lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-58153/15

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 15.03.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-58153/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.03.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1987
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 435Otsuse tegemineTsMS § 439Hagi lahendamise piiridTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 198Tasaarvestuse avaldusVÕS § 637 lg 4Tasu maksmise kohustusVÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõueVÕS § 197Tasaarvestuse mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2010, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

15.03.2010.a. kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-09-58153

Hagi ese

OÜ EGE KatuseGrupp hagi AS Eviko vastu 35 372.10 kroonis nõudes

Tsiviilasja hind

26 270.10 krooni • Hageja: OÜ EGE KatuseGrupp (rk 11477076, asukoht Tiigi 61a, Tartu 51003) • Hageja esindaja: Fred Sooläte; [email protected]) • Kostja: AS Eviko (rk 10321432, asukoht Õpetaja 9a, Tartu 51003) • Kostja esindaja: vandeadvokaat Tauri Sokk (Advokaadibüroo De Lege OÜ, Vanemuise 54, Tartu 50410; [email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 435, § 436, § 438, § 439, § 442, VÕS § 76 lg 1, § 108, § 110 lg 1, § 158-159, § 197, § 635 lg 1, kohus o t s u s t a s:

1.Jätta rahuldamata OÜ EGE KatuseGrupp hagi AS Eviko vastu.
2.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
3.Jätta kõik menetluskulud OÜ EGE KatuseGrupp kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 12.11.20262-26-15733/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.11.20262-25-130406/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
4.Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.12.11.2008.a. hageja ja kostja alltöövõtu lepingu nr 675/05. Lepingu objektiks oli Tartu Maarja Kooli õppekäsitöökodade hoone katuse ja lae ehitustööd. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale teostatud tööde eest tasu vastavalt lepingus sätestatule. Hageja andis kostjale teostatud tööd aktide alusel üle. Maksete aluseks oli lepingu punkti 8.3 kohaselt töövõtja (hageja) poolt alla kirjutatud tööde teostamise akt ning selle alusel esitatud arve.
2.23.02.2009.a. esitas hageja kostjale teostatud lisatööde akti nr 3, mille allkirjastas pretensioone esitamata kostja volitatud esindaja Peeter Treier. Samuti esitas hageja arve nr 2009-04 summas 26 270.10 krooni, mille Peeter Treier allkirjastas. Vastavalt lepingu punktile 8.6 oli arve tasumise tähtaeg 7 päeva alates arve esitamise kuupäevast, maksega hilinemisel on alltöövõtjal õigus nõuda viivist 0,15% tasumata summalt päevas. Kostja arvet ei tasunud. Hageja saatis kostjale 30.09.2009.a. sellekohase teate, millele kostja vastas, et ei tunnista nõuet ning hoiatas hagejat leppetrahvi eest. 07.10.2009.a. edastas kostja hagejale leppetrahvi nõude summas 76 861 krooni, millega tasaarveldas hageja arve nr 2009-04 ning nõudis hagejalt 50 591 krooni tasumist. Hageja on seisukohal, et selline leppetrahvinõue on põhjendamatu ja hea usu põhimõttega vastuolus.
3.Hageja palub mõista kostjalt välja 35 372.10 krooni, millest 26 270.10 krooni on põhisumma ning 9102 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. (tl 1-3).

