Tsiviilasi nr 2-08-12571
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 22.detsembril 2008
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
JK(isikukood XXX, elukoht: XXX) hagi mittetulundusühingu RSK (registrikood XXX, asukoht: XXX) vastu kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja menetluskulude sissenõudmiseks. Hagihind 44 024 35 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
02.detsembril 2008 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja lepinguline esindaja Mae K kostja lepinguline esindaja Ülar M
Kohtuotsuse resolutsioon • • •
Lõpetada menetlus mittevaralise kahju nõudes. Jätta hagi rahuldamata. Kostja menetlusekulud jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).
I Asjaolud 30.11.2002 sõlmisid pooled lepingu (tekst juurde võetud t nr 2-06-3569 lk 11-13, tõlge lk 14-15), mille kohaselt kohustus kostja (lepingukohaselt Keskus) muuhulgas organiseerima vajalike dokumentide vastuvõtmise hagejal (lepingu kohaselt kaastaotlejale) Moskva Riiklikus Sotsiaalteaduste Ülikoolis teaduste kanditaadi teaduskraadi omistamiseks (punkt 1.1),
korraldama vastavate dokumentide vormistamise kaastaotleja kinnitamiseks nimetatud ülikoolis vastava kateedri juurde (punkt 1.2), tagama kaastaotlejale sama ülikooli õppejõudude seast teadusliku juhendaja (punkt 1.3), organiseerima konsultatsioone ja ettevalmistumise kanditaadi eksamite sooritamiseks filosoofias, võõrkeeles ja erialal (punkt 1.4), organiseerima kanditaadi miinimumi sooritamise vastavas komisjonis ja vajalike dokumentide vormistamise (punkt 1.5), organiseerima ülikooli vastavas kateedris dissertatsiooni uurimistöö arutamise (punkt 1.6), konsulteerima kaitsmise protseduuride osas ja selle sooritamiseks kõrgemas atesteerimiskomisjonis dokumentide vormistamise (punkt 1.7) ja varustama kaastaotlejat vajaliku informatsioonilise toega ja materjalidega. Vastavalt lepingu punktile 2 kohustus hageja kaastaotlejana esitama kõik vajalikud dokumendid viidatud ülikoolis talle teaduste kanditaadi teaduskraadi omistamiseks (punkt 2.1) ja tasuma keskusele koolitusteenuste eest lepingus kehtestatud tähtaegadel. II Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse (t lk 4-7) kohaselt tasus hageja kostjale 30.11.2002 sõlmitud lepingu alusel kokku 36 000.00 krooni. Kuna kuni 30.12.2004 ei täitnud kostja sihilikult ühtki endale lepinguga võetud kohustust ei nõuetekohase vormistamise, õppetöö korraldamise ega õppeprotsessi kohta info andmise osas (lepingu p-d 1 ja 6.2), esitas hageja 30.12.2004 kostjale pretensiooni ebakvaliteetse teenuse saamise kohta koos nõudega tagastada lepingualusel saadud raha. Vastuseks pretensioonile lubas kostja 2005.aasta veebruari keskpaigaks esitleda hagejale tema teaduslikku juhendajat. Selle asemel teatati hagejale vajadusest ilmuda isiklikult Moskvasse ja teha kohapeal avaldus. Selline kostja käitumine oli vastuolus lepingu p-ga 1.3. ka ei esitanud kostja hagejale mitte ühtki nõuetekohaselt vormistatud kutset kandidaadi eksamite sooritamisele, ei kandnud hoolt viisaga kindlustamise eest ega edastatud korrektset infot vastavalt p-le 1.8. Kostja venitas sihilikult õppeprotsessi eesmärgiga saada alusetut tulu. 2005.aasta märtsikuus pöördus hageja ise otse MRSÜ poole, kus talle teatati eksamite toimumise aeg ja selgitati vajadust sõita teadusliku juhendaja