Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

OÜ HOLG MAJA seaduslik esindaja Oleg Budnitski OÜ HOLG MAJA lepinguline esindaja Silver Peepmaa OÜ Vaarao seaduslik esindaja Sergei Guštšin OÜ Vaarao lepinguline esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev

Resolutsioon

2-05-15589 (kolmsada tuhat) krooni.

2-05-15589 tähitud kirjaga posti teel. Kuna kostja poolt mingit reageeringut ei esitatud aktile ja arvele ei olnud, saatis hageja 21.01.2005.a. teostatud tööde akti ja arve teistkordselt tähitud kirjaga posti teel. Alles 26.01.2005.a. saatis kostja hagejale kirja nr 18, milles üldsõnaliselt teatas, et hageja poolt on töö teostatud puudustega ja kostja nimetatud töid vastu ei võta. Mingeid põhjendusi ega kostja väiteid kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid (ülevaatuse-, ekspertiisi- jne. aktid) kostja ei esitanud ega ole seda tänase päevani teinud. Soovimata leida kiiret lahendust pooltevahelisele vaidlusele, hakkas kostja hagejale saatma asjasse mittepuutuvaid kirju. Nii esitas kostja 27.01.2005.a. kirjas nr. 21, 31.01.2005.a. kirjas nr. 22 ja 03.02.2005.a. kirjas nr. 25 hagejale erinevaid, vaidlusobjekti mittepuutuvaid nõudeid ja kohustas hagejat sooritama erisuguseid toiminguid. Kuigi hageja esindaja üritas kogu aeg leida kostjaga mõistlikku lahendust tekkinud vaidlusele, ei soovinud kostja mingeid läbirääkimisi pidada ja piirdus ebareaalsete nõuete esitamisega. Alles 09.02.2005.a. kirjas nr 26 kajastas kostja esmakordselt vaidlusalust küsimust ja süüdistas hagejat olulistes tegematajätmistes. Kuigi kostja esitas eelpool viidatud kirjas ettepaneku korraldada pooltevaheline kohtumine ja arutada vaidlusküsimusi, mingit kohtumist faktiliselt kostja soovimatuse tõttu aset ei leidnud. Seetõttu oli hageja sunnitud saatma kostjale 22.02.2005.a. omapoolse kirja, milles palus tasuda 21.01.2005.a. arve nr 1 summas 200 000 krooni. Hageja on seisukohal, et kuigi kostja keeldub käesoleva ajani teostatud töid vastu võtmast ja esitatud arveid tasumast, ei ole kostja poolt oma kohustuste mittetäitmine seotud hageja poolt teostatud tööga, vaid kostja sooviga vältida igati omapoolsete lepinguliste kohustuste, s.o. tööde vastuvõtmine ja nende eest tasumine, täitmist. Vastavalt Lepingu punktile 2.2.4. loetakse teostatud tööd kostja poolt vastu võetuks ja kuuluvad tasumisele juhul, kui kostja ei esita kolme päeva jooksul motiveeritud vastuväiteid. Kuna kostja keeldus korduvalt ilma igasuguse põhjenduseta akte vastu võtmast, oli hageja sunnitud saatma teostatud tööde akti nr 7 kostjale postiga. Kuigi hageja postitas akti esimest korda 10.01.2005.a. ja teistkordselt 21.01.2005.a., saatis kostja esmakordselt paljasõnalise ja põhjendamata keeldumise alles 26.01.2005.a. kirjaga nr. 18. Seega leiab hageja, et juhindudes Lepingu punktis 2.4.4. sätestatust on hageja poolt teostatud tööd kostjale nõuetekohaselt üle antud ja kuuluvad kostja poolt tasumisele. Kuigi hageja poolt on kõik toimingud seoses poolte vahel sõlmitud lepinguga teostatud, ei ole kostja käesoleva ajani teostatud tööde eest tasunud. Kui esialgu eeldas hageja, et kostja poolne viivitus kohustuste täitmisel on tingitud poolte esindajate vahel väidetavalt toimunud konfliktist, siis uurides avalikest allikatest enne hagiavalduse esitamist kostja tausta on hageja seisukohal, et tegemist on pigem kostja maksejõuetusega. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigustatud isikule, õigel ajal ja õiges kohas. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS §-dele 101 lg l p l ja 108 lg l võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Narva Linnakohtu 28.07.2005.a. määrusega (tlk 27-28) rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ja

