Julia Kelle hagi MTÜ Rahvusvaheline Sotsiaalhariduse Keskus vastu kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
25 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Julia Kelle apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Julia Kelle (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX X-XXX XXXXXXX), esindaja Mae Küttik; Kostja MTÜ Rahvusvaheline Sotsiaalhariduse Keskus (registrikood 80156452, asukoht Uus tn 19, Tallinn), esindaja Ülar Maapalu.
Harju Maakohtu 22.12.2008 otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.12.2008 otsus Julia Kelle hagis MTÜ Rahvusvaheline Sotsiaalhariduse Keskus vastu kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Julia Kelle kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.30.11.2002 sõlmisid pooled lepingu, mille kohaselt kohustus kostja muuhulgas organiseerima vajalike dokumentide vastuvõtmise hagejal Moskva Riiklikus Sotsiaalteaduste Ülikoolis teaduste kanditaadi teaduskraadi omistamiseks (p. 1.1), korraldama vastavate dokumentide vormistamise kaastaotleja kinnitamiseks nimetatud ülikoolis vastava kateedri juurde (p. 1.2), tagama kaastaotlejale sama ülikooli õppejõudude seast teadusliku juhendaja (p. 1.3), organiseerima konsultatsioone ja ettevalmistumise kanditaadi eksamite sooritamiseks filosoofias, võõrkeeles ja erialal (p. 1.4), organiseerima kanditaadi miinimumi sooritamise vastavas komisjonis ja vajalike dokumentide vormistamise (p. 1.5), organiseerima ülikooli vastavas kateedris dissertatsiooni uurimistöö arutamise (p. 1.6), konsulteerima kaitsmise protseduuride osas ja selle sooritamiseks kõrgemas atesteerimiskomisjonis dokumentide vormistamise (p. 1.7) ja varustama kaastaotlejat vajaliku informatsioonilise toega ja materjalidega. Vastavalt lepingu p-le 2 kohustus hageja kaastaotlejana esitama kõik vajalikud dokumendid viidatud ülikoolis talle teaduste kanditaadi teaduskraadi omistamiseks (p. 2.1) ja tasuma kostajale koolitusteenuste eest lepingus kehtestatud tähtaegadel.
2.30.11.2002 tasus hageja kostjale sõlmitud lepingu alusel kokku 36 000 krooni. Kuni 30.12.2004 ei täitnud kostja sihilikult ühtki endale lepinguga võetud kohustust (nõuetekohane vormistamine, õppetöö korraldamine ja õppeprotsessi kohta info andmine), mistõttu hageja esitas 30.12.2004 kostjale pretensiooni ebakvaliteetse teenuse saamise kohta koos nõudega tagastada lepingu alusel saadud raha. Vastuseks pretensioonile lubas kostja 2005.a veebruari keskpaigaks esitleda hagejale tema teaduslikku juhendajat. Selle asemel teatati hagejale vajadusest ilmuda isiklikult Moskvasse ja teha kohapeal avaldus. Selline kostja käitumine oli vastuolus lepingu p-ga 1.3. Samuti ei esitanud kostja hagejale mitte ühtki nõuetekohaselt vormistatud kutset kandidaadi eksamite sooritamisele, ei kandnud hoolt viisaga kindlustamise eest ega edastanud korrektset infot vastavalt p-le 1.8. Kostja venitas sihilikult õppeprotsessi eesmärgiga saada alusetut tulu. 2005.a märtsikuus pöördus hageja ise otse MRSÜ poole, kus talle teatati eksamite toimumise aeg ja selgitati vajadust sõita teadusliku juhendaja määramiseks isiklikult kohale. See on aga vastuolus lepingu p-ga 1.3. Viisa taotlemiseks vajaliku kutse saamiseks saatis hageja MRSÜ-sse avalduse ja passi koopia. Kuna kutset ei saabunud, helistas hageja Moskvasse ja talle teatati, et ta ei ole selle kooli üliõpilaste nimekirjas. Seega ei ole kostja täitnud endale võetud kohustusi ega suutnud tagada hagejale lepinguga lubatud lõpptulemust: väitekirja kaitsmine ja teadusliku kraadi omandamine MRSÜ-s.
