Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

EELNEV MENETLUS

05.02.2009 IAS esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus KKOÜ vastu põhivõlgnevuse 78 974,20 krooni ja kõrvalnõuete 11 490 krooni saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ning tegi määrusega makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite nõude summas 50 977,10 krooni osas. Kohus tegi maksekäsu kiirmenetluses maksekäsu vaidlustamata põhinõude osas summas 39 487,10 krooni. Ülejäänud osas (summas 50 977,10 krooni, so pool põhinõudest ja kõrvalnõuded kogu ulatuses) maksekäsu kiirmenetluses lõpetati ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 10.08.2009 kohtumäärusega kohus kohustas hagejat esitama oma põhjendatud nõue hagiavalduse vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. 21.08.2009 hageja tähtaegselt esitas kohtule hagi ja tasus täiendava riigilõivu.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

21.08.2010 IAS esitas hagi KKOÜ vastu rahalise kohustuse täitmiseks summas 39 487,10 krooni, viivise 28 004 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt 24.01.2007 sõlmisid AS Sampo Pank ostjana, hageja müüjana ja kostja liisinguvõtjana teleskooplaaduri M MT 1740 SLT (edaspidi seade) ostumüügilepingu . Vastavalt garantiitunnistusele jõustus seadmele garantii üleandmise päevast ning kehtis 12 kuud või 2000 tundi, vastavalt sellel, kumb tingimus enne täitub. 26.01.2007 sõlmisid hageja ja kostja kliendilepingu nr 85206, millega pooled reguleerisid omavahelised suhted seoses hageja poolt kostjale müüdavate varuosade, kulumaterjalide jms ja kostja masinate-seadmete hooldamisel-remondil tehtavate töödega. 31.01.2007 hageja andis kostjale seadme üle. Seega garantiiaeg lõppes igal juhul 31.01.2008. 30.juunil, 07.juulil, 09.juulil ja 10.juulil 2008 teostas hageja kostja tellimusel kliendilepingu alusel seadme remonditöid (töökäsk ). 16.juulil 2008 esitas hageja tööde ja paigaldatud varuosade eest kostjale arve nr summas 78 974,20 krooni. Kostjale vastutulekuna pikendas hageja arve maksetähtaega kuni 31.10.2008. 09.septembril 2008 hageja esitas kostjale pretensiooni, leides, et teostatud remonditööd peaksid kuuluma seadme garantiiremondi alla. Mingeid pretensioone tööde kvaliteedi ja teostamise osas kostja hagejale ei esitanud ning ei ole esitanud siiani. 03.detsembril 2008 esitas hageja kostja 09.septembri 2008 pretensioonile vastuse, milles juhtis tähelepanu, et garantiiaeg lõppes 31.01.2008 ja seega ei kuulu nimetatud tööd garantiiremondi alla. Hageja palus kostjal arve tasuda. Hageja selgitusest hoolimata kostja arvet ei tasunud. 23.jaanuaril 2009 esitas hageja kostjale pretensiooni ja palus tasuda võlgnevuse 88 924,95 krooni (so põhivõlg 78 974,20 krooni ja viivis 9950,75 krooni). Kostja võlgnevust ei tasunud. Pärast maksekäsu tegemist on hageja põhinõudest rahuldamata 50 %, so 39 487,10 krooni, mille hageja taotleb kostjalt välja mõista. Kliendilepingu punkti 5.2. kohaselt kohustus kostja arve maksmise tähtaja ületamisel tasuma viivist 0,15 % tähtajaks tasumata summast iga päeva eest. Hageja pikendas kostjale vaidlusaluse arve maksmise tähtaega 31.oktoobrini 2008. Võlgnetavast summast tasuti 03.juunil 2009 8974,20 krooni ja 22.juulil 2009 5000 krooni. Ülejäänud summat, 65 000 krooni, kostja hagi esitamiseni tasunud ei olnud. 28.08.2009 esitatud hagi täpsustuse kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista rahalise kohustuse täitmisega viivitamise aja eest hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 33 149,18 krooni ning TsMS § 367 alusel viivis, mis hagiavalduse esitamise ajaks ei ole veel muutunud sissenõutavaks, määras 0,15 % tasumata põhinõude summast (hagi esitamise seisuga 39 487,10 krooni) päevas kuni kohustuste täies ulatuses täitmiseni. Hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis arvutatud koguvõlgnevuselt 78 974 krooni, arvestades osalist tasumist 04.06.2009 ja 23.07.2009.

