Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt andis Reili Miggur 2004. aastal Tanel Seenemaale laenu 25 000 krooni. Laen anti sularahas osade kaupa perioodil aprill kuni mai 2004. Kirjalikku laenulepingut poolte vahel ei sõlmitud. Kostja lubas hagejale laenu tagastada hiljemalt 2005 suveks, teades, et hagejal tuli tasuda tasulise kõrgkooli esimene sissemakse 2005. aasta augustiks. Kostja ostis saadud raha ees jalgratta, madratsi, kontoritooli, arvutilaua ja (järelmaksuga) lauaarvuti, mis kõik jäid kostja kasutusse. Raha laenamist kinnitab kostja suhtlusportaalis Rate.ee hagejale saadetud mitmes kirjas. Kostja on laenust tagasi maksnud 1121 krooni ja 56 senti. Kuna täpne summa ei olnud hagejal enne Western Unionilt saadud kinnitust meeles, siis kostjale vastu tulles loeb hageja põhinõudeks 23 000 krooni. Hageja ei nõustu kostja esindaja väitega, et nõue on aegunud, kuna aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 alusel kostja poolt nõude tunnustamise tõttu ning TsÜS § 146 lg 4 alusel on hageja nõude aegumistähtaeg kümme aastat. Hageja taotleb kostjalt lisaks põhinõudele VÕS § 113 lg 1 alusel viivise väljamõistmist. Hageja arvutab viivist alates 2005. aasta novembri lõpust, kuna 22.08.2005 elektronkirjas kostja kinnitas, et selleks kuupäevaks maksab ta kindlasti võla osade kaupa ära. Viivis on nelja viimase aasta keskmisena olnud 0,028% nõudelt päevas. Viivis 0,028% 23 000 kroonilt on 6,44 krooni päevas, seega viivitatud 1177 päeva eest 7579 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, s.o 0,03% tagastamata põhinõudelt päevas, kuni nõude lõpliku rahuldamiseni. 02.03.2009 taotluses palub hageja hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista 14 154,90 krooni juriidilise teenuse tasu ja tasutud riigilõivu 5000 krooni, kokku summas 19 154,90 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohus kohustas kostjat 03.03.2009 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 27). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja vanaemale Jelena Dubrovinale edasiandmiseks kostjale 09.03.2009 (tl 28). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2(4)

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule väljatrükid hageja ja kostja elektronkirjadest ajavahemikus 28.03.2005-25.04.2008 (tl 10-16), väljatrüki suhtlusportaali rate.ee kasutaja „milo“ andmetelehest koos fotoga (tl 17-19), koopia Western Union kinnitusest (tl 20-21), väljatrüki hageja pangaarvest (tl 22-24). Kohus leiab Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-te 1 ja 2, § 147 lg 1 ja § 158 lg 1 ja hagiavalduses esitatud asjaolude põhjal, et hageja nõue ei ole aegunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 23 000 krooni. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lõige 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist laenusummalt 23 000 krooni alates 01.12.2005 (hageja esitatud viivisearvutuse põhjal on kostja hagi esitamise aja seisuga laenu tasumisega olnud viivituses 1177 päeva, s.o viivis on arvutatud ajavahemiku 01.12.200520.02.2009 eest). Viivise määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt oli ajavahemikus 30.11.2005-31.12.2005 9% aastas, 01.01.2006-30.06.2006 9,25% aastas, 01.07.2006-31.12.2006 9,75% aastas, 01.01.200730.06.2007 10,50% aastas, 01.07.2007-31.12.2008 11% aastas ja 01.01.2009-20.02.2009 (hagi koostamise aeg) 9,50% aastas. Viivis eelnimetatud perioodide eest on ajavahemikus 30.11.2005-31.12.2005 175,81 krooni (23 000 krooni × 9% × 31 päeva/365 päeva), 01.01.2006-30.06.2006 1055 krooni (23 000 krooni × 9,25% × 181 päeva/365 päeva), 01.07.2006-31.12.2006 1130,47 krooni (23 000 krooni × 9,75% × 184 päeva/365 päeva), 01.01.2007-30.06.2007 1197,58 krooni (23 000 krooni × 10,50% × 181 päeva/365 päeva), 01.07.2007-31.12.2008 3805,40 krooni (23 000 krooni × 11% × 549 päeva/365 päeva) ja 01.01.2009-20.02.2009 305,30 krooni (23 000 krooni × 9,50% × 51 päeva/365 päeva), kokku 7669,56 krooni. Kohus, lähtudes TsMS § 5 lg 1, peab põhjendatuks mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis hagis taotletud suuruses, s.o 7579 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, viivisemääras 0,03% tagastamata põhinõudelt päevas, kuni nõude lõpliku rahuldamiseni. Kuna taotletud 3(4)

viivisemäär ei vasta seadusest tulenevale hetkel kehtivale määrale (0,026% päevas) ning ei arvesta VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära muutusi, tuleb alates 21.02.2009 kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja palus 02.03.2009 taotluses mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 14 154,90 krooni juriidilise teenuse tasu ja tasutud riigilõivu 5000 krooni, kokku summas 19 154,90 krooni. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis põhjendaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Kohus, arvestades muuhulgas kohtueelses menetluses tehtud hageja esindaja toiminguid, peab vajalikuks ja põhjendatud esindaja kuluks 10 000 krooni. Kohus, rahuldades hagi täielikult, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 5000 krooni (tl 3) ja esindaja kulu 10 000 krooni; kokku 15 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.