3.2007.a külastas hageja isiklikult kooli ja sai teada, et hageja vormistamine sellesse kooli ei vastanud välismaalaste vastuvõtmiseks kehtestatud nõuetele. Nimelt puudusid hageja ja ülikooli vaheline õppetööleping ja hageja registreering ülikooli rahvusvahelises osakonnas ning hageja isiklikus toimikus leidus kostja poolt esitatud valeandmeid ja võltsitud dokumente. Seega oli hagejal võimatu saavutada eesmärki, milleks oli pooltevahelise leping sõlmitud. On ilmne, et kostjale oli nende asjaolude olemasolu teada juba lepingu sõlmimisest alates. Kostja ei ole kordagi teavitanud takistustest, mis võisid tekkida peale lepingu sõlmimist. Kostja on kinnitanud, et puuduvad asjaolud, millised takistaksid hagejat nendevahelise lepingu alusel Moskvas õppimast. 12.11.2007 tasus hageja ise õppetasu otse MRSÜ-le ja 26.11.2007 sõlmiti temaga 2(6)
välismaiste üliõpilaste jaoks nõuetekohane leping. Seda, mida ei suutnud kostja kahe õppeaasta jooksul, suutis hageja ise ühe kuu jooksul. Kuna kostja tegutses omakasu ajendil teadlikult, tuleb hageja nõudele rakendada 10-aastast aegumistähtaega. Hageja palus mõista kostjalt välja lepingu alusel saadud 36 000 krooni, asjatute kulutustena tekkinud varalise kahju summas 8 024,35 krooni ja mittevaraline kahju ning jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Pooltevaheline leping on senini kehtiv, kuid kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Nimetatud asjaolu on andnud hagejale aluse lepingust taganeda ja saada lepingu alusel tasutu tagasi. Hageja ei ole pooltevahelisest lepingust taganenud, kuid 36 000 krooni on üks osa varalisest kahjust, mille kostja on hagejale lepingu mittekohase täitmisega tekitanud.
5.Hagiavalduse täpsustustes loobus hageja mittevaralise kahju nõudest ja selgitas, et varalise kahju koosneb 19.04.2005 asjatult makstud reisikindlustus 270 krooni, 2007.a maikuus tehtud kulutused sõiduks Moskvasse kokku 2367 krooni ning kulutused juriidilistele ja tõlketeenustele kokku summas 5387,35 krooni. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu.
7.Pooltevaheline leping kehtis kaks jooksvat õppeaastat ja viimase makse tasus hageja kostjale 29.01.2004. Peale lepingu lõppemist ei olnud kostjal enam kohustust hagejale teenust osutada. Juhul, kui kostja tõepoolest lepingut rikkus, pidi hageja saama sellest teada hiljemalt 30.12.2004, kui ta esitas pretensiooni. Hagi esitati 04.04.2008, seega oli kahju hüvitamise hagi selleks ajaks juba aegunud.
8.Kostja poolt tahtlikku õiguste rikkumist ei ole hageja tõendanud. Lisaks on kostja seisukohal, et ei ole lepingut rikkunud. Leping oli sõlmitud eesmärgiga, et hageja saaks asuda õppima MRSÜsse ning kostja aitaks teda organisatoorsete küsimuste lahendamisel. Hageja võeti ülikooli vastu. Ka teatas kostja hagejale korduvalt, mida ta peab tegema, kellega ühendust võtma, millal Moskvasse minema. Kostjale arusaamatutel põhjustele ei soovinud hageja vajalikul moel käituda ja asus mitu aastat hiljem makstud raha tagasi nõudma. Hageja väited kostjapoolsest lepingu rikkumisest on tõendamata ning vastuolus hageja enda käitumisega. Hageja tasus 2002-2004 makseid ning esitas esimese pretensiooni alles detsembris 2004.a.
9.Kahju hüvitamise nõue 36 000 krooni tagasi saamiseks õiguskaitsevahendina ei ole käesolevas asjas asjakohane. Hageja püüab asendada lepingust taganemise alusel makstu tagasi saamist, kuid see on vastuolus nõude olemuse ja seaduse mõttega. Kostjale ei ole teada, mis põhjusel hageja tasus summad, millised ta hagis nõuab. Isegi juhul, kui kostjal oli 2005.a või 2007.a selliste kulutuste tasumise kohustus, oleks hageja pidanud kostjat informeerima nende tegemise vajadusest. Hageja nõude osas summas 4770 krooni tuleb menetlus lõpetada, kuna tegemist on kohtukuludega, mis on tehtud aastatel 2005-2006 ja nende kandmise kuludokumendid esitas hageja juba tsiviilasjas nr 2-06-3569, kus aga jäeti hageja nõue rahuldamata. Seega on tegemist nõudega, milles on juba olemas jõustunud kohtuotsus. Maakohtu otsuse põhjendused
10.Harju Maakohus lõpetas 22.12.2008 otsusega menetluse mittevaralise kahju nõude osas, jättis hagi muus osas rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
11.Otsuse põhjenduse kohaselt moodustas ühe osa hageja algsest nõudest mittevaralise kahju nõue, millest hageja 02.05.2008 kohtule esitatud menetlusdokumendis loobus.