KOSTJA VASTUS

13.11.2009 kohtule esitatud kirjalikus vastuses ja 26.02.2010 täiendavas vastuses kostja hagi ei tunnista. Vastavalt kliendilepingu punktile 4.2. tuleb enne tööde alustamist täita kliendilepingu lisaks nr 2 olev tellimuse vorm. Kostja ei ole vastavat tellimust esitanud. Hageja poolt täiendavalt esitatud tellimus ei ole koostatud kliendilepingu lisa vormil. Esitatud tellimuslehel ei ole esitatud varuosade ja parandustööde tellimust, blanketil alumine kast pealkirjaga „tellitavad varuosad“ on tühi. Hageja kohustus on esitada kostjale kooskõlastamiseks pakkumine või kalkulatsioon tehtavate tööde kohta. Seda enam, et väidetavad tööd ületasid kokkulepitud krediidilimiidi. Hageja on rikkunud kliendilepingu punkti 5.4, mille kohaselt krediidilimiiti ületav osa tulnuks kliendil enne uue kauba/teenuse tellimist tasuda. Kalkulatsiooni ega hinnapakkumist kostjale ei esitatud, vaid väljastati arve 16 päeva pärast seadme üleandmist. Samuti rikkus hageja kliendilepingu p 4 teist alapunkti, mis kohustab väljastama kauba või andma teostatud teenuse üle isikule, kes on kliendi poolt volitatud kliendilepingu lisa 1 kohaselt. Üleandmist ei teostatud vastavalt kliendilepingule ja seetõttu on hiljem ilmsiks tulnud, et hageja töötajad ei ole paigaldanud kostja seadmele tagasi olulist, mootorit kaitsvat osa, mis otseselt ei sega töötamist, kuid seab ohtu masina töökorras oleku säilimise. 26.02.10 täiendavas vastuses kostja märgib, et tegemist on põhjakattega, mis kaitseb mootorit, solenoide, torusid ja muid detaile ning nende ühendusi, mis asuvad masina all. Silla reduktori remondiks oli vaja eemaldada kardaan, kardaani lahtiühendamiseks on vaja enne eemaldada põhjakate. Samuti tekib küsimus, mida tehti 07., 09. ja 10.juulil, kui ML oli masina kostjale loovutanud 30.06.2008 ja seda oma allkirjaga kinnitanud. Kostja järeldab, et 7.juulil, 9.juulil ja 10 juulil hageja poolt väidetavalt tehtud tööd on juurdekirjutus. Hageja eksitav käitumine avaldub arvel nr , kus märgitakse tellimuse numbriks hageja töökäsu number , mis arusaadavalt ei saa olla üks ja sama dokument. Kostja töötaja ML allkirjastas 30.06.2008 töökäsu, kuna teostatud oli töö vastavalt tellimusele , milles sooviti vea tuvastamist. Juunikuu töökäsule juulikuu tööde lisamine on juurdekirjutus. Tellimuse alusel pidi hageja tuvastama vea, mitte tellima varuosi. Kuna varuosade ja teenindustööde tellimust ei olnud, läks hageja pettuse teele ja tegi juurdekirjutused eelmise kuu töökäsule. Garantiitingimused kaotavad kehtivuse, kui seadet hooldavad M B. F. poolt autoriseerimata mehaanikud. Kostja taotleb kontrollida kostja seadmete remonti teostanud A. Z , M. T , L. S , R. K , R. R ja M. L pädevust teostada M tõstukite hooldust ja remonti. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETE OSAS