KOSTJA VASTUS

4.Oma 02.12.2009.a. esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Lepingu punkti 3.2 kohaselt pidi hageja tööd lõpetama 23.12.2008.a. Kostja õigeks ajaks töid ei lõpetanud, Üleandmis-vastuvõtu akt koostati alles 18.09.2009.a, seega esines tööde teostamisel hagejapoolne viivitus. Pooled olid lepingus (punkt 7.1.3) kokku leppinud leppetrahvis, mida tuleb tasuda lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel – 0.5% lepinguliste tööde kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest. Seetõttu on kostja leppetrahvinõue õigustatud. Samuti arvestades viivitamise pikkust, oleks käesolevaks ajaks viivisenõue ületanud lepinguliste tööde maksumust. Leppetrahv, mida kostja nõuab, moodustab üksnes 10% lepinguliste tööde kogumaksumusest. Kostjapoolse leppetrahvinõude alusel on väljastatud ka arve, mille hageja on kätte saanud. Lisaks märgib kostja, et vastavalt lepingu punktile 11.2 kohustus hageja andma garantiiperioodi ajaks (s.o 5 aastat alates tööde üleandmisest-vastuvõtmisest) krediidiasutuse garantiikirja 2% ulatuses tööde lõplikust maksumusest. Hageja ei ole garantiikirja tänaseni esitanud. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata (tl 29-31).
5.30.12.2009.a. esitas hageja oma seisukohad kostja vastuse osas. Hageja selgitab, et viivitamise tingis asjaolu, et lepingu täitmise ajal muudeti objekti projektdokumentatsiooni ja sellest lähtuvalt teostas hageja kostja soovil lisatöid. Samuti on kostja esitanud kohtule dokumendid, millest nähtub, et tööde teostamist takistasid ka teised alltöövõtjad. Vaatamata formaalsele viivitusele tasus (ja seeläbi aktsepteeris) kostja teised arved, mis hageja esitas 2009. aasta jooksul. Leppetrahvi nõude osas asus hageja seisukohale, et see on esitatud pahatahtlikult. Võlaõigusseaduse (VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-28-08 tulenevalt, kui näiteks nõude aegumistähtaeg on 3 aastat, mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist VÕS-is nimetatud mõistliku aja raamidesse. Mõistlik aeg leppetrahvi nõudest teatamiseks hakkas kulgema 23.12.2008.a., kostja esitas oma nõude aga alles 07.10.2009.a. Garantii osas märgib hageja, et ei ole tõepoolest esitanud krediidiasutuse garantiikirja, kuna lepingu punkt 11.2 võimaldab ka alternatiivse garantii andmise viisi maksetest kinnipidamise näol. 18.09.2009.a. üleandmis-vastuvõtu akti kohaselt on töövõtjal õigus viimasest aktist kinni pidada garantiiaegse tagatise summa kuni garantiiaja lõpuni juhul, kui alltöövõtja ei ole pangatagatist esitanud. Akt on allkirjastatud ja lepingulised tööd selle alusel üle antud. Hageja on seisukohal, et garantiiaegse tagatise summa on kostja poolt juba kinni peetud (tl 34-35).

KOHTUISTUNG

6.25.01.2010.a. toimunu kohtuistungil avaldas kostja, et kostja huvi oli saada objekt kätte õigeaegselt, tähtaeg läks aga üheksa kuud üle. Hageja kinnitas kostja väidet tähtaja osas, kuid lisas, et leppetrahvi nõue on samuti esitatud üheksa kuu möödudes. Seaduse kohaselt tuleb aga leppetrahvi nõue esitada mõistliku aja jooksul. Kostja sai 28.12.2008.a. teada, et tööd õigeaegselt valmis ei saa, seega oleks pidanud siis leppetrahvi nõude esitama. Kostja selgitas, et esitas leppetrahvi nõude pärast kõikide tööde vastuvõtmist 18.09.2009.a. Hageja selgitas, et kostja andis pidevalt teha lisatöid, mille eest ka tasuti, tasumata jäigi üks arve. Kostja selgitas, et tasumata arve osa tehti tasaarveldus. Kompromissi pooled kohtuistungil ei saavutanud.
7.Pooled avaldasid, et on nõus asja kirjalikus menetluses jätkamisega. Kohus tegi vastavasisulise määruse 21.01.2010.a. ning andis pooltele aega kuni 10.02.2010.a. täiendavate taotluste ja seisukohtade esitamiseks.
8.05.02.2010.a. saabus hageja seisukoht. Hageja selgitab veelkord, et kostja poolt senini tasumata arve nr 2009-04 oli esitatud lisatööde teostamise eest. Objekti projektdokumentatsiooni muudeti oluliselt, sellest tulenevalt teostas hageja kostja soovil lisatöid, mis omakorda viis hageja põhitöö üleandmisega viivitusse. Hageja möönab, et nõupidamisprotokollides on märgitud, et töövõtja kavatseb leppetrahvi nõuda, kuid nõuet kui sellist ei ole võlaõiguslikus tähenduses kunagi esitatud. Samuti toimis pooltevaheline koostöö vaatamata viivitamisele edasi. Hageja esitas kostjale sama alltöövõtulepingu raames mitmeid arveid, mille kostja on vastu võtnud, aktsepteerinud ja tasunud. Nõuete tasaarveldamine oli kostja ühepoolne otsus ja õigustühine, kuna kostja ei ole leppetrahvi nõude esitamisel järginud VÕS § 159 lõikes 2 sätestatud mõistlikku tähtaega. Garantii osas jääb hageja oma 30.12.2009.a. esitatud seisukohtade juurde (tl 78-80).
9.10.02.2010.a. esitas kostja oma lõplikud seisukohad. Kostja kordab, et leppetrahvinõude esitamise õigus tuli pooltevahelisest lepingust. Leppetrahvi nõude esitamist teavitati hagejat alates 2009. aasta jaanuarikuust nõupidamistel, millised on kõik kirjalikult protokollitud. Kostja on seisukohal, et ei esine ühtegi asjaolu, mis viitaksid kostja tegevusetusele leppetrahvinõude esitamisel. Tasaarvestus on lubatud VÕS §197 lõigete 1 ja 2 ning § 198 alusel (tl 84-85).

