M.J.`e hagi Nata II Grupp OÜ vastu 52 000 krooni nõudes. Hagihind 52 000 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
10. märts 2010.a / kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Nata II Grupp OÜ-lt (registrikood 11292431, asukoht Tiigi 7-19, Voka, Toila vald) M.J.’e (isikukood xxx) kasuks 24 600 (kakskümmend neli tuhat kuussada) krooni.
3.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
4.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
5.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.17. detsembril 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt tasus hageja kostjale ettemaksuna 10 000 krooni ja 42 000 krooni, kokku 52 000 krooni. Nimetatud summade saamist kinnitab kostja esindaja oma allkirjaga arve-saatelehel. Mingit lepingut pooled sõlminud ei ole. Hageja esitas 09.09.2008.a kostjale pretensiooni alusetult saadud summade tagastamiseks, millele kostja reageerinud ei ole. 1 (7)
2-08-86718
2.Hageja palus kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel välja mõista kostjalt 52 000 krooni.
MENETLUSABI TAOTLUS
3.Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks.
4.Kuna kohtu poolt tehtud järelpäringutega tuvastati, et hagejal on rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks, siis Viru Maakohtu 23.01.2009.a kohtumäärusega jäeti menetlusabi taotlus rahuldamata ja hagejat kohustati tasuma haginõudelt riigilõivu 3 000 krooni.
5.Hageja tasus riigilõivu 02.02.3009.a.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.02. märtsil 2009.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et ta on tasunud kostjale ettemaksuna 52 000 krooni. Arve esitamine ei ole tõenduseks, et see ka tasuti ja et kostja oleks nimetatud summa kätte saanud.
7.Hageja väitel poolte vahel ei ole sõlmitud mingit lepingut, mistõttu jääb kostjale arusaamatuks, millest tulenes hageja kohustus või tahe maksta kostjale ettemaksu.
8.Kostjale jääb ka arusaamatuks hagi põhjendamine VÕS § 1028 lg 1 alusel, kuna nimetatud lõige koosneb 3 komponendist – kohustust ei ole olemas või kohustust ei teki või kohustus langeb ära – kas need asjaolud on hagi esitamise hetkeks saabunud või milline nendest on haginõude aluseks.
9.Kahtlust tekitavad ka hageja poolt antud allkirjad, mis on erinevatel dokumentidel erinevad.
10.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja esindaja ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu ning hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes võimalik. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
KOHTUISTUNG
11.14. aprillil 2009.a toimunud kohtuistungil teatas hageja, et kostja teostas hageja elumaja katuse remonti, juurdeehitise ehitamist ja maja soojustamist. Hageja tasus kostjale kogusummas 52 000 krooni remondimaterjalide eest. Katuse remont tehti. Katus võeti maha ja uus pandi peale. Nüüd katus laguneb.
12.Kostja esindaja seletuste kohaselt teostati töid oktoobris-novembris 2007.a ning mitte ainult katuse remont, vaid ehitati välja juurdeehitus, tehti kanalisatsioon ja põrandad..
13.Kohtuistungil ilmnenud asjaolude tõttu lükkas kohus asja arutamise edasi ja andis hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks.
NÕUDE TÄPSUSTUS
14.14. mail 2009.a esitatud haginõude täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 2007.a oktoobris töövõtulepingu hageja elukohajärgse eramu remonditöödeks. Tööde üldmaksumuseks oli kokku lepitud 84 000 krooni ja tööde teostamise tähtajaks kuni 20.12.2007.a. Üldmaksumus sisaldas ainult tööjõukulusid. Hageja tasus kostjale ettemaksuna 10 000 krooni ja 42 000 krooni. 2 (7)
2-08-86718
15.Kostja pidi teostama järgmised tööd: 1) veranda ehitus- vundament, seinte püstitamine (s.h põranda ehitus, soojustus), katus; 2) fassaadi remonditööd- maja soojustamine, krohvimine, kruntimine, fassaadikilluga katmine, aknapõskede valmistus ja aknarennide paigaldus; 3) eramu ja garaaži katuse remonditööd – vana katuse demontaaž, uue katuse montaaž, tuulekasti ehitus ja vihmavee äravoolu paigaldus.
16.Kostja alustas töödega. Tööd on siiani algstaadiumis. Asjaolu, et töid alustati ja koheselt seisatati, on põhjustanud hagejale olulist kahju. Katuse tööde lõpetamata jätmine ca 2 aasta jooksul on põhjustanud vee lekked maja siseruumidesse ja sellega siseruume oluliselt kahjustanud. Pikaajalise tööde seiskamisega vajab täielikult ümbertegemist juba teostatu. Seega teostatud töid ei ole võimalik rahas hinnata.
