Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht XXX, 15040), lepinguline esindaja Marjel Mõis (e-post XXX) Kostja: T.R (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt T.R (isikukood XXX) välja hageja Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks poolte vahel 09.06.2023 sõlmitud laenulepingust nr 23-041514-AL tulenev võlgnevus kokku 17 028,28 eurot (millest põhiosa 14 513,68 eurot, intress 557,53 eurot ja viivis 1957,07 eurot) ning viivis põhinõudelt (14 513,68 eurot) viivisemääraga 10,9% aastas alates 07.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Mõista kostjalt T.R välja hageja Swedbank AS kasuks poolte vahel 08.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr 23-057049-VL tulenev võlgnevus kokku 3022,69 eurot (millest põhiosa 2319,45 eurot, intress 154,94 eurot ja viivis 548,30 eurot) ning viivis põhinõudelt (2319,45 eurot) viivisemääraga 18,9% aastas alates 07.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Mõista kostjalt T.R välja hageja Swedbank AS kasuks poolte vahel 21.09.2023 sõlmitud laenulepingust nr 23-068274-VL tulenev võlgnevus kokku 3590,89 eurot (millest põhiosa 2900 eurot, intress 48,48 eurot ja viivis 642,41 eurot) ning viivis põhinõudelt viivisemääraga 17,9% aastas alates 07.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
1
2-25-7016
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Menetluskulud
6.Jätta menetluskulud kostja T.R kanda.
7.Mõista T.R-ilt eurot.
hageja Swedbank AS kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 1260,00
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1260,00 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused
1.Swedbank ASa esitas 06.05.2025 Pärnu Maakohtule hagi T.R-i vastu võlgnevuse nõudes.
2.Kohus võttis hagi 30.06.2025 menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
3.Kostjale on hagimaterjalid ja 30.06.2025 määrus kätte toimetatud TsMS § 314 1 lg 2 alusel saatmisega kostja poolt 29.08.2025 kohtule avaldatud e-posti aadressile. Kostja hagile tähtaegselt (18.09.2025) ei vastanud ega ole seda käesolevani teinud.
4.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 ja 2 teeb kohus tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lgst 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 2
2-25-7016
5.Hagi kohaselt on hageja nõude aluseks poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingud. 5.1 09.06.2023 laenulepingu nr 23-041514-AL alusel sai kostja laenu 15 000,00 eurot. Hageja selgitusel tehti enne kostjaga lepingu sõlmimist kindlaks tema tööandja, igakuine sissetulek ja varasemad kohustused krediidiandjate ees. Krediidikohustuste kuumaksed koos vaidlusaluse lepinguga olid kokku seega 321,81 eurot, s.o ca 21% kostja igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Kostjal jäi pärast nimetatud kohustuste tasumist igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 1176 eurot, millest piisas kostja arvelduskonto väljavõttest nähtunud majapidamiskulude kandmiseks. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 11,640% aastas. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses toodud asjaoludele, asub kohus seisukohale, et hageja nõude aluseks oleva lepingu nr 23-041514-AL sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 5.2 08.08.2023 laenulepingu nr 23-057049-VL alusel sai kostja laenu 2500,00 eurot. Hageja selgitusel tehti enne kostjaga lepingu sõlmimist kindlaks tema tööandja, igakuine sissetulek ja varasemad kohustused krediidiandjate ees. Krediidikohustuste kuumaksed koos vaidlusaluse lepinguga olid kokku seega 452,75 eurot, s.o ca 29% kostja igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Kostjal jäi pärast nimetatud kohustuste tasumist igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 1094,65 eurot, millest piisas kostja arvelduskonto väljavõttest nähtunud majapidamiskulude kandmiseks. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 21,000% aastas. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses toodud asjaoludele, asub kohus seisukohale, et hageja nõude aluseks oleva lepingu nr 23-057049-VL sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 5.3 21.09.2023 laenulepingu nr 23-068274-VL alusel sai kostja laenu 2900,00 eurot. Hageja selgitas, et kuivõrd hageja on lepingu nr 23-068274-VL puhul teinud hagiavalduse esitamisel nõude ümberarvestuse ning intressimäärana arvestanud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, siis ei ole maksevõime hindamise asjaolude välja toomine eelnimetatud lepingu osas vajalik. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 19,720% aastas Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Hageja ei ole välja toonud, kuidas hinnati kostja krediidivõimelisust enne temaga lepingu nr 23-068274-VL sõlmimist. Hagis ei ole välja toodud ka, millega hageja konkreetse lepinguga seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendada kavatseb. VÕS § 4034 lg 13 ütleb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kuna hageja ei ole välja toonud faktilisi asjaolusid, milliste pinnalt saaks järeldada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et enne lepingus sõlmimist ei ole veendutud kostja krediidivõimelisuses (VÕS § 403 4 lg 6) ning kohalduvad VÕS § 4034 lg 7 sätesatud tagajärjed. Hageja on hagis teinud nõude ümberarvestuse ja nõuab kostjalt lepingu nr 23-068274-VL alusel põhiosa tagastamata jääki 2900 eurot, intressi VÕS § 94 sätestatud määras kogusummas 48,48 eurot ja viivist summas 642,41 eurot. Viivisenõude osas selgitab hageja, et lepingu kehtivuse ajal oli hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud suuruses. Lepingu ülesütlemise järel aga võib hageja nõuda viivist määraga 17,9% aastas. 3
2-25-7016 VÕS § 113 lg 1 ütleb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seadus ei keela pooltel kokku leppida, et kohalduv viivisemäär sõltub sellest, kas kohustatud isik on makseviivituses lepingu kehtivuse ajal või pärast lepingu ülesütlemist. Kohus leiab, et poolte selline kokkulepe on kehtiv. 5.4 Kohus eeltoodule tulenevalt rahuldab hagi.
6.Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
7.Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
8.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. 8.1 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Sama sätte lg 2 ütleb, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 8.2 Hagi kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1260,00 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 8.3 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 4
2-25-7016 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8.4 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
9.Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.