Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

sõltumata kokkukutsutud liikmete arvust. Sama põhikirja punkt sätestab, et algselt kokkukutsutud koosolek on otsustusvõimeline kui kohal on üle poole liikmetest. Seega kohtul oli eelkõige vaja võtta seisukoht kas koosolek oli esmane või korduvkoosolek, kas ta oli otsustusvõimeline või ei olnud. Alles seejärel kui koosolek osutuks otsustusvõimeliseks, saaks kohus asuda analüüsima kas kaudselt tarbitava soojuse protsendi määramine alternatiivküttega korterites on õiguspärane või ei ole. Vaheotsuse tegemist küsimuses, kas on tegemist esmase või korduskoosolekuga, pooled taotlenud ei ole. Vaheotsuse tegemist taotles kostja küsimuses, mis käsitles kaebaja kaebeõigust kui üldkoosoleku protokollis ei kajastu vastuväide otsusele selliselt, nagu kostja seda näha oleks soovinud. Kohus kostja taotlust ei rahuldanud. Kohus leidis, et kui korduvkoosolekul kvoorumi nõuet ei ole ning koosolek on igal juhul tuginedes korteriühistu põhikirja p 60-le otsustusvõimeline, siis esmase koosoleku puhul on vajalik vähemalt poolte korteriühistu liikmete kohalolek ning kohtul oleks vaja teada korteriühistu liikmete üldarvu või liikmete nimekirja. Kuna kohtule esitati korteriühistu põhikiri alles viimasel kohtuistungil 09. juunil 2009, ei olnud kohtul võimalust sellega varasemalt tutvuda ning oma seisukohti täiendavate tõendite vajalikkuse osas kujundada. Tuginedes TsMS § 437 lg 1-le tegi kohus menetluses vea kiirustades asja arutamise lõpetamisega enne kõikide vajalike tõendite lisamist kohtumaterjalidele, mis looksid eeldused Õiglase kohtulahendi koostamiseks. 09. juuni 2009 kohtuistungil muutis hageja oma taotlust - ta soovis korteriühistu Estonia pst. 21 04.09.2007 a üldkoosoleku päevakorrapunktis 3 otsuse kehtetuks tunnistamist. Kohus koostas 29.juunil 2009 kohtumääruse, millega uuendas menetluse ning andis pooltele võimaluse esitada kohtule korteriühistu Estonia pst. 21 liikmete nimekiri või teatada korteriühistu juhatuse tõendatud allkirjaga korteriühistu liikmete üldarv. Kohtusse saabus 15.oktoobril 2009 kaebaja O. G.avaldus, milles ta palus lisada tsiviilasja juurde kinnistu nr.423607 väljatrüki, milles kajastuvad nii korterite koguarv kui korteriomanikud. Kostja esindaja kohtule ühtegi täiendavat dokumenti ei saatnud. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOSTJA VASTUSED

Kostja ei nõustu kaebusega. Oma 27.11.2007 kirjalikus vastuses viitab kostja sellele, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna ta ei ole lasknud 04.09.2007 koosolekul enda vastuväidet otsusele protokollida. Kostja leiab, et asja ei saa kohtus arutada kui puuduvad dokumentide tõlked. 06. mai 2008 kohtuistungil esitas kostja suulised ja kirjalikud seisukohad oma vastuväidetega ning 27. mai 2008 kirjalikus taotluses kohtule taotles kostja vaheotsuse tegemist. Hageja vaidles oma 20.06.2008 vastuses sellele vastu. Kohus kostja vaheotsuse tegemise taotlust ei rahuldanud ning teatas sellest kostjale põhjendatud kirjaga 03.09.2008 nr 2-07-40837/45495(tl 123). Kostja esitas oma seisukohad kohtule ka 12.01.2009 ,kus leidis, et ei ole aluseid koosoleku otsuse tühistamiseks, taotles endiselt vaheotsuse tegemist, alternatiivina taotles ekspertiisi läbiviimist Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi poolt, kes määraks kaebajale kuuluva korteri küttejääkkoormuse protsendi.

