Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus ringkonnakohus

Mõista OÜ-lt Holg Maja välja OÜ Vaarao kasuks riigilõiv apellatsioonikohtus 16 500 (kuusteist tuhat viissada) krooni ja jätta OÜ Holg Maja menetluskulud tema enda

kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED OÜ Holg Maja esitas Viru Maakohtule hagi OÜ Vaarao vastu töövõtulepingu järgse tasu 200 000 krooni ja viiviste 100 000 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Holg Maja (hageja) ja OÜ Vaarao (kostja) 28.09.2004 lepingu nr 16/2004 (edaspidi leping), mille alusel kohustus hageja teostama poe juurdeehitusel, asukohaga Viru pst 6 Sillamäe, erinevaid ehitustöid, sh ka katusekatte paigaldustöid kogumaksumusega 400 000 krooni. 28.09.2004 kooskõlastasid pooled katusekattetööde eelarve kogusummas 400 000 krooni. Kostja tasus hagejale ettemaksuna 200 000 krooni. Vastavalt lepingu punktile 2.1.1. oli tööde teostamise lõpptähtajaks 12.10.2004. Seoses ebasoodsate ilmastikuoludega pikendasid pooled katusetööde teostamise tähtaega 30.11.2004 koostatud akti alusel kuni 2004. a. lõpuni. Vastavalt lepingu p-ile 2.2. kohustus hageja tööde lõpetamisel teostatud tööd üle andma. Kostja kohustus teostatud tööd vastu võtma või esitama motiveeritud keeldumise kolme päeva jooksul peale akti esitamist hageja poolt. Kuigi hageja üritas juba 2004. a lõpus kostja esindajaga kokku saada, et teostatud tööde akt koostada ja üle anda, leidis kostja esindaja alati mingi põhjenduse, miks tal ei olnud võimalik hageja esindajaga kohtuda. 03.01.2005 keeldus kostja tunnistajate juuresolekul teostatud tööde akti vastu võtmast põhjendusi esitamata. Hageja saatis teostatud tööde akti kostjale 10.01.2005 tähitud kirjaga posti teel. Kuna kostja poolt reageeringut esitatud aktile ja arvele ei tulnud, saatis hageja ka 21.01.2005 teostatud tööde akti ja arve tähitud kirjaga posti teel. 26.01.2005 saatis kostja hagejale kirja nr 18, milles teatas üldsõnaliselt, et hageja poolt teostatud töö on puudustega ja kostja nimetatud töid vastu ei võta. Kostja väldib tööde vastuvõtmist ja nende eest tasumist. OÜ Vaarao vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja kohustatud vastu võtma ebakvaliteetselt teostatud töid. Hageja ei täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi 28.09.2004 lepingu nr 16/2004 põhjal, millest on teda korduvalt teavitatud.