02.12.2009 ja 26.02.2010 kostja vastuväidete kohta esitatud seisukohas hageja leiab, et kostja väited on otsitud ja paljasõnalised. Hageja esitas täiendava tõendina kostja kirjaliku tellimuslehe , sama number on märgitud hageja töökäsule ja kostjale esitatud arvele. Sama isik, kes kostja töötajana esitas kirjaliku tellimuse, on allkirjastanud ka töökäsu. Enne kirjaliku tellimuse saamist võeti tellimus suuliselt vastu kostja töötajalt JA, kes on märgitud kliendilepingu lisasse nr 1. Kliendilepingule lisatud tellimuse vorm ei tähenda, et hagejal ei ole õigust võtta kostja tellimust vastu teistsugusel vormil või viisil. Tegemist ei ole kliendilepingu olulise rikkumisega kostja poolt, millest tulenevalt hageja oleks pidanud vajalikuks keelduda töö tegemisest. Samuti hageja märgib, et kliendilepingust ei tulene hageja kohustust esitada kostjale eelnevalt kalkulatsiooni tehtavate tööde maksumuse kohta. Kostja ei ole vastavat soovi hagejale ka esitanud. Kostja viide kliendilepingu punktile 5.4. on asjakohatu. Nimetatud punkt näeb ette, et kui kliendil on ületatud krediidipiir või tekkinud võlgnevus maksetähtaja ületanud arvete näol, siis uue kauba/teenuse tellimisel peab klient likvideerima oma võlgnevuse, st kostja ei oleks saanud esitada hagejale uut tellimust enne võlgnevuse likvideerimist. Ühtegi uut tellimust antud menetluses vaidluse all ei ole.

Kostja on 2010.a. veebruaris välja tulnud uue väitega, et ta ei ole üldse mingeid töid tellinud peale vea tuvastamise 30.06.2008. Tekib küsimus, miks kostja sellisel juhul tõi 07.juulil 2008 masina hageja juurde töökotta, võttis pärast tööde teostamist masina vastu ning esitas mitu pretensiooni ainult seoses sellega, et töökäsul ja arvel märgitud tööd ja varuosad peaksid kuuluma garantii alla. Juhul, kui kostja üldse ei oleks teostatud töid aktsepteerinud, siis miks nõustus kostja tasuma arvest 50 % maksekäsu kiirmenetluse raames. Hageja teostas teleskooplaaduri silla remonti ja mootori osas mingeid töid ei teostatud. Seega on kostja väited „mootori kaitsva osa“ (kostja ei ole täpsustanud, millise konkreetse osa) tagasi panemata jätmise kohta asjakohatud. Kostja ei ole varem mingi osa puudumisele viidanud. Kostja väited teleskooplaaduri talle puudustega tagastamise kohta on tõendamata, paljasõnalised ja valed. Hageja ei ole 07., 09. ja 10. juulil 2008 tehtud töid „juurde kirjutanud“. 30.06.2008 sõitis hageja töötaja kliendi väljakutse peale kliendi juurde ja tuvastas 30 minutiga teleskooplaaduri vea. 30.06.2008 võeti töökäsule ka kostja esindaja allkiri. Masina remondiks tellis hageja varuosi. Pärast varuosade saabumist transportis kostja teleskooplaaduri hageja töökotta ning 07. – 10.juulil 2008 teostati teleskooplaaduri remonditöid, mis märgiti selguse mõttes samale töökäsule. Tööde vastuvõtmisel andis kostja esindaja sinna jälle oma allkirja ning töökäsul on kaks kostja esindaja allkirja. Hageja möönab, et teleskooplaaduri lõplikul vastuvõtmisel kostja esindaja allkirjastamise kuupäeva töökäsule ei märkinud, kuid see ei muuda tööde kostja esindaja poolt vastuvõtmise fakti. 30.juunil teostati töid ainult 30 minuti ulatuses, selle ajaga ei ole võimalik teostada vea otsingut, tagasilla difri vahetust ja hüdroõli lekke kõrvaldamist, mida hageja tegi. Samad tööd, mis on märgitud töökäsule, on märgitud ka arvele. Kostja arve saamisel ei teatanud hagejale, et peab arvel näidatud töödest põhjendatuks vaid töid 30 minuti ulatuses. Seda, et kostjal ei olnud pretensioone tellimuse esitamise, teostatud tööde ega ka muus osas peale selle, et kostja pidas tööd garantii alla kuuluvaks, tõendavad kostja poolt hagejale 09.09.2008 esitatud pretensioon, kostja 07.jaanuari 2009 e-kiri hageja teenindusjuhile AM ning 06.04.2009 edastatud vastus saldoteatisele. Kliendilepingu punkti 8.1. kohaselt võib klient esitada müüjale kirjaliku põhjendatud pretensiooni kauba/teenuse kohta 8 päeva jooksul alates kauba/teenuse kohta arve esitamisest kuupäevast. Hageja esitas kostjale arve 16.07.2008, seega pretensioonid teostatud tööde kohta oleks kostja pidanud hagejale esitama hiljemalt 24.juulil 2008. Kostja esitas esimese pretensiooni alles 09.09.2008, milles leidis, et vaidlusalused tööd peaksid kuuluma garantii alla. Kostja esitab järjest uusi ja vastuolulisi väiteid, et võlgnetavaid summasid hagejale mitte maksta. Pretensioonide esitamise tähtaeg on ammu möödunud. Hageja jääb oma nõuete juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