12.Hageja on esitatud kahju hüvitamise nõude osas asus kohus asja sisulise arutamise tulemusena seisukohale, et tõendamist ei leidnud kostja poolt lepinguga 30.11.2002 võetud kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Vastavalt lepingu p-le 1 kohustus kostja organiseerima vajalike hageja dokumentide vastuvõtmise MRSÜ-s, korraldama vastavate dokumentide vormistamise kinnitamiseks kateedri juurde, kinnitama teadusliku juhendaja, organiseerima konsultatsioone ja ettevalmistuse, organiseerima kanditaadi miinimumi 3(6)
sooritamise, organiseerima uurimistöö arutamise, konsulteerima vajalike protseduuride osas ja varustama vajaliku informatsioonilise toe ning materjalidega. Lepingus ei ole konkretiseeritud ei vajalike/vastavate dokumentide nimetusi ega vajalike/vastavate protseduuride läbiviimise tähtaegu. Ka ei toonud kumbki pool esile ega tõendanud muid pooltevahelisi kokkuleppeid (ei lepingueelseid ega lepinguaegseid), kui need, mis lepingus kirja pandud. Seega saab kohus lähtuda lepingu tõlgendamisel ja kostjapoolsete kohustuste täitmise/täitmata jätmise analüüsimisel lepingupoolte käitumisest peale lepingu sõlmimist ja lepingu olemusest ning eesmärgist. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3) ning lepingu olemust ja eesmärki (p 4). Samuti arvestab kohus sama sätte lg-d 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
13.Kohtule on esitatud MRSÜ rektori käskkiri nr 318-c 28.02.2003, millest nähtub, et teiste hulgas oli hageja kinnitatud ülikooli kaastaotlejaks alates 12.02.2003 ülikooli omavahendite arvelt erialal 12.00.01 Õiguse ja riigi teooria ja ajalugu; õigusteaduse ajalugu (ts/asja nr 2-06-3569). Hageja väited käskkirja nr 318-c tühisuse kohta ei ole tõendatud. Samale käskkirjale on viidatud ka ülikooli esimese prorektori ja kõrgkvalifitseeritud kaadri ettevalmistamise ja atesteerimise osakonna ülema poolt allkirjastatud ning hageja suunatud kirjas 12.03.2005. Käskkirja väljaandja poolt selle tühistamiseks väljaantud dokumenti ei ole kohtule esitatud. Ka ei ole esitatud kohtule pädeva Venemaa riigiorgani (kohus vmt) menetlusdokumenti, millega oleks vaidlusalune haldusakt tühiseks/kehtetuks tunnistatud. 2003.aastal väljaantud dokumendi tühisust ei tõenda VSRÜ prorektori poolt aastal 2008 väljastatud selgitused aastatel 2002-2004 välismaiste kodanike õppimise korraldamisest selles koolis ega kellegi Maria samalaadsed selgitused maikuust 2008. Seega on käskkirja nd 318-c näol tegemist kehtiva haldusaktiga, millega hageja oli immatrikuleeritud MSRÜ-sse ja tõendatud, et kostja poolt oli täidetud pooltevahelise lepingu p 1.1.