KOHTU SEISUKOHT

10.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
11.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 12.11.2008.a. alltöövõtulepingu nr 675/05. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks Tartu Maarja Kooli õppekäsitöökodade hoone katuse ja kipsplaatlae ehitustööd vastavalt projektdokumentatsioonile. Lepingu punktiga 3.2 määrati lepinguliste tööde üleandmise ajaks 23.12.2008.a. Samuti ei ole poolte vahel vaidlusi asjaolu üle, et tööde üleandmine viibis. Lepingu punkti 7.1.3 kohaselt oli kostjal lepingutähtaegade ületamisel õigus nõuda leppetrahvi 0,5% lepingulisest maksumusest iga lepingu tähtaega ületanud päeva kohta, kusjuures leppetrahv arvestatakse maha viimasest arvest või nõutakse sisse eraldi. Lepinguliste tööde kogumaksumuseks määrati lepingu punkti 8.1 kohaselt 651 367 krooni (ja lisanduv käibemaks).
13.Vaidlusi on tekitanud 23.02.2009.a. poolte poolt allkirjastatud teostatud lisatööde akti nr 3 alusel esitatud arve nr 2009-04 summas 26 270.10 krooni. Lepingu punkti 8.3 kohaselt on maksete teostamise aluseks töövõtja, s.o hageja poolt alla kirjutatud tööde teostamise akt ning selle alusel esitatud arve. Kohus märgib, et nii nimetatud akt kui ka arve on mõlema poole, s.t nii kostja kui hageja poolt alla kirjutatud, seejuures pretensioone esitamata. Eeltoodud põhjendustel tuleb nimetatud akt ja arve lugeda kostja poolt aktsepteerituteks. Lepingu punkti 8.3 ja VÕS § 76 lg 1 kohaselt on seega kostjal kohustus nimetatud arve tasuda.
14.Kostja viidetele leppetrahvi nõude ja tasaarvestuse osas märgib kohus järgmist. Lepingu punkti 7.1.3 kohaselt võib leppetrahvi maha arvestada viimasest arvest või selle eraldi sisse nõuda. Toimikumaterjalidest nähtuvalt ei ole seni tasumata arve näol tegemist küll hageja viimati esitatud arvega, kuid sellele vaatamata saab kostja leppetrahvi kinni pidada, kuivõrd üleandmis-vastuvõtu akt koostati pärast viimase arve esitamist (hageja on oma 04.02.2010.a. esitatud seisukohas loetlenud kostjale esitatud arved, viimane 09.09.2009.a., leppetrahvi arve esitas kostja aga 07.10.2009.a.).
15.Pooled on koostanud töö üleandmis-vastuvõtu akti 18.09.09. (tl 52), akti on märge katusetööde lõpetamise kohta hilinemisega – märts 2009.a Seega on hageja rikkunud pooltevahelise lepingu (tl 5) tähtaega. Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid leppinud kokku lepingu täitmise pikenemise osas. Tööde üleandmise-vastu aktist nähtub, et lepinguga ettenähtud katusetööd lõpetati märtsis 2009.a, seega ca kolmekuulise hilinemisega. Lepinguga võttis hageja endale kohustuse teostada kokkulepitud tööd perioodil 14.12.08. – 23.12.08. Kohus leiab, et taoline lühike tähtaeg pidi hagejat kohustama lepingut täitma erilise hoolsusega.
16.Asja materjalidest nähtub, et hageja on teinud kostjale lisatöid (tl 12, 40-45). Nende lisatööde osas ei ole kohtule esitatud kokkuleppeid võimalike tähtaegade kohta. Samuti ei ole kohtule esitatud andmeid lisatööde sisu kohta, va hagi aluseks olev akt

