Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks
08. märts 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-14355
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi AP vastu 6850 krooni väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
3850 krooni Hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused , asukoht äriregistri kohaselt Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn; hagiavalduse kohaselt Maakri 44-20, 10145 Tallinn) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Teigo T . Hageja esindaja August Käära (AS Era Liisingu Inkassoteenused, Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn; epost: [email protected] ) Kostja AP (isikukood xxx, elukoht xxx) Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
1 (5)
Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt on hageja OÜ-lt SMS Laen omandanud nõude kostja vastu summas 22 757 krooni. OÜ SMS Laen kui laenuandja ja kostja sõlmisid 20.11.2006 interneti vahendusel teenuste kasutamise lepingu. 29.12.2006 esitas kostja laenutaotluse 3000 krooni saamiseks 30-kspäevaks intressiga 700 krooni kogu perioodiks. Võlausaldaja rahuldas taotluse, pooled sõlmisid laenulepingu ja võlausaldaja kandis kostja kontole laenu summas 3000 krooni. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista laenu põhiosa 3000 krooni. Lepingu p 4.2.3 kohaselt oli intressimääraks 0,78 % päevas. Hageja palub välja mõista intressi perioodi eest 29.12.200625.03.2008 452 päeva eest summas 10577 krooni. Lepingu p 13 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,5 % päevas tasumata summalt. Hageja palub välja mõista viivise perioodi eest 28.01.200725.03.2008 422 päeva eest summas 10577 krooni. Lepingu p 14 kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi kuni 50 % ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Hageja palub välja mõista leppetrahvi 1500 krooni. Lepingu p-de 12.2.1 ja 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt nõudekirja, korduva nõudekirja väljastamisel ja hagiavalduse kohtusse esitamisel on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamisele kostja poolt. Hageja palub välja mõista kulutuste hüvitamiseks 1350 krooni. Hageja 31.10.2008 kirjaliku seisukoha kohaselt ei ole kostja vastuväited tõendatud. Laenuandja on kostjaga pidanud e-kirjavahetust, kus kostja on kasutanud e-posti . OÜ N juhatuse liikmeks on olnud Aino P , kes elab kostjaga samal aadressil, kes on kostja abikaasa. Lepingu sõlmimist tõendab ka digitaalse allkirjastamise sertifikaat Teenuste leping p 3.3.1 kohaselt peab laenusaaja esitama laenuandjale vajalikud andmed. Tulenevalt lepingu p 3.3.2 laenusaaja sõlmid lepingu kasutades laenusaaja pangalinki või ID-kaardi identifitseerimissüsteemi. Lepingu p 3.3.3 kohaselt peale p-des 3.3.1 ja 3.3.2 kirjeldatud toimingute sooritamist väljastab laenuandja laenusaajale kasutajanime ja parooli, millest laenuandja teavitab laenusaajat viimase poolt esitatud andmetele tuginedes mobiiltelefoni lühisõnumina ja e-kirja teel. Kasutajanime ja parooli kättesaadavuse ja võimalike kuritarvituste eest vastutab laenusaaja. Hageja selgitab, et laenuleping p 10.1 kohaselt intressi periood algab laenu väljamaksmisest ning lõpeb laenu tagastamisega. Hageja 02.03.2010 seisukohas vähendab hageja haginõuet paludes välja mõista: põhivõla 3000 krooni, intressi 700 krooni, viivise 3000 krooni ja nõude loovutamisega seotud kulud 150 krooni, kokku 6850 krooni. Kostja seisukohad Kostja 19.09.2009 vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole laenuandjaga lepingut sõlminud ega laenu taotlenud. Kostja ei oska üldse arvutit kasutada. Teenuste lepingus on märgitud kostja aadressiks Tallinn, kuid kostja elab tegelikult asukohas Lembitu 88 Harku vald. Kostja meiliaadressiks on märgitud OÜ N aadress ning telefoniks OÜ N telefon. Kostja on liitunud EMT AS teleteenustega 09.03.2008.Pärast liitumist kontrollis kostja oma pangakonto seisu ning avastas, et laenuandja oligi kandnud kostja kontole 3000 krooni 29.12.2006. 2 (5)
