Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.03.2010, Tallinn
Tsiviilasi
Aino Alliku hagi Tamara Gribova vastu kahju hüvitamiseks 3823,60 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.02.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tamara Gribova apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aino Allik, ik XXXXXXXXXXX, eluk
XXXX XX-X XXXXXXX
Kostja Tamara Gribova, ik XXXXXXXXXXX, eluk XXXX XX-X XXXXXXX, esindaja adv Margo Normann
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.02.2009 otsus ja teha uus otsus, millega jätta Aino Alliku hagi Tamara Gribova vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Kõik menetluskulud jätta Aino Alliku kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja ja kostja on Korteriühistu XXXX XX liikmed ja samal ajal korteriomandite omanikud. Pooled elavad kahekorruselises majas. Kostja korter asub hageja korteri kohal. Hageja korteris oli ventilatsioonikanal, mis suundus vertikaalselt kostja korterisse. Märgitud ventilatsioonikanal oli ainus hageja korteri ventilatsioonikanal ja see kanal, mis suundus kostja korterisse, on seega kaasomand.
2.Kostja sulges hageja korteri kanalisatsioonikanali ja lükkas oma ehitusprahi hageja ventilatsioonikanalisse. Sellest ta hagejat ei teavitanud ega kooskõlastanud. Ventilatsiooniava sulgemise avastas hageja 2006, kui ta alustas oma korteris remonti. Kostja tütar on hagejale kinnitanud, et nemad sulgesid ventilatsioonikanali.
3.Seega ei olnud hagejal võimalik ventilatsioonikanalit kasutada ja selleks oli ta sunnitud likvideerima selle sulgemise tagajärgi, pöördudes abi saamiseks ka ühistu poole. Hageja tellis ise ventilatsioonitööd, mille maksumus on 3776 krooni. Hageja saatis kostjale tähitud kirja 47,60 krooni eest. Nimetatud summa palus hageja kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid ventilatsioonisüsteemi kaasomanikud. Linnaplaneerimisameti kiri 30.10.07 nr 3-1/3127 kinnitab seda, et XXXX XX asuva korteri nr x köögi ja tualettruumi ventilatsioon oli välja ehitatud ruumide välisseintesse paigaldatud ventilaatorite abil, seega ei ole pooltel kaasomandis ventilatsioonisüsteemi. Linna vastav asutus leidis, et ventilatsioon töötas nõuetekohaselt, mis ei osunda sellele, et kostja sulges ventilatsioonisüsteemi. Ei ole tõendatud, et üldse oleks elamus projektikohane ventilatsioonisüsteem. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja Tamara Gribovalt Aino Alliku kasuks kahju hüvitamiseks 3823,60 krooni. Menetluskulud jäid Tamara Gribova kanda.
6.Vastavalt kinnistusraamatu väljavõtetele on tõendatud, et Aino Allik ja Tamara Gribova on vastavate korteriomandite omanikud ja kantud omanikena kinnistusraamatusse 28.01.2004. Vaidlus puudus selles, et hageja korteriomandi reaalossa kuuluv korter nr x asub kostja korteriomandi reaalossa kuuluva korteri nr x all. Elamu XXXX XX on kahekorruseline.
7.Tallinna Linnaplaneerimisameti 30.10.2007 kirjast nr 3-1/3127 nähtub, et sellel ametil ei ole Tallinnas, XXXX XX asuva korterelamu ventilatsioonisüsteemide projekti. Eelamu ehitati tüüpprojekti K-2-8a „Estonprojekt“ järgi ja viidatud tüüpprojektist on vaid osa säilinud, kuid ventilatsiooni kohta projektdokumentatsioon puudub. Tunnistaja J. S. ütlustest nähtus, et kui tema asus tegema hageja korteris 2007. aastal remonti, siis selgus sahvri ümberehitamisel, et ventilatsioonikanal, mis läks üles korrusele, oli betooniga kinni valatud. Nimetatu asjaolu ilmes siis, kui sahvri lagi vahetati välja. KÜ XXXX XX juhatuse liikme L. Ž. kirjalikust seletusest nähtus, et hageja pöördus 2006. aastal juhatuse poole seoses sellega, et kostja sulges ventilatsiooniava, mis läks köögist tualetti ja tualetist katusele, kuid kostja ei ole nõus hüvitusi maksma ja ei ole ka teatanud ventilatsioonisüsteemi sulgemisest või ümberehitustest. Seega tunnistaja J. S. ütluste, L. Ž. kirjaga ning
2(5)
linnaplaneerimisameti kirjaga 30.10.07 nr 3-1/3127 on hageja tõendanud, et XXXX XX asuvas elamus on/oli olemas ventilatsioonisüsteem, mis oli aga suletud. Asjaolu, et projekti kohta ei ole enam säilinud dokumentatsiooni, ei tähenda, et ventilatsioonisüsteem kui selline ehitusel puudus. Eeltoodust tulenevalt oli kohtule esitatud tõenditega tõendatud, et ehitisel oli ventilatsioonikanal, mis oli aga hageja korteri kohal suletud, ja mis kuulub korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 alusel korteriomandisse, olles seega korteriomandi mõtteline osa.