2(6)

DOKUMENTAALSED TÕENDID

Kohtule on esitatud järgmised dokumentaalsed tõendid : - Hageja korteriomandust tõendav kinkeleping korterile Estonia pst.21-80, Kohtla-Järve (tl 8), kinnistusameti väljatrükk (tl 214-218) - Ettevõtteregistrist ning registriosakonnast väljavõtted korteriühistu Estonia pst. 21 registreerimise kohta mittetulundusühinguna (tl 21 ja 31) -KÜ Estonia pst. 21 04.09.2007 (kordus) koosoleku protokolli tõlge eesti keelde (tl 42-44) -KÜ Estonia pst. 21 05.12.2004 (korduv) koosoleku protokolli tõlge eesti keelde (tl 63-65) -KÜ Estonia puiestee 21 09.01.2005 korteriomanike korduva koosoleku protokoll (tl 78-81, 146-149) -OÜ ENOCEF Kohtla-Järve Estonia pst. 21 asuva elamu veekeskküttesüsteemi koormuse muudatuste ja köetava j ääkpinna arvutus korteri nr 80 ümberseadistamisel teisele kütteliigile-tõlge eesti keelde (tl 45- 48) -Eksperdi otsus korteriühistute Estonia pst. 21 ja Toome pst. 8 soojuskulude kohta korterites, millised on välja lülitatud maja keskküttest ja Estonia pst. 21 korterelamu soojuskadude arvestus (ekspert A.) (tl 71- 77, 161-164) -Soojuskoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestus, keskkütte süsteemist täieliku väljalülituse korral, arvestuse teostaja OÜ Virgas (tl 95- 99) -Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi eksperthinnang korterelamutes üksikute korterite keskküttesüsteemist väljalülitamise kohta Kohtla-Järvel (tl 104- 110) - Kohtla-Järve Linnavolikogu määrus 11. november 1998 nr. 44 (tl 92-94) -Kohtla-Järve Linnavolikogu määrus 22. detsembrist 2004 nr. 88, tunnistab kehtetuks 11.11.98.a.määruse (tl 181-185) -Mittetulundusühingu Korteriühistu Estonia pst. 21 põhikiri (tl 186-194) Kohus loeb tõenditeks ka tunnistajate protokollitud ütlused.

KOHTUISTUNGID

3(6)