Kostja 11.02.2010 seisukoha kohaselt ei ole kostja kunagi kasutanud meiliaadressi . Aino P on kostja abikaasa ja OÜ N juhatuse liige. Kostja ei allkirjastanud ega saanud allkirjastada lepingut 26.11.2006 kl 21.58.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja on OÜ-lt SMS Laen omandanud nõude kostja vastu summas 22 757 krooni. OÜ SMS Laen tegutseb ettevõtjana, kes pakub klientidele „kiirlaenu“. Muuhulgas pakkus laenuandja võimalust saada laenu 3000 krooni üheks kuuks intressiga 700 krooni kogu perioodi peale. Hageja väitel on laenuandja ja kostja vahel interneti vahendusel sõlmutud teenuste leping, mida kostja on kinnitanud oma digitaalallkirjaga ja kus kostja meiliaadressiks on märgitud ning telefoniks 5026400. Laenuandja on 29.12.2006 väidetava laenutaotluse alusel kandnud kostja kontole 3000 krooni. Kostja nimetatud summat tagastanud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 3000 krooni, intressi 700 krooni, viivise 3000 krooni ja nõude loovutamisega seotud kulud 150 krooni, kokku 6850 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas laenuandja ja kostja vahel on sõlmitud leping. Hageja väitel sõlmiti laenuandja ja kostja vahel leping interneti vahendusel digitaalse allkirjaga, mille andmiseks kasutas kostja ID-kaarti. Kostja väitel tema lepingu sõlmimiseks ühtegi tahteavaldust teinud ei ole. Vastavalt VÕS § 9 lg 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tulenevalt TsÜS § 77 lg 1 sätestatud vormivabaduse põhimõttest võib tahteavalduse teha poolte valitud vormis, sealhulgas kirjalikult või suuliselt. Vastavalt TsÜS § 80 lg 1 tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Digitaalallkirja seaduse (DAS) § 2 sätestab, et digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Nõuetekohase digitaalallkirja kontrollimine kolmandate isikute poolt toimub läbi sertifitseerimisteenuse. DAS § 17 lg 1 sätestab, et sertifitseerimisteenusena käsitatakse digitaalallkirja /---/ andmiseks ja kontrollimiseks vajalike sertifikaatide väljaandmist, sertifikaatide alusel antud digitaalallkirjade /---/ kontrollimise võimaldamist /---/. Seega peab digitaalallkirja andmisel moodustuma fail, mis sisaldab andmeid allkirjastaja isiku, allkirja andmise aja ning allkirjastamisega seotud dokumendi andmete (räsi) kohta. Selliselt moodustunud faili saab kontrollida läbi sertifitseerimisteenuse pakkuja. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab hageja tõendama, et tahteavalduse on teinud kostja. Hageja on tõendina tahteavalduse tegemise kohta esitanud digitaalse allkirjastamise sertifikaadi (tl 16). Esitatud sertifikaat kujutab endast hageja poolt tehtud andmete väljatrükki, millel on kajastatud isiku nimi, kellaaeg, üks 4 kohaline kood, üks 16 kohaline kood ja üks 7 kohaline kood. Kohus leiab, et esitatud sertifikaadist ei nähtu tahteavalduse tegemine kostja poolt, sest ükski tõendil märgitud koodidest ei võimalda sertifitseerimisteenuse pakkuja vahendusel avalikult kontrollida allkirja andmist ega allkirjaga seotud dokumendi räsi (vt eespool). Kohtul puudub pädevus nimetatud dokumendi alusel järelepärimise tegemiseks sertifitseerimisteenuse pakkujale, et paluda andmeid selle kohta, kas dokumendil toodud koodid viitavad mõnele allkirjale. Samuti puudub kohtul alus arvata, et mõni esitatud kood võiks üldse allkirjale viidata, sest ükski kood ei ole kujul, mida kasutatakse digitaalallkirjade kinnituslehel (40 kohaline tähe- ja numbriühend). Kostja on oma mõlemas vastuses viidanud sellele, et hageja ei ole tõendanud tahteavalduse tegemist ning sellele, et kostja ei ole tahteavaldust andnud, seega oli hageja teadlik nimetatud asjaolu tõendamise vajadusest.
3 (5)
Kohus märgib, et tulenevalt vormivabaduse põhimõttest on teoreetiliselt võimalik, et digitaalallkirja andmise protsess ei vasta DAS nõuetele (näiteks ei ole sertifikaati väljastanud ametlik sertifitseerimisteenuse pakkuja), kuid kuivõrd isikut ning tahteavalduse sisu on võimalik tuvastada, loetakse tahteavaldus antuks suulises vormis. Käesoleval juhul ei olegi kohus hinnanud allkirja vastavust DAS nõuetele, vaid üksnes seda, kas esitatud tõendid võimaldavad tuvastada isikut ning tahteavalduse sisu ning asunud seisukohale, et hageja ei ole tahteavalduse andmist tõendanud. Tahteavalduse tõendamiseks on hageja esitanud ka e-kirjavahetuse ning lepingu, millest nähtuvalt on hagejale teada kostja andmetena e-maili aadress ning telefon 5026400. Kohus leiab, et tahteavalduse andmine kostja poolt ei ole tõendatud ka hageja esitatud kaudsete tõenditega. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud meiliaadressi oleks kasutanud kostja ning esitatud AS EMT tõendist nähtub, et viidatud telefon registreeriti kostja nimele alles 09.03.2008 ning oli enne seda N OÜ nimel. Aadressilt on küll kirju saadetud ning saatja nimeks märgitud kostja nimi, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks üldse nimetatud aadressi kasutanud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud lepinguliste suhete olemasolu laenuandja ja kostja vahel. Eelnev ei tähenda aga seda, et kostjal ei ole kohustust saadu raha tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt. Vastavalt VÕS § 1028 lg 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-54-08 selgitanud, et kuigi alusetu rikastumise sätetes ei nähta ette viivise maksmise kohustust, ei tähenda see, et alusetu rikastumise korral ei tuleks kohaldada VÕS § 113. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks (s.o mis ajast tuleb täita alusetust rikastumisest tulenev kohustus), siis tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist. Seega tuleb raha alusetu saamise korral tagastada raha ning nõudmise korral tasuda viivist seaduses sätestatud suuruses. Kohustuse täitmiseks mõistlikult vajalik aeg sõltub muu hulgas sellest, millal alusetult rikastunud isik sai või pidi teada saama alusetust rikastumisest tulenevast kohustusest. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole kuni tänaseni tagastanud saadud 3000 krooni ning kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kostja on avaldanud, et ta ei saanud raha laekumisest tema kontole teadlikuks kohe, vaid mõni aeg pärast telefoni registreerimist märtsis 2008. Kuivõrd puuduvad tõendid konto kontrollimise täpse aja kohta, loeb kohus tõendatuks, et kostja sai raha laekumisest ja viivise nõudest teadlikuks hagimaterjalide saamisega 22.05.2008. Nimetatud ajast tuleb kostjal tasuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt tuleb kostjal tasuda viivist alates 22.05.2008-08.03.2010 (224 *0,11/365*3000=202,52 + 180*0,095/365*3000=140,54 + 250*0,08/365*3000=164,38 e 202,52+140,54+164,38 =507,44) 507,44 krooni. Hageja viivise edasiulatuvat välja mõistmist palunud ei ole. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue intressi ja kulutuste hüvitamise nõudes. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta 4 (5)
menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.