2-05-15589 seati Riiklikusse ehitusregistrisse OÜ-le Vaarao vallasasjana kuuluvatele ehitistele asukohaga XXX (ehitisregistrikood 120000053) käsutamise keelumärge OÜ Holg Maja kasuks. 08.10.2008.a. esitas OÜ HOLG MAJA lepinguline esindaja kohtule avalduse hagi täiendamiseks (tlk 201-202). Avalduse kohaselt vastavalt poolte vahel sõlmitud Lepingu punktile 2.2.5. kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja poolt on hagejale tähtaegselt tasumata 200 000 krooni. Seisuga 03.10.2008.a. on kostja viivitanud maksekohustuse täitmisega 44 kalendrikuud, s.o. 1 320 päeva, seega on hagejal õigus nõuda viivise tasumist summas 792 000 krooni (200 000 x 0,3 % x 1320). Lähtudes mõistlikkuse printsiibist ja võttes aluseks Riigikohtu praktika peab hageja põhjendatuks esitada viivisenõue 50% ulatuses põhivõlgnevusest. Hageja palus kostjalt välja mõista viivisevõlgnevus 100 000 krooni. Kostja vastuväited hagile 09.09.2005.a esitatud vastuses (tlk 50) kostja hagi ei tunnistanud. Vastavalt poolte vahel 28.09.2004.a. sõlmitud töövõtulepingu tingimustele võttis hageja endale kohustuse lepingu punktis 1.1 kokkulepitud tööde täitmiseks. Katuse remondi maksumus moodustas 400 000 krooni. Vastavalt eelarvele, mis on ülalnimetatud lepingu lisaks, kuulus ka katuse remonditööde maksumusse nii töö ise, kui ka selle töö teostamisel kasutatud materjalid. Hagejal on olemas vastavasisuline tegevusluba selliste tööde teostamiseks. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud kostjal kahtlust et hageja ei valda katuse katmise tehnoloogiat. Sõlmides töövõtulepingu võttis hageja endale kohustuse teostada ja lõpetada tööd vastavalt lepingute tingimuste ja seadusandluse nõuetega ning ehitusnormide ja eeskirjade järgmisega, kasutades sealjuures ka kvaliteetseid materjale. Hageja viitab enda hagis vaid neile sätetele, millega on kostjale pandud kohustus tööde eest tasumiseks, kuid eirab neid lepingu ja VÕS sätteid, millele vastavalt hageja oli kohustatud täitma töid kvaliteetselt, tähtajaks ja kõikide vajalike ehitusnormide ja eeskirjade järgimisega. Hageja väidab et vastavalt Lepingu punktile 2.2. kostja oli kohustatud vastu võtma teostatud tööd. See kohustus on lepingus kinnitatud, kuid kostja pole kohustatud vastu võtma ebakvaliteetselt teostatud töid vaid hageja soovil. Vastavalt VÕS § 638 sätetele, loetakse teostatud tööd vastuvõetuks juhul, kui tellija ei võta põhjendamatult vastu teostatud tööd. Antud juhul ei saa tööde mitte vastuvõtmist lugeda põhjendamatuks, kuna oma vastuväites esitatud aktile 21.01.2005.a. kostja kirjeldas neid puuduseid, mida hageja pidas paljasõnalisteks ja põhjendamatuteks. Oma hagis viitab hageja VÕS § 76, kuid nimelt sellest paragrahvist tuleneb kohustise täitmise kohustus vastavalt lepingule, mida hageja ei täitnud. VÕS §100 avab lepingu põhjal kohustise rikkumise mõiste. Kostja arvates on hageja täitnud mittenõuetekohaselt oma kohustusi 28.09.2004 a. lepingu nr 16/2004 põhjal, millest on korduvalt teavitatud nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kostja põhjendab vastuväiteid ka VÕS § 641 sätetega, millega kehtestatakse tööde täitmise kohustus vastavalt lepingu tingimustele, mida ei olnud täidetud. Kostja leiab, et tekkinud olukorras on talle tekitatud kahju, mis on hageja tegevuse tulemus ja millega seoses esitab kostja vastuhagi. Vastuseks hageja avaldusele hagi täienduseks esitas kostja 05.11.2008.a kirjaliku seisukoha (tlk 213-214), mille kohaselt vastavalt TsMS § 376 lg l hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Nimetatud seaduse sättest tuleneb, et hageja ei või üheaegselt muuta hagi alust (faktilised asjaolud) ja hagi eset (nõuded). Hageja avaldus on vastuolus TsMS § 376 lg. 1. Avaldusest nähtub, et hageja on esitanud uusi asjaolusid (muutis hagi alust) ning lähtudes nendest esitas täiendava nõude (muutis hagi eset). Esialgses hagis ei viidanud hageja kostja viivitamisele ning ei nõudnud viiviste väljamõistmist. Kostja palub jätta hageja avaldus läbivaatamata. Hageja nõue viiviste väljamõistmiseks on põhjendamata. Vastavalt Lepingu p. 3.1. teostatud tööde eest tasumise tähtaeg moodustab 7 tööpäeva alates tellija poolt arve kättesaamist peale

2-05-15589 teostatud tööde vastuvõtmise-üleandmise akti allkirjastamist. Vastavalt Lepingu punktile 2.2.4. kohustub tellija 3 päeva jooksul vastu võtma teostatud töid või motiveeritult keelduma teostatud tööde vastu võtmisest. Töövõtja poolt esitatud kirjaliku akti alusel nimetatud tähtaja lõppemisel loetakse tööd vastuvõetuks ja need kuuluvad tasumisele. 10.01.2005.a. saatis hageja kostjale posti teel tähitud kirjaga teostatud tööde vastuvõtmiseüleandmise akti. Kostja sai selle kirja kätte 24.01.2005.a. See asjaolu on tõendatud AS Eesti Post kirjaga koos lisatud dokumentidega. Hageja 10.01.2005.a. saadetud tähitud kiri nr RR043515825EE oli kätte saadud kostja seadusliku esindaja Sergei Guštšini poolt 24.01.2005.a. 26.01.2005.a., s.t. 3 päeva jooksul kostja saatis hagejale kirja nr 18, kus oli märgitud, et akt nr. 7 teostatud tööde kohta ei või olla allkirjastatud kuni töös täielikult puuduste ja praagi kõrvaldamiseni. Kostja märkis konkreetselt, et „kaupluse Viru Kaubamaja katuse ehitamise tööd on teostatud ebakvaliteetselt ja taoliste tööde teostamise ilmsete tehnoloogia rikkumistega (rullkate SBS paigaldamine on teostatud ilmse praagiga, osa kattest ei ole üldse kinnitatud, õmblused lasevad niiskust läbi, mis põhjustab ruumide uputuse). Need puudused töös olid hiljem tõendatud ka spetsialistide poolt. Seega kostja, kooskõlas Lepingu p. 2.2.4., keeldus põhjendatult ja ettenähtud tähtaja jooksul hageja poolt teostatud töid vastu võtmast. Lähtudes ülaltoodust puudub hagejal õiguslik alus lugeda tema teostatud tööd hageja poolt vastuvõetuks, seega puudub alus viiviste arvestamiseks selle eest tasumisega viivitamise eest. Hageja seisukoht Hageja leidis kohtule 30.11.2006.a esitatud kirjalikus seisukohas (tlk 66-67), et antud juhul on kostja poolt faktiliselt tegemist garantiiaegsete nõuete esitamisega, mida aga kostja ei saa faktiliselt esitada enne, kui on töö ametlikult vastu võtnud. Sisuliselt püüab kostja vältida omapoolse maksekohustuse täitmist viidates tagantjärgi asjaolule, et tööd olid tegelikult ebakvaliteetselt tehtud. Vastuses on kostja esitanud mingi taotluse (millise nimelt jääb arusaamatuks kuna taotluse sisu puudub). Samuti on kostja vastusele lisanud AR Rühma AS poolt teostatud töö nr. E-6045, nimetades seda ekspertiisiaktiks. Hageja on seisukohal, et kostja poolt lisatud materjal ei ole käsitletav ekspertiisiaktina, vaid kolmanda isiku arvamusena. Kusjuures tuleb eraldi ära märkida, et arvamus on antud puuduliku algmaterjali alusel ja hageja arvates vormistatud oluliste vigadega. Arvamuses ei ole kajastatud objekti ülevaatuse aega ega ülevaatust teostanud isikuid, samuti ei ole fikseeritud, millistest standarditest on arvamuse esitaja oma seisukoha kujundamisel lähtunud. Puuduvad ka viited esitatud küsimustele, teostatud uuringute kirjeldus ning uuringute tulemusel tehtud järeldused. Arvamuses on esitatud ainult ettepanekud olukorra muutmiseks. Hageja on samuti seisukohal, et antud arvamus ei ole käsitletav ekspertiisiaktina ka TsMS mõistes, sest tsiviilmenetluse põhimõttest tulenevalt peab mõlemal osapoolel olema võimalus esitada ekspertiisi teostajale küsimusi ning saada vastuseid. Samuti oleks arvamuse sisu hoopis teistsugune, kui kas kostja või arvamuse andja oleks küsinud hagejalt ehitustegevusega seonduvaid dokumente või nende koopiaid. Antud juhul soovib kostja kirjalikult vormistatud kolmanda isiku arvamust, mis ei kajasta objektiivselt faktilist olukorda tõendada, et hageja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. See kinnitab hageja arvates veelkord asjaolu, et kostja üritab iga hinnaga vältida omapoolsete kohustuste täitmist. Kuna kostja on vastuses viidanud, et soovib esitada vastuhagi ja koos vastuhagiga esitab ka täiendavad tõendid Kuni vastuhagi ja/või täiendavate tõendite esitamiseni kostja poolt ei oska