17.Hageja on korduvalt pöördunud kirjalikult kostja poole nõudega teostada tööd, kuid tulutult. Kuna kostja poolt on tööd teostamata, siis kuuluvad kostja poolt hagejalt saadud rahalised vahendid summas 52 000 krooni tagastamisele.
18.Hageja leidis, et kuna VÕS § 637 lg 3 alusel muutub tasu nõue sissenõutavaks töö valmimisest, siis kostja nõue ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Hageja palus vastavalt VÕS § 196 lg 4, § 189 lg 1, 635 lg 1, lg 2, § 637 lg3, § 655 lg1, lg 2 välja mõista kostjalt 52 000 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
19.05. juunil 2009.a esitatud vastuse järgi 2007.a oktoobris sõlmisid pooled lepingu hagejale kuuluval kinnistul xxx ehitustööde teostamiseks. Kostja teostas järgmised tööd: 1) veranda ehitus, s.o ca 15.5 jm vundamendi betoneerimine, ca 40 m2 seinte ladumine ebastandardsest plokist; katusetööd – sarikate paigaldamine, roovitus, ruberoidi ja eterniidi paigaldamine; sisetööd ca 25 m2 põranda soojustamine ja betoneerimine, lae loodimine ja kipsplaadiga katmine, veranda täielik (ca 40 m2) soojustamine 100 mm penoplastiga; 2) elumaja ja garaaž: ca 90 m2 , 100 mm penoplastiga soojustamine, ca 150 m2 ulatuses vana eterniidi demonteerimine ja uue eterniidiga katmine, ca 1 m kõrgune korstnapitsi ladumine, kanalisatsiooni paigaldamine põranda alla ca 6 m ulatuses.
20.Kokkulepitud töödest jäi teostamata elumaja ja garaaži soojustamine 120 m2 ulatuses ning krohvimistööd täies mahus. Katusetööd ja veranda ehitustööd teostati vastavalt kokkuleppele. Sellest tulenevalt ei ole õige hageja väide, et töid ei teostatud. Samuti ei ole õige väide, et hageja pöördus korduvalt kostja poole kirjaliku nõudega teostada tööd ning kui kostjal puudub soov kokkulepet täita, siis tagastada tasutud ettemaks. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe ettemaksu tagastamiseks. Tööd seiskusid, kuna puudusid tellingud tööde jätkamiseks. Kostja nõustus tööd tegema tellingute olemasolul, siiani ei ole hageja tellingute olemasolust kostjale teatanud.
21.Töövõtuleping on tasuline leping ning kuna kostja on töid teostanud, siis on hagejal kohustus nende tööde eest maksta. Tööde teostamise ajal ei olnud hagejal pretensioone tööde kohta, pretensioonid ilmnesid siis, kui kostja ei nõustunud töid ilma vahenditeta lõpetama.
22.Kostja arvestuse kohaselt on ta teostanud töid kogusummas 57 100 krooni (veranda tööd 26 200 krooni, katusetööd - 22 500 krooni, elumaja osaline soojustamine – 5 400 krooni, muud tööd - 3 000 krooni). Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 3 (7)
2-08-86718
PAIKVAATLUS
23.10. novembril 2009.a teostas kohus paikvaatluse, mille juures viibisid hageja, tema lepinguline esindaja ja kostja seaduslik esindaja P. O.
KOHTUISTUNGID
24.08. detsembri 2009.a kohtuistungil teatas hageja esindaja, et soovib arutada kompromissi sõlmimise võimalust, kasutades spetsialisti abi. Kuna hageja tunnistas, et kostja on töid teostanud, siis palus hageja esindaja lükata asja arutamine edasi, et pooled saaksid tuvastada teostatud tööde hinnad ja leppida kokku tööde hinnas. 25 Kostja esindaja teatas, et kui aktsepteeritakse seda, et nende poolt on tehtud kõik need tööd, mis seal on tehtud, siis nad aktsepteerivad hageja ettepanekut ja käivad kohapeal tööde väärtust hindamas.
26.21. jaanuari 2010.a kohtuistungil palusid pooled anda neile veel võimalus kompromissi läbirääkimiste pidamiseks. Kompromissi mittesõlmimisel nõustusid pooled tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega.
27.Kohus andis menetlusosalistele tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni 15.02.2010.a ning teatas, et juhul kui pooled selleks ajaks kompromissi ei saavuta, siis kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni
22.veebruarini 2010.