määramiseks isiklikult kohale. See on aga vastuolus lepingu p-ga 1.3. Viisa taotlemiseks vajaliku kutse saamiseks saatis hageja MRSÜ-sse avalduse ja passi koopia. Kuna kutset ei saabunud, helistas hageja Moskvasse ja talle teatati, et ta ei ole selle kooli üliõpilaste nimekirjas. Seega ei ole kostja täitnud endale võetud kohustusi ega suutnud tagada hagejale lepinguga lubatud lõpptulemust: väitekirja kaitsmine ja teadusliku kraadi omandamine MRSÜ-s. Aastal 2007 külastas hageja isiklikult kooli ja sai teada, et hageja vormistamine sellesse kooli ei vastanud välismaalaste vastuvõtmiseks kehtestatud nõuetele. Nimelt puudusid hageja ja ülikooli vaheline õppetööleping ja hageja registreering ülikooli rahvusvahelises osakonnas ning hageja isiklikus toimikus leidus kostja poolt esitatud valeandmeid ja võltsitud dokumente. Seega oli hagejal võimatu saavutada eesmärki, milleks oli pooltevahelise leping sõlmitud. On ilmne, et kostjale oli nende asjaolude olemaolu teada juba lepingu sõlmimisest alates. Kostja ei ole kordagi teavitanud takistustest, millised võisid tekkida peale lepingu sõlmimist. Kostja on kinnitanud, et puuduvad asjaolud, millised takistaksid hagejat nendevahelise lepingu alusel Moskvas õppimast. 12.11.2007 tasus hageja ise õppetasu otse MRSÜ-le ja 26.11.2007 sõlmiti temaga välismaiste üliõpilaste jaoks nõuetekohane leping. Seda, mida ei suutnud kostja kahe õppeaasta jooksul, suutis hageja ise ühe kuu jooksul. Kuna kostja tegutses omakasu ajendil teadlikult, tuleb hageja nõudele rakendada 10-aastast aegumistähtaega. Hageja palus mõista kostjalt välja lepingu alusel saadud 36 000.00 krooni, asjatute materiaalsete kulutustena tekitatud varaline kahju kokku 8024.35 krooni ja mittevaraline kahju ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse täpsustustes (t lk 46-47, 81-82) loobus hageja mittevaralise kahju nõudest ja selgitas, et varalise kahju koosneb: a) 19.04.2005 asjatult makstud reisikindlustus 270.00 krooni; 2) 2007.aasta maikuus tehtud kulutused sõiduks Moskvasse kokku 2367.00 krooni; 3) kulutused juriidilistele ja tõlketeenustele kokku summas 5387.35 krooni. Vastuseks kostjale (t lk 60-61) ja korraldaval istungil hageja esindaja selgitas, et pooltevaheline leping on senini kehtiv, kuid kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Nimetatud asjaolu
on andnud hagejale aluse lepingust taganeda ja saada lepingu alusel tasutu tagasi. Korraldaval istungil 26.11.2008 (t lk 96) selgitas hageja esindaja hageja seisukohta, mille kohaselt ei ole hageja pooltevahelisest lepingust taganenud, kuid 36 000.00 krooni on üks osa varalisest kahjust, mille kostja on hagejale lepingu mittekohase täitmisega tekitanud. III Kostja seisukohad ja põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Nii kirjalike vastuste (t lk 67-69, 89-90, 103-105) kui istungitel antud selgituste kohaselt kehtis pooltevaheline leping kaks jooksvat õppeaastat ja viimase makse tasus hageja kostjale 29.01.2004. Peale lepingu lõppemist ei olnud kostjal enam kohustusi hagejale teenust osutada. Juhul, kui kostja tõepoolest lepingut rikkus, pidi hageja saame sellest teada hiljemalt 30.12.2004, kui ta esitas pretensiooni. Hagi esitati 04.04.2008, seega oli kahju hüvitamise hagi selleks ajaks juba aegunud. Kostja poolt tahtlikku õiguste rikkumist ei ole hageja tõendanud. Lisaks