2-05-15589 hageja rohkem hagiga seonduvat kommenteerida, vaid jääb hagis toodud seisukohtade juurde. Vastuhagi Osaühing Vaarao esitas 09.09.2008.a kohtule vastuhagiavalduse (tlk 165-169), milles palus: 1) välja mõista OÜ-lt HOLG MAJA Osaühingu Vaarao kasuks hüvitis puudumiste kõrvaldamiseks summas 257 369,80 krooni; 2) esimese nõude mitterahuldamise korral, tunnistada Osaühingu Vaarao õigust keelduda OÜ-le HOLG MAJA 200 000 krooni maksmisest kuni tema poolt uue töö teostamiseni XXX asuva hoonekatuse katmiseks ning kohustada OÜ HOLG MAJA teostada uus töö; 3) välja mõista OÜ-lt HOLG MAJA Osaühingu Vaarao kasuks 100 000 krooni tööde mitteõigeaegse lõpetamise eest; 4) hageja kohtukulud mõista hageja kasuks välja kostjalt. Vastuhagiavalduse kohaselt 28 septembril 2004.a. oli OÜ Vaarao ja OÜ Holg Maja vahel sõlmitud töövõtuleping nr 16/2004. Vastavalt Lepingu punktile 1.1. oli Lepingu objektiks teiste tööde hulgas ka XXX asuva hoone katuse katmise tööd summale 400 000 krooni. Vastavalt sellele 28.09.2004.a. oli Lepingu poolte poolt allkirjastatud eelarve katuse katmise kohta summas 400 000 krooni. Vastuhagi hageja maksis kostjale ettemaksuna 200 000 krooni. Vastavalt Lepingu punktidele 2.2.6 ja 3.1. pidi vastuhagi hageja maksma ülejäänud rahasumma 200 000 krooni 7 tööpäeva jooksul alates arve kättesaamisest peale teostatud tööde vastuvõtu-üleandmise akti allkirjastamist.

2-05-15589 Vastuhagi kostja ei ole siiamaani kõrvaldanud kõiki puudusi kogu XXX hoone katuse katmise töös, s.t. ei ole lõpetanud kõiki töid vastavalt Lepingu tingimustele /p.2.1.3/. Seoses sellega on vastuhagi hageja sunnitud pöörduma nende kõrvaldamiseks teise äriühingu poole ja tasuma talle teostatud tööde eest. Et saada veel ühe spetsialisti arvamuse vastuhagi kostja poolt teostatud tööde kvaliteedi, ja puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumuse kohta, pöördus vastuhagi hageja 21.08.2008.a. OÜ Katevara poole. Nimetatud osaühing tegeleb katuste katmise ja remondiga ning tal on suured kogemused ja selle ala praktika. 04.09.2008.a. Katevara OÜ andis oma arvamuse, kus tuvastas, et hoone katusel on paigaldatud ühekordne rullmaterjal /peab olema 2 kihti/, see on kinnitamata, s.t. puuduvad tüüblid ning hoone põhjapoolses osas on servalahendus puudulik /puudub ääreplekk ning karkass/. Katevara OÜ tegi ettepaneku puuduste kõrvaldamise tööde teostamiseks, s.t. faktiliselt teha uus töö hoone kogu katuse katmise osas üldsummale 257 369, 80 krooni. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg l p. 1,2,3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; nõuda kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lg.2 tuleneb, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt Lepingu p.2.1.3. kohustus vastuhagi kostja teostama ja lõpetama töid vastavalt Lepingu tingimustele, kasutades selleks kvalifitseeritud tööjõudu, vastavat tehnoloogiat ja kvaliteetseid ehitusmaterjale. Vastavalt punktile 2.1.4. kohustus vastuhagi kostja tööde teostamisel pidama kinni Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, ehitusnormidest ja eeskirjadest. Vastuhagi kostja rikkus neid kohustusi. Tööde teostamisel ei järginud ta projektinorme, asendades ühe materjali teisega: kahekihiline pehme ISOVER-katte oli asendatud ühekihilise KATEPAL kattega. Samuti rikkus vastuhagi kostja tööde teostamise tehnoloogiat, kuna paigaldas ühekordse rullmaterjali ning ei kinnitanud seda vajaliku tüüblite kogusega. Vastavalt VÕS § 646 lg.5 kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist Vastuhagi hageja esitas vastuhagi kostjale korduvalt nõude töös puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas ka kirjas nr 28, 22.03.2005.a. Vastuhagi kostja ei ole seda teinud. Lähtudes sellest on hagejal õigus nõuda kostjalt nende kulude hüvitamist, mida ta on sunnitud kandma seoses puuduste parandamisega teise isiku poolt, kuna kostja ise ei teosta katuse katmise töid. Ilmselge on, et kostja käitumine on vastuolus heausu printsiipidega, kuna ta oli algusest peale teadlik, et töö on tema poolt teostatud projektinõuete ja tehnoloogia rikkumistega. Vastavalt VÕS § 646 lg 1 kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Sama paragrahvi lg. 2 muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. Vastavalt VÕS § 647 lg l töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis,