- kostja ei ole teostatud töid, va vea väljaselgitamine, hagejalt tellinud, - hageja ei ole tööde/varuosade kalkulatsiooni kostjaga kooskõlastanud ning - töid on teostanud atesteerimata remondimehed, mistõttu on garantiitingimused hagejast tulenevatel põhjustel katkenud; - lisaks tagastati teleskooplaadur pärast tööde teostamist kostjale puudulikult komplekteeritult ning puudus mootori põhjakate.

arvet nr pooles summas. Üksnes vea diagnostika eest tulnuks kostjal tasuda väljasõidutasu 500 krooni, kostja on arvet tunnistanud oluliselt suuremas ulatuses. Sellest kohus järeldab, et tegelikult kostja tellis ka laaduri remonttööd ja vajalike varuosade paigaldamise. Seda kinnitab ka asjaolu, et pärast vea diagnoosimist 30.06.2008 toimetas kostja laaduri remondiks hageja töökotta ning hiljem võttis kostja töötaja remonditud laaduri vastu. Samuti ei ole kostja esitanud hagejale ühtegi pretensiooni selle kohta, et hageja oleks teinud remonttöid omaalgatuslikult või oleks paigaldanud mittevajalikke ja kostja poolt tellimata varuosi. Vastavalt kliendilepingu punktile 6.2. võib klient tellimuse esitamisel näidata kauba (varuosade loetelu), mida ta soovib. Juhul, kui klient kaupa ära ei näita, on müüjal õigus tellida kaup vastavalt oma hinnangule ja kogemusele. Kliendilepingu punkti 4.2. järgi on tellija kohustus esitada tellimus müüja poolt väljatöötatud tellimuse vormi kohaselt, kuid ei ole sätestatud, et hageja võib tellimust vastu võtta ainult lepingule lisatud tellimuse blanketil. Kohus otsuses eespool tuvastas, et kostja ei ole tööde teostamise ja varuosade paigaldamise kohta õigeaegselt pretensiooni esitanud. Kostja ei ole hagejale esitatud pretensioonis keeldunud arvet tasumast põhjusel, et tööd on tehtud ja varuosad paigaldatud kostja vastava tellimuseta. Kostja vastavad väited ei ole asjakohased ning on kohtu hinnangul vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. VÕS § 6 lg 1 sätestab võlasuhte poolte kohustuse käituda teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg 1 järgi loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Olukorras, kus kostja on toonud seadme remonti ja võtnud remonditud seadme vastu, ei ole kohtu hinnangul mõistlik ega hea usu põhimõttega kooskõlas kostja tuginemine teostatud tööde eest maksmisest keeldumisel vastava tellimuse puudumisele. Seejuures tuleb arvestada, et tellimuse puudumise vastuväite tõi kostja esile alles hagile vastates. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole kostja tellimuse väidetavat puudumist nimetanud.

leppinud viivisemääras 0,15 % tähtajaks tasumata summast iga päeva eest. Hageja on pikendanud 16.07.2008 arve tasumiseks ettenähtud maksetähtaega 31.07.2008 31.oktoobrini 2008 ning on viiviseid arvestanud pikendatud tähtaja möödumisest arvates. Hagiavalduse täpsustusele lisatud viivisearvestuse järgi on viiviseid perioodi eest 01.11.2008 kuni hagi esitamiseni arvestatud kogu arve nr järgi võlgnetavast summast, arvestades 04.06.2009 ja 23.07.2009 tasutud summasid. Maksekäsu kiirmenetluses on maksekäsk tehtud üksnes poole põhivõla ulatuses. Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivistele taotleb hageja kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista viivised protsendina käesolevas hagimenetluses menetletavast põhivõlast (39 487,10 krooni) alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 33 149,18 krooni ning edasi viivised 0,15 % täitmata kohustuselt (otsuse tegemise seisuga 39 487,10 krooni) päevas kuni põhivõla tasumiseni. Seega kohus rahuldab hagi täies ulatuses.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.