on kostja seisukohal, et ei ole lepingut rikkunud. Leping oli sõlmitud eesmärgiga, et hageja saaks asuda õppima MRSÜ-sse ning kostja aitaks teda organisatoorsete küsimuste lahendamisel. Hageja võeti ülikooli vastu. Ka teatas kostja hagejale korduvalt, mida ta peab tegema --- kellega ühendust võtma, millal Moskvasse minema jne. Kostjale arusaamatutel põhjustele ei soovinud hageja vajalikul moel käituda ja asus mitu aastat hiljem makstud raha tagasi nõudma. Hageja väited kostjapoolsest lepingu rikkumisest on tõendamata ning vastuolus ka hageja enda käitumisega --- ta tasus 2002-2004 makseid ning esitas esimese pretensiooni alles detsembris 2004. Kahju hüvitamise nõue 36 000.00 krooni tagasi saamiseks õiguskaitsevahendina ei ole käesolevas asjas asjakohane. Hageja püüab asendada lepingust taganemise alusel makstu tagasi saamist, kuid see on vastuolus nõude olemuse ja seaduse mõttega. Kostjale ei ole teada, mis põhjusel hageja tasus summad, millised ta hagis nõuab. Isegi juhul, kui kostjal oli aastal 2005 või 2007 selliste kulutuste tasumise kohustus, oleks hageja pidanud kostjat informeerima nende tegemise vajadusest. Hageja nõude osas summas 4770.00 krooni tuleb menetlus lõpetada, kuna tegemist on kohtukuludega, millised on tehtud aastatel 20052006 ja milliste kuludokumendid esitas hageja juba tsiviilasjas nr 2-06-3569, kus aga jäeti hageja nõue rahuldamata. Seega tegemist nõudega, milles on juba olemas jõustunud kohtuotsus. IV Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et mittevaralise kahju nõude osas tuleb menetlus lõpetada, ülejäänud osas aga jätta rahuldamata.
rikkunud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 2 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohutustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Sama sätte lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
tuletada meelde kohtumist juunikuus Tallinnas ning küsida, kas ta saab ise juhendada või saab kedagi soovitada; arvas, et on korrektsem, kui hageja ise helistab ja teatas L telefoninumbrid nii tööl, kodus kui mobiili; palus helistada juba homme ja kirjutada talle tulemustest, kuna oli ise ka sel ajal Moskvas ja kui vaja, saab rääkida ise L täiendavalt; 3) kostja e-kiri hagejale 26.10.2004 (samas t lk 16, tõlge lk 17), millest nähtub, et poolte vahel olid mingid arusaamatused, kuid et ülikool on valmis täitma hageja ees kõiki kohustusi; tagama teadusliku juhendaja, tagama kandidaadi miinimumi sooritamisvõimaluse, võimaluse arutada dissertatsiooni kateedris jne, kuid selleks on vajalik hageja isiklik osavõtt ning et kostja juhatuse liige on valmis hagejaga kohtuma ja kujunenud olukorda arutama; 4) kostja e-kiri hagejale 13.02.2005 (t lk 91, tõlge lk 92), milles kostja juhatuse liige teatab, et on Moskvas ja rääkis paar päeva tagasi hageja teaduslikust juhendajast õigusteaduskonna dekaaniga I, kes ütles, et võib ise hageja võtta, kuid selleks tuleb hagejal igal juhul sõita Moskvasse; et kostja leppis kokku, et hageja helistab ise I ja täpsustab, kuidas oleks kõige parem toimida; lisaks on kirjas telefoninumbrid ja soovitav helistamise kellaaeg; 5) kostja e-kiri hagejale 18.02.2005 (samas lk 18, tõlge lk 19), millest nähtub, et selleks, et lõplikult lahendada hageja teadusliku juhendaja küsimus, on vajalik tema isiklik kohalviibimine ülikoolis, kuid