2-05-15589 kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Vastuhagi kostja rikkus oluliselt töövõtulepingut, kuna peale teavitamist puudustest töös, ei esitanud ta mingeid sisulisi vastuväiteid märgitud puuduste kohta ning ei ole kuni käesoleva ajani neid kõrvaldanud. See annab vastuhagi hagejale õiguse nõuda vastuhagi kostjalt uue töö teostamist. Vastavalt § 11 lg l kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Vastuhagi hagejal on õigus keelduda ülejäänud tasumata jäänud 200 000 krooni maksmisest kuni vastuhagi kostja ei teosta töid vastavalt töövõtulepingu punktidele 2.1.3 ja 2.1.4. Antud juhul keeldumine 200 000 krooni maksmisest on mõistlik ja vastab hea usu printsiipidele. Hoone kogu katus on tehtud projekti ja tehnoloogia oluliste rikkumistega. Selle tagajärjel ei ole hoone katus võimeline täitma tulevikus neid funktsioone, milleks ta on ettenähtud. See ei taga hagejale eesmärke, mida ta soovis saavutada, tellides katuse katmise töid. Vastavalt Lepingu punktile 2.1.2. kohustus vastuhagi kostja Töövõtja süül mitteõigeaegse tööde lõpetamise korral maksma 0,3% suurust lepetrahvi tööde lepingujärgsest maksumusest, iga tasumisega viivitatud päeva eest. Vastavalt Lepingu punktile 2.1.1. kohustus kostja teostama töid hiljemalt 12.10.2004.a. Kostja rikkus seda kohustust, kuna kuni käesoleva ajani ei ole ta tööd lõpuni viinud. Seisuga 13.09.2008.a. moodustab leppetrahv /47 kuu või 1410 päeva eest/ 1 692 000 krooni /400 000x0,3: 100x1410/. Vastus vastuhagile 08.10.2008.a esitatud vastuses (tlk 198-200) kostja vastuhagi nõudeid ei tunnistanud ning palus jätta Osaühingu Vaarao vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud Osaühingu Vaarao kanda Vastuhagis viitab vastukostja, et 21.01.2005.a. esitas vastukostja vastuhagejale arve nr 1 summas 200 000 krooni ja 07.01.2005.a. akti. Nimetatud väide on ebaõige. Juba hagiavalduses viitas vastukostja, et kuigi vastukostja üritas juba 2004.a. lõpus vastuhageja esindajaga kokku saada, et teostatud tööde akti koostada ja üle anda, leidis vastuhageja esindaja alati mingi põhjenduse, miks tal ei ole võimalik vastukostja esindajaga kohtuda. 03.01.2005.a. keeldus vastuhageja juhatuse liige tunnistajate juuresolekul teostatud tööde akti vastu võtmast, esitamata mingeid põhjendusi. Eeltoodust tulenevalt oli vastukostja sunnitud teostatud tööde akti saatma vastuhagejale 10.01.2005.a. tähitud kirjaga posti teel. Kuna vastuhageja poolt mingit reageeringut ei esitatud aktile ja arvele ei olnud, saatis vastukostja 21.01.2005.a. teostatud tööde akti ja arve teistkordselt tähitud kirjaga posti teel. Vastavalt Lepingu punktile 2.2.4. loetakse teostatud tööd vastuhageja poolt vastu võetuks ja kuuluvad tasumisele juhul, kui vastuhageja ei esita kolme päeva jooksul motiveeritud vastuväiteid. Kuna vastuhageja keeldus korduvalt ilma igasuguse põhjenduseta akte vastu võtmast, oli hageja sunnitud saatma teostatud tööde akti nr. 7 vastuhagejale postiga. Kuigi vastukostja postitas akti esimest korda 10.01.2005.a. ja teistkordselt 21.01.2005.a., saatis vastuhageja esmakordselt