Kohus kohustab kostjat esitama kõik korteriühistu koosoleku protokollid tõlgituna eesti keelde, mis mõjutasid 04. septembri 2007 korteriühistu üldkoosoleku otsuse tegemist koosoleku päevakorrapunktis nr.3, samuti soojatarbimise maksustamise arvutuse, nn. A. arvutuse. 06. mai 2008a kohtuistungil selgitas kostja esindaja ,et kuna koosoleku kokkukutsumise nõudeid ei ole rikutud, mida tunnistas ka hageja, ei saa koosoleku otsust tühistada. Kehtetuks seda tunnistada ka ei saa, kuna hageja ei esitanud vastuväiteid koosolekul. Vaheotsuse osas on kostja kaalunud avalduse tegemist põhiseaduslikkuse järelevalve korras, kuna tsiviilkohtumenetluses on seadusesõnastus liigselt piiritletud. Kostja esindaja esitab istungil ka oma järjekordsed kirjalikud seisukohad, KÜ Estonia pst. 21 05. detsembri 2004 koosoleku protokolli, ekspert J. A. otsuse korterelamu soojuskadude arvutusega, KÜ Estonia pst. 21 koosoleku protokolli 09. jaanuarist 2005. Kohtuistungil esitavad pooled küsimusi tunnistajale OÜ Econef spetsialistile V. P.. Spetsialist ütleb, et teostas arvestuse konkreetsele korterile. Talle on mõistmatu kuhu kaovad rahad kui alternatiivküttega korterite elanikud maksavad 30 %. Kui poleks tema arvestust, ei oleks hageja teinud seda alternatiivkütet. A. arvamus ei ole õige, mul on litsents ja tegevusluba. Kostja esindaja leiab, et tuleb kaaluda teiste korteriomanike kaasamist. Kohus selgitab veel ühe spetsialisti kaasamise võimalust. Hageja ütleb, et on nõus ,kuid tal ei ole maksta üle 1000 krooni. Kohus lükkab istungi edasi eksperdile küsimuste esitamiseks ning eksperdi isiku kohta ettepanekute tegemiseks 20. maiks 2008. 03.märtsi 2009 kohtuistungile ilmus peale menetlusosaliste ka hageja esindaja volikirja järgi, kellel on juriidiline haridus. Esindaja leidis, et puudub esmakoosoleku protokoll, kohtule on esitatud ainult korduskoosolekute protokollid. Järelikult ei olegi esmakoosolekut toimunud. Hageja esindaja toetub oma nõuetes Mittetulundusühingute seaduse § 24 ' lg 1-le. Kostja ütleb, et esmakoosolek toimus, aga midagi ei otsustatud, kuna puudus kvoorum. Hageja ütleb, et kui koosolek toimus ilma kvoorumita, siis pidi seda ikkagi protokollitama. Kohus annab hagejale tähtaja selgelt formuleeritud haginõude esitamiseks. 09.06.2009 toimunud kohtuistungil Hageja esitab Kohtla-Järve Linnavalitsuse arvamuse alternatiivkütte puhul sooja eest maksmise kohta, samuti korteriühistu põhikirja. Hageja ütleb, et tugineb oma nõudes MTÜS § 24 lg 1. Kostja ütleb, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse arvamust ei tule arvestada, see on soovituslik. Hageja on tunnistanud, et koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Järelikult ei saa tugineda otsuse tühisusele. Otsuse kehtetusele MTÜS § 24 järgi ei saa aga sellepärast tugineda, et G. oli 04.09.2007 koosolekul ja ei lasknud vastuväiteid protokolli kanda. Et ta ei vaidlustanud 2005 a otsust, siis nüüd püüab ta uuesti probleemi üles tõsta. See probleem kui palju keegi maksma peab, on juba 2005a lahendatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohtusse esitatud hagis on kaebaja kaevanud korteriühistu Estonia pst. 21 04.09.2007a toimunud üldkoosoleku otsuse peale. Kaebuses nõuab hageja otsuse tühistamist, viimasel toimunud kohtuistungil 09.06.2009 muudab oma nõuet ja soovib otsuse kehtetuks tunnistamist. Kostja on kõikidel toimunud kohtuistungitel ja oma vastustes ning selgitustes kohtule põhjendatult üldkoosoleku otsuse tühistamisele vastu vaielnud, ka hageja ise on kohtuistungil 01.04.2008 (tl 57) tunnistanud, et koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Kuna koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, siis kohus leiab samuti, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei saa olla tühine. Mittetulundusühingute seaduse § 24 ' lg 1 järgi, millele kaebaja on esialgselt viidanud, ei saa vaidlustatud üldkoosoleku otsus tühine olla, kuna nimetatud sätte järgi üldkoosoleku otsus on tühine, 4(6)

kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Seega vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei ole tühine, vaid kaebaja saab seda vaidlustada muudel alustel, mida ta on teinud 09.06.2009 kohtuistungil. Kaebaja on leidnud, et otsus on kehtetu tuginedes Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1. Selle sätte alusel saab kehtetuks tunnistada üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Viimasel kohtuistungil esitas kaebaja kohtule ka mittetulundusühingu põhikirja, mille p 60 ütleb, et koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. Kuigi pooled andsid 09.06.2009 kohtuistungil oma nõusoleku kohtumenetluse lõpetamiseks ning kohus pidi hakkama tegema kohtuotsust, uuendas kohus menetluse(tl 201), kuna kohtul puudusid andmed korteriühistu liikmeskonna kohta. Kaebaja esitas kohtule Ida-Viru Kinnistusameti väljatrüki kinnistu korterite ning nende omanike kohta.Siinkohal saab kohus eeldada, et korteriomanikud on ka korteriühistu liikmed,kuna korteriühistu põhikiri p 9 (tl 186) seda lubab. Estonia pst 21 on 90 korteriga korterelamu, kus korteriühistu liikmeskond ületab korterite arvu,kuna mõned korterid on kaasomanduses. Ühele isikule mitut korterit ei kuulu. Korteriühistu Estonia pst. 21 04.09.2007 koosoleku protokollist on lugeda, et koosolekust võttis osa 29 isikut (tl 42), kusjuures pooled ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et tegemist oleks korduvkoosolekuga. Kohus tuginedes TsMS § 230 lg 2 tegi 01.04.2008 kohtuistungil ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks, mida kohtule ei esitatud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi üldkoosoleku protokolli, mis võinuks toimuda kuni kuu aega enne 04.09.2007a koosolekut. Ainult selle koosoleku protokollile tuginedes saanuks kohus teha järelduse, et 04.09.2007 a koosolek oli korduvkoosolek ning et tuginedes korteriühistu põhikirja p 60-le ei mõjuks koosoleku otsustusvõimelisusele koosolekust osavõtnud korteriühistu liikmete arv. Seega saab kohus järeldada, et koosolek oli esmane ja sellest ei võtnud osa põhikirjaga nõutavat otsustusvõimelist kvoorumit, Estonia pst 21 on 90 korteriga korterelamu (tl 214-218) ning kui koosolekust võtab osa 29 KÜ liiget (korteriühistu koosoleku protokoll tl 42), ei ole koosolek põhikirja p 60 järele otsustusvõimeline, kuna vastav põhikirja punkt märgib otsustusvõimeliseks kvoorumiks üle poole korteriühistu liikmete liikmeskonnast. Peale kohtule esitatud vaidlusaluse üldkoosoleku protokolli on kohtule esitatud ka veel 2 KÜ üldkoosoleku protokolli, mida on samuti nimetatud korduskoosolekute protokollideks. Need on üldkoosolekute protokollid 05.12.2004a. ning 09.01.2005a. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust, kas mitu aastat enne vaidlusaluse koosoleku toimumist toimunud koosolekud olid korduskoosolekud või ei olnud. Esitatud protokollidest on aga lugeda, et soojuse eest tasu maksmise küsimus alternatiivküttele üle läinud korteritel on olnud päevakorras ka varem, kuid mõistlikku lahendust ei ole siiani olemas. Kohtule on esitatud 4 erinevat ekspertide arvamust kuidas tuleks küsimus lahendada. Ekspertide arvamused on teineteisele nii vastukäivad, et ilma riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuseta konkreetset elamut silmas pidades on raske oletada kelle arvamus on õige. Kuna aga kaebaja soovis tunnistada üldkoosoleku otsuse kehtetuks kvoorumi puudumise tõttu, siis kohtul ei ole vaja hakata erinevaid ekspertiisiakte analüüsima, et teha kindlaks kaebaja õiguste rikkumine mõnel muul põhjusel. 5(6)

Kohus on järginud mittetulundusühingute seaduse (MTU seaduse) § 24 lg 3, mis sätestab kaebaja õiguse kaevata üldkoosoleku otsusele kohtusse vaid siis, kui ta on lasknud koosolekul protokollida oma vastuväite koosoleku otsusele. Kohus on oma kirjas kostjale (tl 123-124 ) selgitanud, et kaebaja vastuväited koosolekul on protokollitud, hääletus on samuti protokollitud. Et vastuväited ei ole protokollitud hääletuse järgselt, vaid vahetult eelnevalt, ei oma siinkohal tähtsust. Negatiivse hääletustulemusega O.G. suhtes ainult kinnitatakse kaebaja O.G. vastuväidet üldkoosoleku 3-nda päevakorrapunkti otsusele jätta kaudselt tarbitava soojuse eest maksmise protsendiks 30 %. Kohtla-Järve Linnavolikogu on võtnud vastu määrused (11.11.1998 nr.44 , tl 92-94; 22.12.04 nr.88,tl. 181-185), milles mõlemis on sätestatud, et alternatiivküttele üle läinud korterites on 15% kaudseid soojuskulusid, mille eest tuleb korteriomanikul maksta. 1998a määrus on soovituslik,kuid hilisem, 2004.a. määrus tühistab selle ning oma sisult on see määrus kohustav. Majasisesest võrgust eraldunud ja alternatiivküttele korteri üleviinud korteriomanik, kelle korter on varustatud soojusega kaudselt kaugkütte teel (püstakud, laed, seinad, põrandad), on kohustatud maksma tarvitatud soojuse eest üldjuhul kuni 15 %(tl 185). 01.04.2008a a kohtuistungil ütles korteriühistu juhatuse liige Pavlov, et ühistul ja elanikel olid suured võlad (tl 55 1 .lõik). Kohus ei pea õigeks võlgade likvideerimist alternatiivküttele üle läinud isikute arvelt, vaid soojuskoormuse jäägi küsimus tuleb korteriühistul üle vaadata korteriühistu enamuse liikmetest koosneva kvoorumiga üldkoosolekul ning asjakohaseid ekspertiise arvestades. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. St.hagejal on õigus esitada kohtule avaldus menetluskulude väljamõistmiseks käesolevas tsiviilasjas viidetega kohtutoimikus sisalduvatele kuludokumentidele.

Märge Tamme kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.