14.Lisaks eelmises punktis analüüsitud käskkirjale on kohtule esitatud järgmised dokumentaalsed tõendid, millised tõendavad, et kostja ka tegelikult tegeles hageja ja ülikooli vahelise asjaajamisega: 1) kostja e-kiri hagejale 31.05.2004 (ts/asja nr 2-06-3569), milles kostja teatab, et Lutšin luges hageja tööd ja oli sellega täiesti rahul, arvas, et kondikava on olemas ning et teatab koheselt, kui tuleb täiendavaid uudiseid; 2) kostja e-kiri hagejale 13.09.2004, milles teatas vajadusest helistada Viktor Lutšinile Moskvasse ja tuletada meelde kohtumist juunikuus Tallinnas ning küsida, kas ta saab ise juhendada või saab kedagi soovitada; arvas, et on korrektsem, kui hageja ise helistab ja teatas Lutšini telefoninumbrid nii tööl, kodus kui mobiili; palus helistada juba homme ja kirjutada talle tulemustest, kuna oli ise ka sel ajal Moskvas ja kui vaja, saab rääkida ise Lutšiniga täiendavalt; 3) kostja e-kiri hagejale 26.10.2004, millest nähtub, et poolte vahel olid mingid arusaamatused, kuid et ülikool on valmis täitma hageja ees kõiki kohustusi; tagama teadusliku juhendaja, tagama kandidaadi miinimumi sooritamisvõimaluse, võimaluse arutada dissertatsiooni kateedris jne, kuid selleks on vajalik hageja isiklik osavõtt ning et kostja juhatuse liige on valmis hagejaga kohtuma ja kujunenud olukorda arutama; 4) kostja ekiri hagejale 13.02.2005, milles kostja juhatuse liige teatab, et on Moskvas ja rääkis paar päeva tagasi hageja teaduslikust juhendajast õigusteaduskonna dekaaniga Iljakoviga, kes ütles, et võib ise hageja võtta, kuid selleks tuleb hagejal igal juhul sõita Moskvasse; et kostja leppis kokku, et hageja helistab ise Iljakovile ja täpsustab, kuidas oleks kõige parem toimida; lisaks on kirjas telefoninumbrid ja soovitav helistamise kellaaeg; 5) kostja e-kiri hagejale 18.02.2005, millest nähtub, et selleks, et lõplikult lahendada hageja teadusliku juhendaja küsimus, on vajalik tema isiklik kohalviibimine ülikoolis, kuid eelnevalt telefonikõne dekaanile; dekaaniga ei ole vaja pidada läbirääkimisi teadusliku juhendaja üle, vaid on vaja talle helistada, ennest esitleda ja rääkida oma tööst, tema ise otsustab, kes hakkab hageja teaduslikuks juhendajaks lähtudes hageja uurimistöö spetsiifikast; teaduslikku juhendajat ei kinnitata tagaselja; Moskvasse võib sõita, kui hagejal mugav on. Lisaks ülikooli kiri 12.03.2005, mille kohaselt ilma hageja isikliku 4(6)
kohalviibimiseta (teema põhjendamiseta ja dissertatsiooni lahtiseletatud plaani esitlemiseta) ei saa kateeder teemat ja teaduslikku juhendajat kinnitada. Lisaks teatati hagejale, et kandidaadi eksameid saab ta sooritada Moskvas 16.05.-16.06.2005. Loetletud tõenditega kogumis koos käskkirjaga nr 318-c on kohtu arvates veenvalt tõendatud, et kostja organiseeris ja korraldas hageja ja ülikooli vahel hageja õppetööd, ka informeeris hagejat toimuvast ja andis talle juhtnööre, kuidas oleks mõistlik ja korrektne ülikooli ja juhendajaga asju ajada. Hageja ei ole esitanud tõendeid, milledest nähtuks, et kostja oli kohustatud tegema veel midagi, mida ta aga ei teinud. Aastal 2003 oli kostja organiseerinud ja esitanud/vormistanud dokumente selliselt, et hageja oli ülikooli kaastaotlejaks vastu võetud. 2004/2005 tegeles kostja konkreetse teadusliku juhendaja organiseerimisega. Korduvalt teatas kostja hagejale, et on vajalik isiklik kohal viibimine Moskvas, sama teatati talle ka ülikoolist veebruaris 2005. On ilmselge, et hageja eest Moskvasse sõita ei olnud kostjal võimalik. Vastavalt lepingu p-le 6.2 pidi kostja tasuma hageja reisikulud Moskvasse kandidaadi miinimumi eksami sooritamiseks, kuid puudub vaidlus, et hageja ei sõitnud mais-juunis 2005 kandidaadi miinimumi eksamit sooritama. Seega ei tulene pooltevahelisest lepingust kostja kohustus sõidu ettevalmistamiseks tehtud kulutusi hagejale tasuda.
15.Kostja on esitanud nõudele ka aegumise vastuväite. Kohus asus seisukohale, et kuna hagejal puudub hagetavatel asjaoludel kostja vastu nõudeõigus, siis ei saa võtta seisukohta ka aegumise osas. Nõue, mida hageja ei oma, ei saa aeguda. Juhul, kui hagejal oleks pooltevahelisest lepingust tulenevalt kahju hüvitamise nõudeõigus olemas, oleks see tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 tõepoolest aegunud kolme aasta möödumisel ajast, mil hageja sai teada või pidi teada saama kostjapoolsest lepingu rikkumisest ja sellega enda õiguste rikkumisest. Puudub vaidlus, et hiljemalt 30.12.2004 pretensiooni (tsiviilasi nr 2-06-3569) esitades pidi olema hagejale teada, et kostja rikub lepingut. Viidatud avalduses andis hageja kostjale aega kuni 31.01.2005, et maksta tagasi lepingu alusel tasutud 36 000 krooni. Seega hakkas hageja nõue aeguma alates 01.02.2005 kell 00.00 ja aegus 02.02.2008 kell 24.00. Hagiavalduse esitas hageja kohtusse 04.04.2008. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja ei esitanud tõendeid, et kostja oleks oma kohustust rikkunud tahtlikult, see on, et oleks soovinud õigusvastase tagajärje tekkimist hagejale. Seega ei leidnud tõendamist hageja väide TsÜS § 146 lg 4 rakendamise aluste olemasolu kohta.