2-05-15589 paljasõnalise ja põhjendamata keeldumise alles 26.01.2005.a. kirjaga nr. 18. Seega leiab vastukostja, et juhindudes Lepingu punktis 2.4.4. sätestatust on vastukostja poolt teostatud tööd vastuhagejale nõuetekohaselt üle antud ja kuuluvad vastuhageja poolt tasumisele. Seega on vastuhageja poolt põhjendamatu viidata tööde vastuvõtmisest keeldumise alusena teostatud tööde väidetavatele puudustele 3,5 aastat peale tööde teostamist. Juba 19.02.2008.a. toimunud kohtuistungil esitas vastuhageja esindaja taotluse ekspertiisi määramiseks. Vastukostja esitas oma seisukohad 25.02.2008.a. Seisukohtades viitas vastukostja ka asjaolule, et 19.02.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas vastuhageja seadusjärgne esindaja mingite tööde teostamist katusel vastuhageja või kolmandate isikute poolt, kuid jättis täpsustamata teostatud tööde mahu ja ulatuse. Vastuhagile lisatud OÜ Katevara poolt toodud arvamuses sisaldub väide, et katusel puudub servaplekk. Antud asjaolu on nähtav ka arvamusele lisatud fotolt. Samas on vastuhageja enda poolt hagiavalduse 09.09.2005.a. vastusele lisatud OÜ A Rühma poolt tehtud arvamusele lisatud pildimaterjal (foto nr. 4), kus ääreplekk on paigaldatud. Antud asjaolu kinnitab veelkordselt vastukostja kahtlust, et vastuhageja oma eesmärgipärase tegevusega soovib tekitada olukorda ja jätta muljet, et vastukostja poolt on tööd nõuetekohaselt teostamata. Kuigi vastavalt Lepingule on vastuhageja poolt tööd vastu võetud alates 14.01.2005.a. ja lähtudes asjaolust, et Lepingu punktile 4.2. oli teostatud tööde garantiiaeg 2 aastat, ei ole vastuhageja esitanud vastukostjale ühtegi nõuet garantiiajal ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Kuna teostatud tööde garantiiaeg lõppes 14.01.2007.a., siis jäävad vastukostjale arusaamatuks vastuhageja püüdlused viidata teostatud tööde puudustele vastuhagi esitamisega 1,5 aastat peale garantiiaja lõppu. Vastukostja on seisukohal, et Lepingu alusel teostatud tööd olid vastukostja poolt üle antud ja vastuhageja poolt vastu võetud 14.01.2005.a. Ehitise garantiiaeg algas 15.01.2005.a. ja lõppes 14.01.2007.a. Garantiiperioodi jooksul ei esitanud vastuhageja vastukostjale ühtegi nõuet väidetavalt tekkinud puuduste kõrvaldamiseks. Vastukostja ei välista, et vastuhagi esitamise seisuga võib katusekate tõepoolest remonti vajada, kuid arvestades olulisi erinevusi vastuhageja enda poolt esitatud tõendites on vastukostja arvamusel, et remondi vajadus on otseselt tingitud vastuhageja või kolmandate isikute sihipärasest tegevusest katuse seisukorra halvendamisel, mitte aga vastukostja tegevusest või tegevusetusest. Kohtuistungid Kohtuistungitel jäid OÜ Holg Maja esindajad esitatud väidete ja nõuete juurde ning palusid hagi rahuldada; välja mõista kostjalt hageja kantud menetluskulud: riigilõiv ja õigusabikulud 15 340 krooni. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. OÜ Vaarao esindajad palusid rahuldada vastuhagi; välja mõista OÜ-lt Holg Maja riigilõiv. OÜ Holg Maja esindajad palusid jätta vastuhagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi

2-05-15589 Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt 200 000 krooni töövõtulepingust nr 16/2004 tulenev võlgnevus katusetööde eest kaupluse juurdeehitusel. Lisaks palub hageja välja mõista 100 000 krooni viivist kokkulepitud tasu maksmisega viivitamise eest. Kostja hagi ei tunnista ja väidab, et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale lepingus kokkulepitud summat, kuna hageja tehtud katusetööd on vastu võtmata ning seda põhjusel, et hageja töö oli puudustega. Viiviste osas leiab kostja, et kuna tööd on vastu võtmata, ei tekkinud kostjal kohustust töö eest tasuda ning seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda viivist tasu maksmisega viivitamise eest. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping nr 16/2004 (t.l.-6-8), mille kohaselt hageja kohustus teostama üldehitustöid kaupluse, asukohaga Viru pst 6 Sillamäe, juurdeehitusel. Lepingu tingimuste osas poolte vahel vaidlus puudub. Vaidlus puudub ka selle üle, et katusetööde maksumuseks oli vastavalt eelarvele (t.l.-9-10) kokku lepitud 400 000 krooni ning kostja on hagejale tasunud ettemaksu summas 200 000 krooni, tasumata on 200 000 krooni. Pooled ei vaidle, et tööde teostamise lõpptähtajaks oli kokku lepitud 12. oktoober 2004, kuid seoses ebasoodsate ilmastikutingimustega, 12. novembri 2004 torm koos lõunatuule iilidega kuni 38 m/s kahjustas katusekatet, pikendati tööde lõpptähtaega kuni 2004. aasta lõpuni, kusjuures hageja kohustus likvideerima tormikahjustused ning teostas ka vastavad tööd oma vahendite arvelt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja väitel on kostja põhjendamatult keeldunud teostatud töid vastu võtmast. Hageja väitel lõpetati töövõtulepingu nr 16/2004 järgsed katusetööd 2004. aasta lõpus ning hageja püüdis saada kostjaga ühendust, et üle anda teostatud tööde aktid. Kostja keeldus akte vastu võtmast ning hageja saatis teostatud tööde aktid kostjale tähitud kirjaga esimest korda 10. jaanuaril 2005 ja teist korda 21. jaanuaril 2005. Vastuseks teostatud tööde aktidele saatis kostja hagejale 26. jaanuari 2005 kirjaga keeldumise tööde vastuvõtmisest. Hageja väitel oli keeldumine paljasõnaline ja põhjendamata. Kuna lepingu p 2.2.4. kohaselt loetakse teostatud tööd vastuvõetuks ja kuuluvad tasumisele, kui kostja ei esita kolme päeva jooksul motiveeritud vastuväiteid, leiab hageja, et teostatud tööd on kostjale nõuetekohaselt üle antud ning kuuluvad kostja poolt tasumisele. Kostja vastuväide kohaselt ei ole ta kohustatud vastu võtma ebakvaliteetseid töid, millele kostja viitas 21. jaanuari 2005 kirjaga nr 18 hagejale saadetud vastuväites. Kostja väitel oli nimetatud kirjas märgitud, et töö ei vasta kvaliteedile ning samuti olid kirjas märgitud katusetöödes esinenud puudused. Kostja leiab, et keeldumine tööde vastuvõtmisest oli põhjendatud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Vastavalt VÕS § 636 lg 1, töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. /---/ ning lähtuvalt VÕS § 638, tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohtu 28. märtsi 2006 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-16-06 p-s 11 on tsiviilkolleegium asunud seisukohale, et „/---/ õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. See põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata.”