Hageja nõue viiviste väljamõistmiseks on põhjendamata. Vastavalt lepingu p-le 3.1. on teostatud tööde eest tasumise tähtaeg seitse tööpäeva alates tellija poolt arve kättesaamist. Vastavalt lepingu punktile 2.2.4. kohustub tellija kolme päeva jooksul vastu võtma teostatud tööd või motiveeritult keelduma teostatud tööde vastu võtmisest. 10.01.2005 saatis hageja kostjale posti teel tähitud kirjaga tööde vastuvõtmise-üleandmise akti. Kostja sai selle kirja kätte 24.01.2005. 26.01.2005, st kolme päeva jooksul saatis kostja hagejale kirja nr 18, kus märkis, et akti nr 7 ei saa allkirjastada kuni töös puuduste kõrvaldamiseni. Kostja märkis konkreetselt, et kaupluse Viru Kaubamaja katuse ehitamise tööd on teostatud ebakvaliteetselt (rullkate SBS paigaldamine oli teostatud praagiga, osa kattest oli kinnitamata, õmblused lasid niiskust läbi, mis põhjustab ruumides uputuse). Seega keeldus kostja põhjendatult ja ettenähtud tähtaja jooksul hageja poolt teostatud töid vastu võtmast. OÜ Vaarao esitas vastuhagi hüvitise summas 257 369.80 krooni väljamõistmiseks. Alternatiivnõudena palus OÜ Vaarao tunnustada tema õigust mitte maksta OÜ-le Holg Maja 200 000 krooni kuni uue töö teostamiseni, kohustada OÜ-t Holg Maja teostama uus töö ja tasuma 100 000 krooni tööde mitteõigeaegse lõpetamise eest. Vastuhagiavalduse kohaselt fikseeriti ebakvaliteetne töö 30.11.2004 katuse seisundi ülevaatuse aktis. Samal päeval garanteeris OÜ Holg Maja katuse kahjustuse eemaldamise oma kulul kuni 2004. a lõpuni. 21.01.2005 esitas OÜ Holg Maja OÜ-le Vaarao arve nr 1, 200 000 krooni maksmiseks koos aktiga nr 7 jaanuaris 2005. a teostatud tööde kohta. 26.01.2005 teavitas OÜ Vaarao OÜ-t Holg Maja kirjalikult, et ei allkirjasta akti nr 7 ning ei võta vastu teostatud töid kuni tööde teostamise käigus avastatud praagi täieliku kõrvaldamiseni. Nimetatud kirjas märkis OÜ Vaarao puudused teostatud töödes ja tegi ettepaneku OÜ-le Holg Maja koostada kahepoolne akt puuduste kohta. OÜ Holg Maja ignoreeris ettepanekut, ega esitanud oma arvamust märgitud puudustele, vaid jätkas tasu nõudmist. OÜ Holg Maja poolt teostatud töö on täiesti kasutuskõlbmatud. 06.04.2005 pöördus OÜ Vaarao AR Rühma AS poole, arvamuse saamiseks hoone katuse seisundile. AR Rühma AS eksperthinnangu kohaselt ei ole OÜ Holg Maja ehitustööde teostamisel kinni pidanud projektist ega taganud ehitustööde kvaliteeti. OÜ Holg Maja ei ole kõrvaldanud puudusi ega lõpetanud kõiki töid vastavalt lepingule. Samuti andis 04.09.2008 arvamuse teostatud tööde kohta Katevara OÜ, milles leidis, et hoone katusel on paigaldatud ühekordne rullmaterjal, see on kinnitamata, puuduvad tüüblid ning hoone põhjapoolses osas on servalahendus puudulik. Katevara OÜ tegi ettepaneku puuduste kõrvaldamise tööde teostamiseks summas 257 369.80 krooni. Lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 646 lg 5 kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku ajajooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist OÜ Vaarao esitas korduvalt OÜ-le Holg Maja nõude puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas ka 22.03.2005 kirjas nr 28, kuid puudusi ei ole kõrvaldatud. Lähtudes sellest on hagejal õigus nõuda kostjalt kulude hüvitamist, mida ta oli sunnitud kandma seoses puuduste parandamisega teise isiku poolt. Vastavalt VÕS §-le 647 lg 1 töövõtja loetakse töövõtulepingul oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

OÜ Holg Maja rikkus oluliselt töövõtulepingut, kuna peale teavitamist puudustest töös ei esitanud ta sisulisi vastuväiteid märgitud puuduste kohta ning ei ole kuni käesoleva ajani puudusi kõrvaldanud. See annab hagejale õiguse nõuda kostjalt uue töö teostamist. Vastavalt VÕS §-le 11 lg 1 kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. OÜ-l Vaarao on õigus keelduda 200 000 krooni maksmisest kuni OÜ Holg Maja ei teosta töid vastavalt töövõtulepingu punktidele 2.1.3 ja 2.1.4. Vastavalt lepingu punktile 2.1.2. kohustus OÜ Holg Maja töövõtja süül mitteõigeaegse tööde lõpetamise korral maksma 0,3% suurust lepetrahvi tööde lepingujärgsest maksumusest iga tasumisega viivitatud päeva eest. Vastavalt lepingu punktile 2.1.1. kohustus kostja teostama tööd hiljemalt 12.10.2004. Kostja rikkus seda kohustust, kuna käesoleva ajani ei ole ta töid lõpetanud. OÜ Holg Maja vaidles vastuhagile vastu. 03.01.2005 keeldus OÜ Vaarao juhatuse liige tunnistajate juuresolekul teostatud tööde akti vastu võtmast, esitamata mingeid põhjendusi. Eeltoodust tulenevalt oli OÜ Holg Maja sunnitud teostatud tööde akti saatma OÜ-le Vaarao 10.01.2005 tähitud kirjaga posti teel. Kuna reageeringut esitatud aktile ega arvele ei tulnud, saatis OÜ Holg Maja 21.01.2005 teostatud tööde akti ja arve teistkordselt tähitud kirjaga posti teel. Vastavalt lepingu punktile

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus rahuldas 3. märtsi 2009 otsusega OÜ Holg Maja hagi ning mõistis OÜ-lt Vaarao välja OÜ Holg Maja kasuks 200 000 krooni ja viivise 100 000 krooni. OÜ Vaarao vastuhagi jättis maakohus täies ulatuses rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tulenevalt VÕS §-st 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS §-le 636 lg 1 peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Lähtuvalt VÕS § 638 on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on leidnud 28.03.2006 lahendi nr 3-2-1-16-06 p-s 11, et õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. See põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Seega puudus kostjal alus keelduda katusetööde vastuvõtmisest. Hageja edastas 10.01.2005 ja teistkordselt 21.01.2005 kostjale 04.01.2005 koostatud tööde akti nr 7 ja 21.01.2005 arve nr 1 tööde eest 200 000 krooni tasumiseks. Saadetise kättesaamist 24.01.2005 tõendab Eesti Posti kinnituskiri. Töövõtulepingu nr 16/2004 p-i 2.2.4. kohaselt kohustus kostja võtma kolme

päeva jooksul vastu või lükkama kirjalikus vormis põhjendatult tagasi tööde vastuvõtmine töövõtja poolt esitatud akti alusel, ülalnimetatud tähtaja möödumisel loetakse tööd vastuvõetuks ning nad kuuluvad tasumisele. Kostjal ei olnud õigust keelduda tööde aktis nr 7 märgitud katusetööde vastuvõtmisest, kuna kostja ei teatanud hagejale kolme päeva jooksul tööde akti kättesaamisest, et tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Pooled ei leppinud kokku, et tellijal oleks võimalus jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Põhjendatud keeldumiseks saab lugeda olukorda, kus töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Kostja vastavasisulist teadet hagejale ei esitanud. Kostja viitas 26.01.2005 kirjas nr 1 vaid üksikutele puudustele - osa SBS ruloonvaibast kattest ei ole kinnitatud ja õmblused lasevad niiskust läbi. Tööde aktis nr 7 märgitud katusetööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks kolme päeva möödumisel päevast, mil kostja sai kätte akti nr 7, s.o 27.01.2005. Kostja tellis AR Rühma AS-lt teostatud tööde ekspertiisi, mis viidi läbi 22.04.2005. Nimetatud tõend ei oma asjas tähendust, kuna ekspertiis on teostatud pärast lepingus sätestatud tööde vastuvõtmise tähtaja möödumist ning ekspertiisi käigus avastatud puudused ei mõjuta tööde vastuvõtmist. Tulenevalt VÕS §-st 637 lg 4 kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Lepingu p 3.1. kohaselt on teostatud tööde eest tasumise tähtaeg seitse tööpäeva alates tellija poolt arve saamisest pärast tööde vastuvõtmise-üleandmise akti allkirjastamist. Töövõtulepingust nr 16/2004 tulenevad katusetööd olid vastu võetud 27.01.2005. Kostjal oli kohustus tasuda arve seitsme päeva jooksul pärast tööde vastuvõtmist 27.01.2005, s.o kuni 08.02.2005. Kostja võlgneb hagejale töövõtulepinguga nr 16/2004 kokku lepitud katusetööde teostamise eest 200 000 krooni. Vastavalt lepingu p-le 2.5.5 kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,3 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Seisuga 03.10.2008 on kostja viivitanud kohustuse täitmisega 44 kalendrikuud, s.o 1320 päeva. Hagejal oli õigus nõuda viivist kokku 792 000 krooni, kuid hageja vähendas viivise nõuet 100 000 kroonini. Vastavalt VÕS § 646 lg 5 kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku ajajooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. OÜ Katevara arvamusest ja hinnapakkumisest nr 80461 selgub, et katuse tööde maksumuseks kujuneb 257 369.80 krooni. Muid tõendeid teostatud töödes puuduste kõrvaldamisele tehtud kulutuste osas esitatud ei ole. Seega ei tõendanud OÜ Vaarao kulutuste tegemist hoone Viru 6 Sillamäe katusekatte puuduste kõrvaldamiseks. OÜ Katevara arvamusest ja hinnapakkumisest nr 80461 ei nähtu, et vastavas väärtuses tööd teostati. Kuna OÜ Vaarao ei ole OÜ Holg Maja poolt teostatud katusetööde osas puuduste kõrvaldamiseks kulutusi teinud, puudub OÜ-l Vaarao õigus nõuda kulutuste hüvitamist. Lähtuvalt VÕS § 111 lg 1 kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. OÜ Vaarao võlgneb OÜ-le Holg Maja töövõtulepinguga nr 16/2004 kokku lepitud katusetööde teostamise eest 200 000 krooni ning võlgnevus on sissenõutav. OÜ Holg Maja andis katusetööd üle OÜ-le Vaarao 27.01.2005. Töö üleandmisega on OÜ Holg Maja omapoolsed lepingust tulenevad kohustused täitnud ning OÜ-l Vaarao puudub õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest.

Lähtuvalt VÕS § 646 lg 1 ja lg 2 kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Kui tellija ei avalda töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel või mõistliku aja jooksul pärast seda, et ta soovib nõuda töö parandamist või uue töö tegemist, kaotab ta lepingu täitmise nõude ning võib kasutada üksnes muid õiguskaitsevahendeid. OÜ Vaarao ei teatanud OÜ-le Holg Maja, et ta soovib nõuda töö parandamist või uue töö tegemist. OÜ Vaarao teatas OÜ-le Holg Maja 26.01.2005 kirjas nr 1, et katuse tegemise tööd on teostatud ebakvaliteetselt ning selliste tööde teostamise tehnoloogia rikkumisega. 09.02.2005 kirjas nr 1 märgib OÜ Vaarao, et katuse paigaldamise tööd hoonel Viru pst 6 Sillamäe on osaliselt tegemata või ei ole tehtud nõuetekohaselt ning 22.03.2005 kirjas nr 28, et katusematerjali paigaldamise tööd on lõpetamata ning teeb ettepaneku lõpetada katuse kattematerjali paigaldamistööd. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. OÜ Vaarao ei teatanud OÜ-le Holg Maja töö lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamisel, et ta soovib töö parandamist või uue töö tegemist. Samuti ei kirjeldanud OÜ Vaarao teadetes OÜ-le Holg Maja piisava täpsusega puudusi katusekatte tööde osas. Sellega kaotas OÜ Vaarao õiguse nõuda OÜ-lt Holg Maja töö parandamist või uue töö tegemist. OÜ Vaarao väitel kohustus kostja vastavalt lepingu p-le 2.1.1. teostama tööd hiljemalt 12.10.2004. OÜ Holg Maja on nimetatud kohustust rikkunud ning kuni käesoleva ajani on tööd lõpetamata. Vastavalt lepingu p-le 2.1.2. kohustus OÜ Holg Maja mitteõigeaegselt tööde lõpetamise korral maksma leppetrahvi määras 0,3% tööde lepingujärgsest maksumusest iga viivitatud päeva eest. Seisuga 13.09.2008 moodustas leppetrahv 1410 päeva eest kokku (400 000x0,3/100x 1410) 1 692 000 krooni, millest OÜ Vaarao palus välja mõista 100 000 krooni. Kaupluse juurdeehituse katuse seisundi ülevaatuse aktist 15.11.2004 selgub, et faktiline tööde lõpetamise aeg oli 29.08.2004. 12.11.2004 oli torm, mille tagajärjel tuli ruloonvaip soojustuse küljest lahti ning vajalik oli pehme katuse remont hoone juurdeehituse kohal umbes 70-75% ulatuses. OÜ Holg Maja esitas 30.11.2004 OÜ-le Vaarao kirja, milles märgib, et garanteerib kaupluse juurdeehituse katuse parandamise vastavalt 30.11.2004 aktile omal kulul soodsate ilmastikutingimuste korral 2004. aastal. Pooled koostasid 30.11.2004 katuse remondi teostamiseks katuse ülevaatuse akti. Seega pikendati tööde lõpetamise tähtaega poolte kokkuleppel kuni 31.12.2004. OÜ Holg Maja väitel keeldus OÜ Vaarao kohtumisest OÜ Holg Maja esindajaga 2004. aasta lõpul, et teostatud tööde akt koostada ja vastuhagi hagejale üle anda. Samuti keeldus OÜ Vaarao tööde vastuvõtmise akti vastu võtmast 03.01.2005. Selle tagajärjel edastas OÜ Holg Maja teostatud tööde akti OÜ-le Vaarao posti teel 10.01.2005 ja 01.01.2005. OÜ Vaarao sai teostatud tööde akti kätte 24.01.2005. Töövõtulepingust nr 16/2004 tulenevad katusetööd tuli lugeda OÜ Vaarao poolt vastu võetuks 27.01.2005. OÜ Holg Maja ei viivitanud teostatud tööde lõpetamisega ning seetõttu puudub tal kohustus maksta OÜ-le Vaarao leppetrahvi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Vaarao esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 3. märtsi 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta OÜ Holg Maja hagi OÜ Vaarao vastu täielikult

rahuldamata ning rahuldada OÜ Vaarao vastuhagi OÜ Holg Maja vastu, ühtlasi jätta menetluskulud täielikult OÜ Holg Maja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt:

tehnoloogiale, kasutama kvalifitseeritud tööjõudu ja kvaliteetseid materjale, täitma ehitusnorme ja eeskirju. Sisuliselt kohus tuvastas, et hageja teostas töid puudustega. Lepingu punkt 2.1.9. viitab sellele, et töövõtja on kohustatud kõrvaldama ehitamise ajal avastatud praagi nädala aja jooksul, alates kahepoolse akti allkirjastamisest. Hageja rikkus seda kohustust. 26.01.2005 kirjas tegi kostja hagejale ettepaneku koostada kahepoolne akt töös esinevate puuduste kohta. Hageja keeldus akti koostamisest ja puuduste kõrvaldamisest. Tellija on põhjendatult keeldunud tööde vastu võtmisest, kuna töö ei vastanud lepingu tingimustele ning seega ei tekkinud ka tasumise kohustust.

lepingu tingimustele ning soovi paranduste tegemiseks. Sellest kohus järeldas, et OÜ Vaarao ei kirjeldanud OÜ-le Holg Maja piisava täpsusega puudusi katusekatte tööde osas, jättes põhjendamata, mille alusel ta sellise järelduseni jõudis.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6). Pooled on tööde üleandmise ja vastuvõtmise korra kokku leppinud töövõtulepingu p-s 2.2.4. Vastavalt sellele kohustub kostja võtma kolme päeva jooksul vastu või lükkama kirjalikus vormis põhjendatult tagasi tööde vastuvõtmise töövõtja poolt esitatud akti alusel, ülalnimetatud tähtaja möödumisel loetakse tööd vastuvõetuks ning tellija on kohustatud tööde eest tasuma. Nimetatud lepingusättest tuleneb seega, et tellijale on ette nähtud võimalus jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata ka siis, kui tehtud töö on osaliselt kasutuskõlbmatu. Vastavalt VÕS § 641 lg-le 1 peab töö vastama lepingutingimustele ning lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Käesoleval juhul olid pooled töövõtulepingu p-des 2.1.3., 2.1.4. kokku leppinud, et töövõtja on kohustatud teostama tööd vastavalt tehnoloogiale, kasutama kvalifitseeritud tööjõudu ja kvaliteetseid materjale, täitma ehitusnorme ja eeskirju. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Asja materjalidest (tl-d 15, 16, 215, 216) nähtub, et hageja saatis 10.01.2005 ja teistkordselt 21.01.2005 kostjale tööde akti nr 7 (dateeritud 04.01.2005) ja arve nr 1 200 000 krooni tasumiseks posti teel ning kostja sai kõnesolevad dokumendid kätte 24.01.2005. Kostja on saatnud 26.01.2005 hagejale vastuskirja (tl 17), milles märgib, et keeldub kaetud tööde aktis nr 7 märgitud tööde vastuvõtmisest, kuna katuse tegemisel tehtud tööd on ebakvaliteetsed ning selliste tööde teostamise tehnoloogia ilmse rikkumisega (SBS ruloonvaiba paigaldamine on teostatud ilmselgelt ebakvaliteetselt, osa kattest ei ole üldse kinnitatud, õmblused lasevad niiskust läbi, mis viib ruumide uputamiseni). Hageja töös esinevaid puudusi on kostja kirjeldanud ka oma 09.02.2005 täiendavas kirjas hagejale (tl 18-19). Mõlemas kirjas on kostja teinud hagejale ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks ja ka puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud kirjades on kostja täitnud VÕS § 644 lg-tes 1 ja 2 nõutu, kirjeldades piisavalt täpselt katusetööde lepingule mittevastavust. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on ebaõigesti jätnud tõenditena arvestamata AR Rühma AS eksperthinnangu (tl-d 52-57) ja OÜ Katevara arvamuse (tl-d 177-178). Asjaolu, et nimetatud tõendid on saadud hiljem kostja poolt tööde vastuvõtmisest keeldumisest, ei tähenda seda, et kostja ei saaks neile kui töö mittekvaliteetsust tõendavatele dokumentidele tugineda. AR Rühma AS eksperthinnangu kohaselt on katusetööd objektil teostatud tervikuna teostatud vastavat tehnoloogiat ja projekti jämedalt rikkudes, töövõtja on projektikohase kahekihilise pehme ISOVER-katte asendanud

ühekihilise KATEPAL-kattega, katusekate on paigaldatud tehniliselt korratult (servad rullmaterjalil rebenenud ning pole aluspinnaga piisavalt kõikjal kokku sulatatud), ebakvaliteetse paigaldamise tulemusena on toimunud katusekattest vee läbijooks soojusisolatsiooni, katuse pealiskiht on ebapiisavalt kinnitatud jms. OÜ Katevara arvamusest nähtub samuti, et ettenähtud kahekordse rullmaterjali asemel on paigaldatud ühekordne rullmaterjal, SBS-kate on tüüblitega kinnitamata ning hoone põhjapoolses osas on servalahendus puudulik (puudub ääreplekk ning karkass). Hageja pole esitanud omapoolseid tõendeid, mis lükkaksid eeltoodud tõendites nimetatud puuduste esinemise katusetööde osas ümber. Kostja pole ka tõendanud oma väidet, et teostatud tööde osas kehtis garantii. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tõendites nimetatud puudused andsid aluse kostjale keelduda lepingu p 2.2.4 alusel 2005. a jaanuaris-veebruaris töö vastuvõtmisest ning kuna kostja järgnevalt puudusi ei ole kõrvaldanud, siis ei ole ka hageja tasunõue muutunud tulenevalt VÕS § 637 lg-test 3 ja 4 sissenõutavaks. Kuna kostja pole viivitanud hagejale tasu 200 000 krooni maksmisega, siis puudub hagejal alus nõuda ka kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p 2.2.5 järgi.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.