8.Vastavalt KOS § 11 lg 1 p-le 1 on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust järeldub, et seaduses märgitud kohustus hõlmab ka korteriomandi omaniku poolt tema korteriomandi reaalosas ja selle juurde kuuluva mõttelise osa valdamist ja kasutamist viisil, et ei tee teisele korteriomandi omanikule takistusi mõttelise osa kasutamisel aga ka selle mõttelise osa kahjustusi või muutmist, millest tingituna tekkivad negatiivseid mõjud teistele korteriomandite omanikele.
9.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Eeltoodust järeldus, et korteriomandi omaniku vastutus teise korteriomandi omaniku ees kahju tekitamisel järgneb süüst olenemata ja vastutus võib olla välistatud vaid rikkumise vabandatavuse tõttu.
10.Kohtule esitatud ühistu esinaise kirjalikust selgitusest nähtub, et hageja pöördus oma palvega tema poole 2006.aastal seoses sellega, et kostja sulges ventilatsiooniava. Hageja selgitustest kohtule nähtus, et ventilatsiooniava sulgemine ilmnes 2006 kui hageja soovis oma korteris teha remonti, pärast seda tegi hageja remondis vaheaja ja 2007 jätkas remonti. Tunnistaja J. S. kinnitas istungil, et ventilatsiooniava oli kinni betoneeritud. Kostja on korteriomandi omanik alates 28.01.2004 kui ta kanti kinnistusraamatusse omanikuna. Kohtuistungil kinnitas kostja, et elab selles korteris 1978.aastast (tl 46). Eeltoodu alusel on hageja tõendanud, et ventilatsioonikanali sulgemine sai aset leida kostja tegevuse tulemusel. Võttes arvesse ka seda, et kostja elab hageja korteriomandi reaalosa kohal II korrusel ja et maja ongi vaid 2korruseline, ei saa rääkida sellest, et nimetatud ventilatsiooniava sulgemine oleks leidnud aset kostjast sõltumatutel asjaoludel, tema teadmata, st asjaoludel, mida tema ei oleks saanud mõistlikult võttes mõjutada. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ega neid ka tõendanud.
11.Seega on hageja tõendanud, et kostja on rikkunud oma KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust ja kostja ei ole tõendanud, et rikkumine leidis aset vääramatu jõu tõttu VÕS § 103 järgi. Seega on kostja vastutav kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest.
12.VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ja lõike 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk taastada kahjueelne olukord.
13.Tunnistaja J. S. ütluste kohaselt oli ventilatsiooniava kinni ehitatud, seega oli takistatud kaasomandi mõttelise osa kasutamine hageja poolt ja sellest tulenevalt oli kaasomandi mõtteline osa kahjustatud. Esitatud linnaplaneerimisameti kirjaga on hageja tõendanud, et ehitas selleks, et tagada ruumide ventilatsioon, enda poolt uue ventilatsioonisüsteemi, milleks ta tegi vastavaid kulutusi. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et kulutuste tegemisel on otsene põhjuslik seos kostjapoolse kohustuse rikkumisega.
14.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju
3(5)
hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
15.Vaidlus puudus kahju suuruse üle. V. OÜ arvega on tõendatud ventilatsioonisüsteemi ehitamise mõistlikud kulud 3776 krooni ja tähitud kirja kviitungi ja arvega kostjale pretensiooni saatmise kulud summas 47,60 krooni, kokku kahju 3823,60 krooni.
16.Eeltoodu alusel kuulus hagi rahuldamisele ja kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3823,60 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
17.Tamara Gribova palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsus on ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.