2-05-15589 Kohus jõuab järeldusele, et kostjal puudus alus katusetööde vastuvõtmisest keeldumiseks. Hageja edastas 10. jaanuaril 2005 ja teistkordselt 21. jaanuaril 2005 kostjale 04. jaanuaril 2005 koostatud kaetud tööde akti nr 7 ja 21. jaanuari 2005 arve nr 1 tööde eest 200 000 krooni tasumiseks (t.l.15,16). Kostja väitel saabusid nimetatud dokumendid kostja aadressile alles 24. jaanuaril 2005. Saadetise kättesaamist 24. jaanuaril 2005 tõendavad Eesti Posti kinnituskiri (t.l.-215, 216), millest selgub, et tähtkiri nr RR043515825EE on kostja esindajale üle antud 24. jaanuaril 2005. Sellega on tõendatud, et hageja esitas kaetud tööde akti nr 7 kostjale vastuvõtmiseks 24. jaanuaril 2005. Töövõtulepingu nr 16/2004 p 2.2.4. kohaselt kohustus kostja võtma kolme päeva jooksul vastu või lükkama kirjalikus vormis põhjendatult tagasi tööde vastuvõtmine töövõtja poolt esitatud akti alusel, ülalnimetatud tähtaja möödumisel loetakse tööd vastuvõetuks ning nad kuuluvad tasumisele. Kostja saatis 26. jaanuaril 2005 hagejale kirja nr 1 (t.l.-17), milles märgib, et keeldub kaetud tööde aktis nr 7 märgitud tööde vastuvõtmisest, kuna katuse tegemisel tehtud tööd on ebakvaliteetsed ning selliste tööde teostamise tehnoloogia ilmse rikkumisega (SBS ruloonvaiba paigaldamine on teostatud ilmse praagiga, osa kattest ei ole üldse kinnitatud, õmblused lasevad niiskust läbi, mis viib ruumide uputamiseni). Kohus leiab, et kostjal ei olnud õigust keelduda kaetud tööde aktis nr 7 märgitud katusetööde vastuvõtmisest, kuna kostja ei teatanud hagejale kolme päeva jooksul kaetud tööde akti kättesaamisest, et tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Töövõtulepingu nr 16/2004 p 2.2.4. annab kostjale võimaluse kirjalikus vormis põhjendatult tagasi lükata tööde vastuvõtmine. Pooled ei ole kokku leppinud, et tellijal oleks võimalus jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Seega tuleb põhjendatud keeldumiseks lugeda olukorda, kus kostja teatab hagejale, et töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Kostja vastavasisulist teadet hagejale ei esitanud. Kostja viitas 26. jaanuari 2005 kirjas nr 1 vaid üksikutele puudustele, et osa SBS ruloonvaibast kattest ei ole kinnitatud ja õmblused lasevad niiskust läbi, mida hageja oleks saanud kõrvaldada ilma uut katust tegemata, s.o katusekatte osade kinnitamise ja katusekatte õmbluste tihendamise teel. Muid teateid kostja lepingus sätestatud kolmepäevase tähtaja jooksul, s.o kuni 27. jaanuarini 2005, hagejale ei esitanud. Kohus jõuab järeldusele, et kaetud tööde aktis nr 7 märgitud katusetööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks kolme päeva möödumisel päevast, mil kostja sai kätte akti nr 7, s.o 27. jaanuarist 2005. Kostja tellis AR Rühma AS-lt teostatud tööde ekspertiisi (töö nr E-6045), mis viidi läbi 22. aprillil 2005 (t.l.-52-63). Kohus leiab, et nimetatud tõend ei oma asjas tähendust, kuna ekspertiis on teostatud peale lepingus sätestatud tööde vastuvõtmise tähtaja möödumist ning ekspertiisi käigus avastatud puudused ei mõjuta tööde vastuvõtmist. Vastavalt VÕS § 637 lg 4, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. /---/. Lepingu p 3.1. kohaselt, teostatud tööde eest tasumise tähtaeg on 7 tööpäeva alates tellija poolt arve saamisest pärast kaetud tööde vastuvõtmise-üleandmise akti allkirjastamisest. Kohus tuvastas, et töövõtulepingust nr 16/2004 tulenevad katusetööd oli vastu võetud 27. jaanuaril 2005. Arve sai kostja kätte 21. jaanuaril 2005, arve kättesaamise osas vaidlust ei ole.

2-05-15589 Kostjal oli kohustus tasuda arve seitsme päeva jooksul pärast peale tööde vastuvõtmist 27. jaanuaril 2005, s.o kuni 08. veebruarini 2005. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks alates 08. veebruarist 2005. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejale tasumata 200 000 krooni. Kohus jõuab järeldusele, et kostja võlgneb hagejale töövõtulepinguga nr 16/2004 kokku lepitud katusetööde teostamise eest 200 000 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 200 000 krooni. Hageja väitel ei ole kostja tasunud tähtaegselt hagejale 200 000 krooni. Vastavalt lepingu p-le