nr 3 (tl 12), millest nähtub, et teostatud on kipsplaadi paigaldus koos kulumaterjalidega veebruaris 2009.a. Kostja on lisatööde eest tasunud vastavalt esitatud arvetele ning sellega aktsepteerinud lisatööde mahtu, maksumust ja muid tingimusi. Kostja ei ole nimetatud arvele sisulisi vastuväiteid esitanud. Seetõttu oli kostjal kohustus tasuda ka arve 2009-04 23.02.09. (tl 13).

17.Leppetrahvi nõude esitamise osas seadus mingisuguseid vorminõudeid ei sätesta. Kostja on toimikumaterjalidest nähtuvalt esimest korda leppetrahvi nõudmisest teada andnud 10.03.2009.a. toimunud nõupidamisel, see on ka protokollitud (tl 59). Asjaolu, et hagejat seal kohal ei olnud, ei ole oluline. Järgmisel nõupidamisel, s.o 17.03.2009.a. oli hageja kohal ja sai teada leppetrahvi nõude esitamisest. Protokollis on öeldud: kuna pole lepingulistest tähtaegadest kinni peetud, käitub peatöövõtja lepingu punkti 7.1.3 kohaselt (tl 57). Seega on kostja teavitanud hageja pädevat isikut (juhatuse liige Andreas Eelmäe) oluliselt varem, kui koostati konkreetne leppetrahvi arve (tl 51) ning selle esitamine ei saanud hagejale olla üllatuseks. Kohus leiab, et kostja ei ole hilinenud leppetrahvi esitamisega, kuna seda on tehtud vähem kui kuu aja jooksul peale üleandmis-vastuvõtu akti koostamist. Alles vastava dokumendi koostamisega on poolte lepingulised suhtes lõppenud ning hageja võimalikud nõuded seoses pooltevahelise lepinguga muutnud sissenõutavaks VõS § 637 lg 4 kohaselt.
18.Tasaarvestuse osas märgib kohus järgmist. Kuna tasaarvestuse näol ei ole tegemist kokkuleppe ehk lepinguga, ei ole selleks vaja ka teise poole nõusolekut. Tegemist on kujundusõigusega, mille kasutamise korral pooltevahelised vastastikused samaliigilised nõuded kattuvas ulatuses lõpevad. Tasaarvestuse toimub avalduse tegemisega teisele poolele VõS § 198 kohaselt. Antud juhul ongi kostja teinud sellekohase avalduse 07.10.09. (tl 70).
19.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on tasaarvestus VÕS § 197 lõigete 1 ja 2 ning § 198 alusel lubatud. Seoses tasaarvestuse tegemisega hagejal puudub nõue kostja vastu.
20.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire. Hageja on palunud hagi rahuldada ja kostjalt 35 372.10 krooni välja mõista. Kostja on palunud hagi rahuldamata jätmist. Kostja ei ole esitanud nõuet leppetrahvi väljamõistmiseks kostjalt. Kuna kohus on eeltoodud sätetega seotud, jätab kohus OÜ EGE KatuseGrupp hagi AS Eviko vastu rahuldamata.
21.TsMS § 162 lõikest 1 lähtudes ning hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.11.20262-26-11224/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas