Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Limiidilepingust nähtuvalt kohustus kostja tasuma limiidilt intressi määraga 19 % aastas. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu tähtaja saabumisega kaotab võlgnik raha kasutamise õigusliku aluse ja kogu limiidisumma muutub sissenõutavaks. Sellest hetkest kaotab võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud intressi ajavahemiku 25.06.2008 kuni 28.09.2009 eest, saades võlgnetavaks summaks 2385,72 krooni (9941,65 × 19 % /365 × 461). Samas nähtub asja materjalidest, et limiidileping öeldi üles 06.03.2008. Seega kaotas hageja limiidi tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest alates, antud juhul lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast ehk 07.03.2008, intressi arvestamise õigusliku aluse. Kuna limiidilepingu üldtingimuste punktis 4.3 ette nähtud limiidisaaja kohustus maksta intressi ka pärast lepingu lõppemist (kuni limiidi täieliku tagastamiseni) on seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv, siis ei ole hageja intressinõue 2385,72 krooni väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud, mistõttu jätab kohus kostjalt hageja kasuks intressid välja mõistmata. Võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kas seadusjärgses määras või lepinguga ettenähtud intressimääras. Hagist nähtuvalt on hageja arvestanud viivist ajavahemiku 25.06.2008 kuni 28.09.2009 eest määraga 0,025 % päevas, mis ei ole ei kokkulepitud intressimäär ega seadusjärgne viivise määr (VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas). Kuna kostja on oma lepingulist kohustust rikkunud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata limiidisummalt, siis rahuldab kohus hageja nõude, mõistes kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Seadusjärgne viivise määr oli alates 25.06.2008 (viivise arvestamise algus) kuni 09.12.2008 11 % aastas, alates 10.12.2008 kuni 30.06.2009 9,5 % aastas ja alates 01.07.2009 kuni 28.09.2009 (hagi koostamise aeg) 8 % aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 25.06.2008 kuni 09.12.2008 summas 503,35 krooni (9941,65 krooni × 11 % × 168 päeva / 365 päeva), perioodi eest 10.12.2008 kuni 30.06.2009 summas 525,27 krooni (9941,65 krooni × 9,5 % × 203 päeva / 365 päeva) ja perioodi eest 01.07.2009 kuni 28.09.2009 summas 196,11 krooni (9941,65 krooni × 8 % × 90 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 25.06.2008 kuni 28.09.2009 summas 1224,73 krooni (503,35 + 525,27 + 196,11).

Kohus märgib, et Riigikohus selgitas 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 1000 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (80 % algsest nõudest), jätab menetluskulud 80 % ulatuses kostja ja 20 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3000 krooni ja hageja esindaja õigusabikulud 3060 krooni, kokku seega 6060 krooni. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab nõude suurust (hagihinda) arvestades, et hageja lepingulise esindaja kulud taotletud suuruses on olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks määrata 6060 krooni. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 80 % kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 4848 krooni (6060 × 80 %).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.