16.Ühe osa hageja varalise kahju nõudest moodustab aastatel 2005-2006 Tamos Grupp OÜ-le tasutud rahasummad tõlke- ja juriidiliste teenuste eest. Kostja esitas sellele osale nõudest täiendava vastuväite, millega aga kohus ei nõustu. Kohus ei nõustu, et nende kulutuste osas on poolte vahel jõustunud kohtulahend ning menetlus selles osas kuulub lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. 04.04.2007 jõustus tõepoolest tsiviilasjas nr 2-06-3569 kohtuotsus, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kostja vastu ja milles menetluskulud jäeti hageja kanda. Tsiviilasja materjalides oli hageja poolt menetluskulude (kohtuväliste) kandmise tõendamiseks esitatud kuludokumendid. Samad kuludokumendid on käesolevas asjas esitatud varalise kahju tõendamiseks. Kohus on seisukohal, et konkreetses olukorras ei ole välistatud, et kostjal vastutuse aluste olemasolu korral saaks hageja nõuda vaidlusaluseid kulusid (või osa neist) käesolevas asjas mõistlike kuludena kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks VÕS § 128 lg 3 mõttes. Jõustunud kohtulahendit nende kulude kui menetluskulude osas tehtud ei ole. Jõustunud lahendiga jaotati menetluskulud ja jäeti need hageja kanda. Samas ei ole jõustunud kohtulahendit hageja kanda jäetud menetluskulude koosseisu ja suuruse kohta. Seega ei saa väita, et nimelt vaidlusaluste kulude osas on olemas jõustunud kohtulahend ja puudub alus selles osas menetlust lõpetada.
17.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude 5(6)
proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt eelpool kajastatud otsustustest ja asjaolust, et lõppkokkuvõttes on kohus seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu, jäävad ka kõik menetluskulud, sealhulgas kostja omad, hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
18.Hageja palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas.
19.Hageja on seisukohal, et tema näol on tegemist kahjukannatanuga, kes on saamata jäänud teenuste eest tasunud kostjale täissumma ja kandnud hagi esitamisel kohtukulusid, mistõttu on ebaõiglane jätta ka kostja kulud hageja kanda.
20.TsMS § 162 lg 4 alusel palub jätta kohtukulud kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust muuta. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 651 lg-st 1 juhindudes kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja on maakohtu otsust vaidlustanud üksnes menetluskulud jaotuse osas, puudub kolleegiumil alus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust muus osas kontrollida, samuti menetlust peatada.
23.Maakohus on menetluskulude jaotamisel võtnud aluseks TsMS § 162 lg-d 1 ja 2, mis sätestavad, et hagimenetluses kannab menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkivad kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata, mis tähendab, et otsus on tehtud hageja kahjuks ning sellest tulenevalt on esimese astme kohus jätnud põhjendatult menetluskulud hageja kanda.
24.Hageja poolt kaebuses viidatud TsMS § 162 lg 4 ei anna kohtule vaba diskretsiooni menetluskulude jaotamiseks, vaid sätestab selged eeldused, mille esinemise korral võib TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotamise reegeljuhust kõrvale kalduda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt poolte endi kanda üksnes siis, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja ei ole maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses toonud esile ühtegi asjaolu, mis annaks aluse väita, et vaatamata hagi rahuldamata jätmisele oleks kostja kantud kohtukulude väljamõistmine hagejalt kõnealusel juhul äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagi on jäänud rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud, mis tähendab ühtlasi seda, et kostja ei ole hagejale väidetavalt tekkinud kahju põhjustajaks. Kuna kostja käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel seos puudub, ei ole hageja poolt tagantjärele tarbetuks osutunud hagi esitamisega kostjale põhjustaud menetluskulude hageja kanda jätmine ebamõistlik ega ebaõiglane. Asjaolu, et hageja peab ennast vaatamata hagi rahuldamata jätmisele endiselt kostja tegevusest põhjustatud kahju kannatajaks, ei anna alust kohtukulude TsMS § 162 lg-s 1 ettenähtud reeglipärasest viisist erinevaks jaotamiseks.
25.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.