2-05-15589 arvestuste ebaõigsus viivise lõplikku summat. Seega tuleb hageja nõue viivise väljamõistmiseks rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis summas 100 000 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töövõtulepingust nr 16/2004 tulenev võlgnevus summas 200 000 krooni ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivis summas 100 000 krooni, kokku 300 000 krooni. Vastuhagi Kohus leiab, et vastuhagi kõik nõuded tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Vastuhagi hageja esitas nõude välja mõista vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks hüvitis puuduste kõrvaldamiseks summas 257 369,80 krooni. Vastuhagi hageja väitel ei ole vastuhagi kostja kõrvaldanud puudusi kogu hoone Viru 6 Sillamäe katuse katmise töödes. Seoses sellega on vastuhagi hageja sunnitud pöörduma nende kõrvaldamiseks teise äriühingu poole ja tasuma sellele teostatud tööde eest. Vastuhagi hageja pöördus 21. augustil 2008 OÜ Katevara poole ning OÜ Katevara esitas 04. septembril 2008 vastuhagi hagejale arvamuse, mille kohaselt puuduste kõrvaldamise tööde maksumuseks kujuneks 257 369,80 krooni. Vastuhagi kostja esitas vastuväite, et vastuhagi hageja ei ole tõendanud kulutuste tegemist puuduste kõrvaldamiseks vastuhagi kostja poolt teostatud katusetööde osas. Vastavalt VÕS § 646 lg 5, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohtule esitatud OÜ Katevara arvamusest (t.l.-178) ja OÜ Katevara hinnapakkumisest nr 80461 (t.l.-179) selgub, et hoone XXX katuse tööde maksumuseks kujuneb 257 369,80 krooni. Muid tõendeid vastuhagi kostja poolt teostatud töödes puuduste kõrvaldamisele tehtud kulutuste osas kohtule esitatud ei ole. Kohus jõuab järeldusele, et vastuhagi hageja ei ole tõendanud kulutuste tegemist hoone Viru 6 Sillamäe katusekatte puuduste kõrvaldamiseks. Vastuhagi hageja esitatud tõendite, OÜ Katevara arvamuse (t.l.-178) ja OÜ Katevara hinnapakkumise nr 80461 (t.l.-179), kohaselt on OÜ Katevara pakkunud vastuhagi hagejale katusetöid hinnaga 257 369,80 krooni. Tõenditest aga ei nähtu, et vastavas väärtuses töid oleks teostatud. Seega ei ole tõendatud, et vastuhagi hageja oleks teinud hoone Viru 6 Sillamäe katusetööde parandamiseks töid maksumusega 257 369,80 krooni. Kohus leiab, et kuna vastuhagi hageja ei ole vastuhagi kostja poolt teostatud katusetööde osas puuduste kõrvaldamiseks kulutusi teinud, puudub vastuhagi hagejal õigus nõuda vastavate kulutuste hüvitamist ning seega tuleb vastuhagi hageja nõue välja mõista vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks hüvitis puuduste kõrvaldamiseks summas 257 369,80 krooni jätta rahuldamata. Vastuhagi hageja esitas alternatiivsed nõuded ning palus juhul, kui kohus jätab vastuhagi hageja esimese nõude rahuldamata, tunnistada vastuhagi hageja õigust keelduda 200 000 krooni maksmisest vastuhagi kostjale kuni vastuhagi kostja poolt uue töö teostamiseni hoone Viru pst 6 Sillamäe katuse katmiseks ning kohustada vastuhagi hagejat teostama uus töö. Kohus leiab, vastuhagi alternatiivsed nõuded tuleb jätta rahuldamata. Vastuhagi hageja väitel on tal VÕS § 111 lg 1 alusel õigus keelduda tasumata 200 000 krooni maksmisest kuni vastuhagi kostja ei teosta töid vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingule.

2-05-15589 Vastuhagi kostja vastuväite kohaselt on vastuhagi hageja töö vastu võtnud ning seega on vastuhagi hageja omapoolsed lepingust tulenevad kohustused täitnud ja vastuhagi hagejal puudub õigus keelduda 200 000 krooni tasumisest. Lähtuvalt VÕS § 111 lg 1, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hagi lahendamisel jõudis kohus järeldusele, et vastuhagi hageja võlgneb vastuhagi kostjale töövõtulepinguga nr 16/2004 kokku lepitud katusetööde teostamise eest 200 000 krooni ning võlgnevus on sissenõutav. Kohus tuvastas, et vastuhagi kostja andis katusetööd üle vastuhagi hagejale 27. jaanuaril 2005. Kohus järeldab, et töö üleandmisega on vastuhagi kostja omapoolsed lepingust tulenevad kohustused täitnud ning vastuhagi hagejal puudub õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kohus leiab, et vastuhagi hagejal puudub õigus keelduda 200 000 krooni maksmisest vastuhagi kostjale kuni vastuhagi kostja poolt uue töö tegemiseni ning seega tuleb nõue tunnistada vastuhagi hageja õigust keelduda 200 000 krooni maksmisest vastuhagi kostjale kuni vastuhagi kostja poolt uue töö teostamiseni jätta rahuldamata. Vastuhagi hageja esitas nõude kohustada vastuhagi hagejat teostama uus töö. Vastuhagi kostja vastuväite kohaselt ei ole vastuhagi hageja esitanud talle ühtegi nõuet ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Lähtuvalt VÕS § 646 lg 1 ja lg 2, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. VÕS § 647 lg 1 kohaselt, töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Vastavalt VÕS § 646 lg 6, tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus on seisukohal, et kui tellija ei avalda töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel või mõistliku aja jooksul pärast seda, et ta soovib nõuda kas töö parandamist või uue töö tegemist, kaotab ta lepingu täitmise nõude ning võib kasutada üksnes muid õiguskaitsevahendeid. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et vastuhagi hageja oleks teatanud vastuhagi kostjale, et ta soovib nõuda kas töö parandamist või uue töö tegemist. Vastuhagi hageja on teatanud vastuhagi