28.Pooled kohtule täiendavaid avaldusi ega tõendeid esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
29.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Kohus on teatanud menetlusosalistele asja kirjalikus menetluses lahendamisest, millega nad on nõustunud. Kuigi kohus on asja mitmel kohtuistungil arutanud, tsiviilasja menetluses edaspidise venitamise vältimiseks, kohus lahendab asja edasi kirjalikus menetluses. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid ja poolte nõusolek võimaldab seda teha.
31.Kuigi hageja on algul väitnud, et poolte vahel ei ole mingit lepingut sõlmitud, siiski haginõude täpsustusest ja kohtuistungitel antud hageja seletustest lähtudes oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping. Hageja poolt 08.12.2009.a esitatud ehitustööde lepingu järgi oli tööde sisuks: 1) katuse remont, s.o majalt ja garaažilt vana eterniidi demontaaž ja uue eterniidi montaaž, vana tuulekasti vahetamine uue vastu, vihmasüsteemi montaaž; 2) fassaadi remont, s.o seinte soojustamine penoplastiga 100 mm, seinte krohvimine armeeritud võrguga, seinte kruntimine, seinte katmine fassaadikattega, aknapõskede korrastamine tänava poolt, metallist aknalaudade paigaldamine; 3) veranda ehitamine, s.o vundamendi valamine; seinte ladumine; katuse paigaldamine - eterniit, penoplast, isover, kipsplaadid; põranda paigaldamine penoplast, armeeritud betoon. Ehitustööde maksumuseks oli 84 000 krooni, mille sees ei ole 4 (7)
2-08-86718 kulutusi materjalile ja tehnikale. Enne tööde algust pidi olema tasutud ettemaks 50% ulatuses. (t. lk. 92, 93).
32.Kuigi lepingule on alla kirjutanud tellijana hageja ja täitjana M. M., siiski kostja peab ennast lepingujärgseks töövõtjaks, põhjusel, et täitjana on lepingule alla kirjutanud kostja seaduslik esindaja, s.o kostja teine juhatuse liige. 05.06.2009.a esitatud vastuses kostja on kinnitanud, et 2007.a oktoobris sõlmisid pooled lepingu hagejale kuuluval kinnistul xxx, ehitustööde teostamiseks. Ei ole kostjal vaidlust selle üle, et ta on sellesama lepingu alusel saanud hagejalt ettemaksuna kahel korral raha kokku 52 000 krooni (t. lk. 8, 9).
33.Võlaõigusseaduse VÕS §3 p1 võlasuhe võib tekkida muu hulgas ka lepingust. Eeltooduga on tuvastatud, et tegelikult oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping hagejale kuuluva elumaja remondi teostamiseks. Töövõtulepingu mõiste on sätestatud VÕS § 635 lg1, mille järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
34.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 230 lg 1 p 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 321 lg 1 esimese lause alusel kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Töövõtulepingu alusel esitatud hagi rahuldamiseks peab tellija tõendama, et töövõtja ei ole kokkulepitud tööd teinud või et töö ei vasta kokkulepitule, töövõtja aga tõendama vastupidist või seda, et lepingut ei olnud võimalik täita tellijast tuleneva põhjuse tõttu. Milliseid TsMS-iga lubatud tõendeid selleks esitada, on poolte otsustada.
35.Kohus ei nõustu hagitäpsustuses aset leidnud seisukohaga, et kõik tööd on teostamata, töid alustati ja koheselt seisatati ning et pikaajalise tööde seiskamisega vajab täielikult ümbertegemist juba teostatu. TsMS § 229 lg2 alusel tsiviilprotsessis tõendiks võib olla vaatlus ning eksperdiarvamus. Asjas ekspertiisi määramist ei ole pooled taotlenud. Poolte taotlusel teostatud paikvaatluse käigus on tuvastatud, et katuselt antenni nurgast jooksis vesi majja ja garaaži. Samuti on tuvastatud, et fassaadi soojustamine on pooleli, penopalsti ei ole pandud teise korruse peale ja paigaldatud osa on krohvimata. Veranda on täielikult väljaehitatud ja seda hageja juba kasutab (t.lk.80, 81).