eelnevalt telefonikõne dekaanile; dekaaniga ei ole vaja pidada läbirääkimisi teadusliku juhendaja üle, vaid on vaja talle helistada, ennest esitleda ja rääkida oma tööst, tema ise otsustab, kes hakkab hageja teaduslikuks juhendajaks lähtudes hageja uurimistöö spetsiifikast; teaduslikku juhendajat ei kinnitata tagaselja; Moskvasse võib sõita, kui hagejal mugav on. Lisaks ülikooli kiri 12.03.2005 (samas t lk 29, tõlge lk 30), mille kohaselt ilma hageja isikliku kohalviibimiseta (teema põhjendamiseta ja dissertatsiooni lahtiseletatud plaani esitlemiseta) ei saa kateeder teemat ja teaduslikku juhendajat kinnitada. Lisaks teatati hagejale, et kandidaadi eksameid saab ta sooritada Moskvas 16.maist kuni 16.juunini 2005. Loetletud tõenditega kogumis koos käskkirjaga on kohtu arvates veenvalt tõendatud, et kostja organiseeris ja korraldas hageja ja ülikooli vahel hageja õppetööd, ka informeeris hagejat toimuvast ja andis talle juhtnööre, kuidas oleks mõistlik ja korrektne ülikooli ja juhendajaga asju ajada. Hageja ei ole esitanud tõendeid, milledest nähtuks, et kostja oli kohustatud tegema veel midagi, mida ta aga ei teinud. Aastal 2003 oli kostja organiseerinud ja esitanud/vormistanud dokumente selliselt, et hageja oli ülikooli kaastaotlejaks vastu võetud. 2004/2005 tegeles kostja konkreetse teadusliku juhendaja organiseerimisega. Korduvalt teatas kostja hagejale, et on vajalik isiklik kohal viibimine Moskvas, sama teatati talle ka ülikoolist veebruaris 2005. On ilmselge, et hageja eest kohale Moskvasse ei olnud kostjal võimalik sõita. Vastavalt lepingu p-le 6.2 pidi kostja tasuma hageja reisikulud Moskvasse kandidaadi miinimumi eksami sooritamiseks, kuid puudub vaidlus, et hageja ei sõitnud mais-juunis 2005 kandidaadi miinimumi eksamit sooritama. Seega ei tulene pooltevahelisest lepingust kostja kohustus sõidu ettevalmistamiseks tehtud kulutusi hagejale tasuda.
rahasummad tõlke- ja juriidiliste teenuste eest (t lk 30). Kostja esitas sellele osale nõudest täiendava vastuväite, millega aga kohus ei nõustu. Kohus ei nõustu, et nende kulutuste osas on poolte vahel jõustunud kohtulahend ning menetlus selles osas kuulub lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. 04.04.2007 jõustus tõepoolest tsiviilasjas nr 2-06-3569 kohtuotsus, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kostja vastu ja milles menetluskulud jäeti hageja kanda. Tsiviilasja materjalidesse (t lk 93) oli hageja poolt menetluskulude (kohtuväliste) kandmise tõendamiseks esitatud kuludokumendid. Samad kuludokumendid on käesolevas asjas esitatud varalise kahju tõendamiseks. Kohus on seisukohal, et konkreetses olukorras ei ole välistatud, et kostjal vastutuse aluste olemasolu korral saaks hageja nõuda vaidlusaluseid kulusid (või osa neist) käesolevas asjas mõistlike kuludena kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks VÕS § 128 lg 3 mõttes. Jõustunud kohtulahendit nende kulude kui menetluskulude osas tehtud ei ole. Jõustunud lahendiga jaotati menetluskulud ja jäeti need hageja kanda. Samas ei ole jõustunud kohtulahendit hageja kanda jäetud menetluskulude koosseisu ja suuruse kohta. Seega ei saa väita, et nimelt vaidlusaluste kulude osas on olemas jõustunud kohtulahend ja puudub alus selles osas menetlust lõpetada.
Imbi Sidok kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.