2-05-15589 kostjale 26. jaanuari 2005 kirjas nr 1 (t.l.-17), et katuse tegemise tööd on teostatud ebakvaliteetselt ning selliste tööde teostamise tehnoloogia ilmse rikkumisega (SBS ruloonvaiba paigaldamine on teostatud ilmse praagiga, osa kattest ei ole üldse kinnitatud, õmblused lasevad niiskust läbi, mis viib ruumide uputamiseni. Vastuhagi hageja teeb vastuhagi kostjale ettepaneku viia läbi kahe poole kohtumine ning koostada kahepoolne akt ilmnenud praagi kohta; 09. veebruari 2005 kirjas nr 1 (t.l.-18-19) märgib vastuhagi hageja, et katuse paigaldamise tööd hoonel Viru pst 6 Sillamäe on osaliselt tegemata või ei ole tehtud nõuetekohaselt; 22. märtsi 2005 kirjas nr 28 (t.l.-187-188), et katusematerjali paigaldamise tööd on lõpetamata ning teeb ettepaneku lõpetada katuse kattematerjali paigaldamistööd. Muid tõendeid teadetest katusetööde lepingutingimustele mittevastavuse kohta kohtule esitatud ei ole. VÕS § 644 lg 2 kohaselt, oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohus leiab, et vastuhagi hageja ei ole teatanud vastuhagi kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel või mõistliku aja jooksul pärast seda, et ta soovib nõuda kas töö parandamist või uue töö tegemist. Samuti ei ole vastuhagi hageja teadetes vastuhagi kostjale piisava täpsusega kirjeldanud puudusi katusekatte tööde osas. Kohus jõuab järeldusele, et vastuhagi hageja on kaotanud õiguse nõuda vastuhagi kostjalt töö parandamist või uue töö tegemist ning seega tuleb nõue kohustada vastuhagi hagejat teostama uus töö jätta rahuldamata. Vastuhagi hageja esitas nõude, milles palub välja mõista vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks 100 000 krooni kokkulepitud tööde mittetähtaegse lõpetamise eest. Vastuhagi hageja väitel kohustus kostja vastavalt lepingu p-le 2.1.1. teostama tööd hiljemalt 12. oktoobriks 2004. Vastuhagi kostja on nimetatud kohustust rikkunud ning kuni käesoleva ajani on tööd lõpetamata. Vastavalt lepingu p-le 2.1.2. kohustus vastuhagi kostja mitteõigeaegselt tööde lõpetamise korral maksma leppetrahvi määras 0,3% tööde lepingujärgsest maksumusest iga viivitatud päeva eest. Seisuga 13. september 2008 moodustas leppetrahv 47 kuu ehk 1410 päeva eest kokku 400 000 x 0,3 / 100 x 1410 = 1 692 000 krooni, millest vastuhagi hageja palub välja mõista vastuhagi kostjalt 100 000 krooni. Vastuhagi kostja leppetrahvi nõuet ei tunnista. Vastuhagi kostja on seisukohal, et vaidlusalused tööd olid teostatud tähtaegselt ja vastuhagi hageja poolt vastu võetud ning seega puudub vastuhagi hagejal õigus nõuda leppetrahvi. VÕS § 158 lg 1 kohaselt, leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu nr 16/2004 (t.l.-6-8) p 2.1.1. kohaselt kohustus vastuhagi kostja teostama tööd kuni 12. oktoobrini 2004. Lepingu p 2.1.2. kohaselt tööde mittetähtaegsel lõpetamisel töövõtja süül tasub viimane trahvi 0,3% tööde lepingujärgsest maksumusest iga viivitatud päeva eest. Kaupluse juurdeehituse katuse seisundi ülevaatuse aktist 15. novembrist 2004 (t.l.-11-12) selgub, et faktiline tööde lõpetamise aeg oli 29. august 2004. 12. novembril 2004 oli torm koos tugevate lõunatuule iilidega kuni 38 m/s, mille tagajärjel tuli ruloonvaip soojustuse küljest lahti ning vajalik oli pehme katuse remont hoone juurdeehituse kohal umbes 70-75% ulatuses. Vastuhagi kostja esitas 30. novembril 2004 vastuhagi hagejale kirja (t.l.-13), milles märgib, et garanteerib kaupluse juurdeehituse katuse parandamise vastavalt 30. novembri 2004 aktile omal kulul soodsate ilmastikutingimuste korral 2004. aastal. Pooled koostasid 30. novembril 2004 katuse remondi teostamiseks katuse ülevaatuse akti (t.l.-14). Seega võib lugeda, et tööde lõpetamise tähtaega oli poolte kokkuleppel pikendatud kuni 2004 aasta lõpuni ehk kuni 31. detsembrini 2004. Vastuhagi kostja väitel keeldus vastuhagi hageja kohtumisest vastuhagi kostjaga 2004. aasta

2-05-15589 lõpul, et teostatud tööde akt koostada ja vastuhagi hagejale üle anda. Samuti keeldus vastuhagi hageja tööde vastuvõtmise akti vastu võtmast 03. jaanuaril 2005. Selle tagajärjel edastas vastuhagi kostja teostatud tööde akti vastuhagi hagejale posti teel esmalt 10. jaanuaril 2005 ja seejärel teistkordselt 21. jaanuaril 2005. Vastuhagi hageja sai teostatud tööde akti kätte 24. jaanuaril 2005. Kohus tuvastas hagi lahendamise käigus, et töövõtulepingust nr 16/2004 tulenevad katusetööd tuli lugeda vastuhagi hageja poolt vastu võetuks 27. jaanuaril 2005. Kohus järeldab, et vastuhagi kostja ei viivitanud teostatud tööde lõpetamisega ning seetõttu puudub tal kohustus maksta vastuhagi hagejale lepingus määratud leppetrahvi. Kohus leiab, et vastuhagi hageja nõue välja mõista vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks 100 000 krooni kokkulepitud tööde mittetähtaegse lõpetamise eest tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /-/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 28. juuli 2005 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning jättis vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagi tagamine Narva Linnakohtu 28. juuli 2005 kohtumäärusega rahuldas kohus hagi tagamise avalduse ning kandis hagi tagamise abinõuna Riiklikusse ehitisregistrisse kostjale vallasasjana kuuluvale ehitisele, asukohaga Viru pst 6, Sillamäe käsutamise keelumärke hageja kasuks. Kohus rahuldas hagi ja seega jätab kohus hagi tagamise abinõu jõusse.

Geete Lahi Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2010.a kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:

2-05-15589

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus ringkonnakohus

Mõista OÜ-lt Holg Maja välja OÜ Vaarao kasuks riigilõiv apellatsioonikohtus 16 500 (kuusteist tuhat viissada) krooni ja jätta OÜ Holg Maja menetluskulud tema enda kanda.

2-05-15589 Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.