36.Menetluse käigus on hageja osaliselt omaks võtnud kostja poolt tööde tegemist ja on nõustunud pidama läbirääkimisi kostjaga teostatud tööde maksumuse osas. Hagejal ei ole vaidlust kostja poolt veranda väljaehitamise üle. Hageja poolt 19.01.2010.a esitanud OÜ MatWur tõendi kohaselt tekkinud prao tõttu vajab veranda põrand uut betoneerimist ja selle töö maksumuseks on 3 600 krooni, millele lisandub käibemaks 4 320 krooni (t.lk. 98, 99). Veranda ei vaja ümberehitamist. Katuse vahetamise osas on OÜ MatWur leidnud, et katusetöid teostati valesti, sest vana roovi vahetamata jätmise tõttu hakkas uus katus kulgema, ta purunes ja vajab remondi. Selle parandamiseks kuulub 17 400 krooni, millele lisandub käibemaks 3 480 krooni, kokku 20 880 krooni. Kostjal ei ole vaidlust katuse purunemise ja katuse uue remondi maksumuse üle. Kostja on üldehitus- ja remonditööde alal tegutsev äriühing. Seega eeldab kohus, et lepingu sõlmisel ja katuseremondi teostamisel ei täitnud kostja ettevõtja hoolsuskohustust. Nimelt pidi ta ette nägema, et uue katuse ehitus ja montaaž vana katuse roovitusele ei pruugigi võimalik olla. Isegi kui ta seda ei saanud lepingu 5 (7)
2-08-86718 sõlmimisel ette näha, pidi ta seda nägema katuse paigaldamisel. Seega oleks pidanud kostja tegema kõike selleks, et paigaldada uue katuse õigesti, s.o selle purunemise ja vee läbilaskmise välistavalt. Selleks oli tal õigus nõuda lepingu punkti 1. muutmist ning tellijalt vastavate materjalide toomise tagamist ja töö eest täiendava tasu maksmist. Kostja ei ole nõus veranda põrandat valama ega katust vahetama, mistõttu selles osas hagi on põhjendatud.
37.Mis puudutab fassaadi remondi lõpetamata jätmist, siis selles osas tuleb hagi rahuldamata jätta, sest lepingust tulenevalt töövõtjale tasutav summa ei hõlma kulutusi materjalidele ja tehnikale. Kostja vastuväidete kohaselt jäi maja teine korrus soojustamata ja penopalst paigaldamata, kuid selles kostja ei ole süüdi, sest hageja ei taganud tellinguid. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna hageja ei tõendanud penoplasti paigaldamiseks takistuse puudumist fakti, nõustub kohus, et selles osas jäi tööd teostamata hageja poolt lepingu täitmata jätmise tõttu.
38.VÕS § 636 lg alusel töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. Kohus ei nõustu hageja väidega kostja poolt tööna valmistatud asja tellijale mitteüleandmise kohta. Kuigi vastavat akti poolte vahel ei ole sõlmitud, siiski tellija kasutab kostja poolt ehitatud verandat. Vaatamata käesoleva otsuse punktis 36 toodud puudusele, kostja on verandat ehitanud, soojustanud ja see on kasutamiseks kõlblik. Seega selles osas tegelikult töö on tehtud ja tehtud töö on hageja poolt vastu võetud. Elumaja soojustamise osas kostja ei ole süüdi, sest lepingu täitmata jäämine selles osas on toimunud hageja tegevusetuse, s.o tema poolt tellingute tagamata jätmise tõttu.
39.VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg 2 p 2 alusel töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 646 lg 1 tulenevalt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. 40 TsMS § 438 lg1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. VÕS § 647 lg1 aluses töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sama seaduse § 652 lg1 järgi kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada viivituse kestust, tasu suurust ning seda, mille töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 189 lg1 alusel lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel 6 (7)
2-08-86718 üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
41.Kostja ei ole avaldanud soovi töö parandamiseks. Hageja nõuab kogu ettemaksuna makstud summa tagastamist, mis on põhjendamata. OÜ MatWur tõendite kohaselt kostja poolt teostatud elumaja katuse, fassaadi ja veranda remonditööde puuduste kõrvaldamiseks on vaja teha täiendavaid töid summas 75 000 krooni, s.h 50 400 krooni fassaadi soojustamise ja krohvimise eest. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, rahuldab hagi summas 24 600 krooni, s.o katuse paigaldamise tööde eest summas 20 880 krooni ja veranda põranda valamise eest 4 320 krooni. Asjas lõpliku selguse saamiseks peab kohus vajalikuks välja tuua, et hageja, jättes kostjale kokkulepitud töö eest tasumata on hoidnud kokku 32 000 krooni (84 000 – 52 000), mida võib ta kasutada fassaadi soojustamise lõpetamiseks. Käesoleva otsuse punktist 37 tulenevalt ei ole kostjalt võimalik ülejäänud summat välja mõista.
MENETLUSKULUD
42.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse summas 24 600 krooni, mis on 49.2% hagist, siis jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
43.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.