pidevalt mitme aasta jooksul laenu tagastamist), et kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. 6(7)
4.4.Eeltoodust tulenevalt tuleb Tanel Seenemaalt Reili Migguri kasuks VÕS § 76 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 396 lg 1 alusel välja mõista 20 378,44 krooni (21 500 – 1121,56).
5.Hageja taotles kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates 2005 novembri lõpust kuni hagi esitamiseni 20.02.2009 summas 7579 krooni ja lisanduv viivis. Hageja sidus viivise arvestamise alguse aja kostja 22.08.2005 e-kirjas (tl 117-118) antud lubadusega tasuda kogu võlgnevus selleks kuupäevaks. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lõige 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tasumata laenusummalt 20 378,44 krooni alates 01.12.2005 (hageja esitatud viivisearvestuse põhjal on kostja hagi esitamise aja seisuga laenu tasumisega olnud viivituses 1177 päeva, so viivist on arvutatud alates 01.12.2005). Viivis perioodil 01.12.2005 kuni 17.03.2010 (so otsuse tegemise aja seisuga) on ajavahemikus 30.11.2005-31.12.2005 155,78 krooni (20 378,44 krooni × 9% × 31 päeva/365 päeva), 01.01.200630.06.2006 934,76 krooni (20 378,44 krooni × 9,25% × 181 päeva/365 päeva), 01.07.2006-31.12.2006 1001,61 krooni (20 378,44 krooni × 9,75% × 184 päeva/365 päeva), 01.01.2007-30.06.2007 1119,47 krooni (20 378,44 krooni × 10,50% × 181 päeva/365 päeva), 01.07.2007-09.12.2008 3242,68 krooni (20 378,44 krooni × 11% × 528 päeva/365 päeva), 10.12.2008-30.06.2009 1076,71 krooni (20 378,44 krooni × 9,50% × 203 päeva/365 päeva) ja 01.07.2009-17.03.2010 1161,29 krooni (20 378,44 krooni × 8% × 260 päeva/365 päeva), kokku 8692,30 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, viivisemääras 0,03% tagastamata põhinõudelt päevas, kuni nõude lõpliku rahuldamiseni. Kuna taotletud viivisemäär ei vasta seadusest tulenevale hetkel kehtivale määrale (0,022% päevas) ning ei arvesta VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära muutusi, tuleb alates 18.03.2010 mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui põhinõue. Kostja esindaja taotles viivise (vastuses ekslikult nimetatud leppetrahvi) vähendamist VÕS § 162 lg 2 alusel. Tulenevalt VÕS § 162 lg 1 ja lähtudes kohtupraktikast peab olukorras, kus viivist arvestatakse seadusjärgses suuruses ning nõutav viivis ei ületa põhivõlga, kostja tõendama, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisega kahju saanud, vastasel korral tuleb jätta viivise vähendamise taotlus rahuldamata. Kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud, seega tuleb kostja esindaja taotlus viiviste vähendamiseks jätta rahuldamata.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi põhinõude osas osaliselt, s.o ~87% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 13% ulatuses hageja kanda.
Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.