18.Selleks, et rakendada VÕS § 127 lg 4, on vajalik kostja tõestatud ja faktiline tegu, mis oleks põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Käesoleval juhul ei ole pädevat erialast tõendamist leidnud asjaolud, et tegu, mis on hageja tehtud kulutuste põhjuseks, oleks üldse aset leidnud või leidis aset kostja seal elamise ajal. Samuti ei ole tõendamist leidnud fakt, et just kostja on oma teoga hagejale kahju põhjustanud. Faktiliselt on tõestamata ka asjaolu, et ehitisel üldse on ventilatsioonikanal olemas või millal see täideti. Ei saa välistada asjaolu, et ventilatsioonikanal oli kinni betoneeritud juba maja ehitades. Lisaks ei ole leidnud pädevat erialast tõestust väide, et ventilatsiooniava on kinni ehitatud. See põhineb vaid tunnistaja J. S. väitel, kelle arvamus ei ole erapooletu ega klassifitseeru pädeva spetsialisti arvamuse alla. Vastustaja seisukoht
19.Aino Allik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
21.Asjas on tuvastatud järgmised asjaolud: 1) hageja on XXXX XX XX-X korteri omanik alates 28.01.2004 2) kostja on XXXX XX XX-X korteri omanik samast ajast ja kostja korter asub hageja korteri peal 3) 2006/2007. aastal toimunud remondi käigus avastas hageja, et korterist ülesse suunduv ventilatsiooni toru on kinni betoneeritud ja selle kaudu ei saa toimuda korteri ventileerimist 4) hageja paigaldas köögi ja tualettruumi ventileerimiseks välisseintesse ventilaatorid, milleks kulus 3200 krooni.
22.Hageja nõuab kostjalt paigaldatud ventilatsioonisüsteemi maksumuse hüvitamist, kuna leiab, et kostja on ventilatsioonitoru kinnibetoneerimisega talle kahju tekitanud. Kostja vaidles hagile vastu ja eitas ventilatsioonitoru kinni betoneerimist tema poolt.
23.Maakohus leidis, et kostja vastutab hagejale kahju tekitamise eest KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise tõttu. Nimetatud sätte alusel on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus järeldas, et see
4(5)
kohustus hõlmab ka korteriomandi omaniku poolt tema korteriomandi reaalosa ja selle juurde kuuluva mõttelise osa valdamist ja kasutamist viisil, et ei tee teisele korteriomandi omanikule takistusi mõttelise osa kasutamisel aga ka selle mõttelise osa kahjustusi või muutmist, millest tingituna tekivad negatiivsed mõjud teiste korteriomandite omanikele.
24.Hageja nõue kostja vastu põhineb asjaolul, et kostja sulges ventilatsioonikanali. Kostja seda asjaolu omaks võtnud ei ole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega pidi hageja tõendama, et ventilatsioonitoru suleti kostja poolt. Kohtuotsuse põhjendustest ei selgu, millega kohus luges selle väite tõendatuks, kunagi ükski loetletud tõend, millele kohus otsuses tugines, ei tõenda kostja käitumist. Esitatud tõenditest ei nähtu, kes, millal ja millistel asjaoludel toru sulges ja kas see üldse kunagi avatud oli. Need asjaolud pidanuks hageja esile tooma juba hagiavalduses, mida ta teinud ei ole. Seetõttu tuleb nõustuda kostja väitega, et võimatu on end kaitsta, kui ei teagi, milles sind täpselt süüdistatakse.
25.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et korteri omandamisel 2004. aastal oleks korteris olnud toimiv ventilatsioonisüsteem ja see on hiljem kostja tegevuse tõttu või kostja korteriomanikuks olemise ajal muutunud kasutamiskõlbmatuks. Tuvastamata on, millises seisundis oli ventilatsioonitoru siis, kui hageja korteri omandas. Asja materjalist ei nähtu, et hageja oleks varem ventilatsioonist puudust tundnud ja selles küsimuses kunagi kostja poole pöördunud. Seetõttu ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, et kostja vastutab hageja korteris ventilatsiooni puudumise eest ees üksnes selle tõttu, et ta elab hageja peal asuvas korteris 1978. aastast ja on selle korteri omanik 2004. aastast.
26.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb sel põhjusel jätta rahuldamata. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Ulvi Loonurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.