Tsiviilasi nr.2-07-13222
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 5.03.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-07-13222
Tsiviilasi
IG hagi DOÜ vastu 21 641,20 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja IG, isikukood XXX. elukoht XXX
esindajad
Hageja esindaja Ivar S , OÜ BeeServer, Kostja DOÜ, registrikood XXX asukoht XXX Kostja esindaja advokaat Nigul Saar, AB Varul Vilgerts Smaliukas Ahtri 6a Tallinn
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt D21 641,20 (kakskümmend üks tuhat kuussada nelikümmend üks krooni ja 20 senti) krooni IG kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
IG esitas 4.04 2007 Harju Maakohtule hagi OÜ D vastu 39.101, 20 krooni saamiseks. Hageja loobus menetluse käigus moraalse kahju 17.460 krooni hüvitamise nõudest ja palus kostjalt välja mõista nahkmööbli katte väljavahetamise kulu 19 989, 20 krooni ja kahju põhjuste kindlakstegemise eest tasutud ekspertiisitasu 1652 krooni. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 18.01.2005 kostjalt nahkmööbli Titanik 3 + 1 + 1. Kostja ei andnud mööbli üleandmisel hagejale kirjalikke instruktsioone mööbli nahkkatte hooldamise kohta. Hageja hooldas diivanikomplekti niiske lapiga. Hageja märkas 2006. a. mai lõpus, et nii diivani kui tugitoolide nahkkattel tulevad esile rohelised täpid. Hageja esitas 14.07. 2006 kostjale pretensiooni ostetud kauba kohta ning kirjeldas defekti ja selle võimaliku põhjusi. Kostja teatas, et ei vastuta täppide ilmnemise eest. Hageja pöördus Nora Kasemaa ekspertiisibüroo poole ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspertiisiaktis märgiti, et defektid kuuluvad ekspluatatsiooni defektide hulka, mis tekkisid tootmise tehnoloogia rikkumise tagajärjel ehk mittesobilike vahendite kasutamisel lõikedetailide märgistamisel. Hageja esitas uue pretensiooni kostjale ja avalduse tarbijakaitse komisjoni. Kostja eitas oma süüd ning tugines Tallinna Tehnikaülikooli poolt teostatud uuringutele ning ekspertiisiaktile, mis oli tehtud kunstnaha kohta. Pärast hageja vestlust kostjaga postitati hagejale parandus, et aktis oli kirjaviga ja tegelikult uuriti naturaalset nahka. Hageja arvates ei saa akti arvesse võtta, sest uuriti nahaimmutusomadusi väidetavalt tehnoloogiajärgse markeriga märgistatud teadmata värvi naha näidistel, mitte vaidlusalusel objektil. Tarbijakaitseamet teatas, et neil ei ole põhjust kahelda TTÜ poolt teostatud uuringus ning vaieldavate defektide olemasolu võib olla tingitud selleks mitte ettenähtud keemiliste ainetega hooldamisest. Hageja leiab, et tegemist on mööbli tootmisprotsessijärgse varjatud defektiga ning selle eest vastutab kostja. Kostja kasutas nahatükkide markeerimisel ebaõiget markeerimisvahendit Permanent PM002DRY SAVE INK. Marker imbus läbi naha pahemalt poolt nahkkatte pealiskihti roheliste täppidena. Kostja keeldus nahkkatte väljavahetamisest ja hageja vahetas nahkkatte omal kulul. Mööblikatte valmistamisel kasutatud nahka enam ei toodetud, seetõttu ostis hageja teise naha ja tellis nahkkatte vahetuse teises töökojas. Nahkkatte vahetus koos uue naha ostmisega läks maksma 19.989, 20 krooni. Hageja poolt teostatud ekspertiisikulu oli 1652 krooni.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskuud hageja kanda. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja müügilepingut rikkus ja müüs hagejale lepingutingimustele mittevastava asja. Seetõttu ei olnud hageja õigustatud nõudma asja parandamist ega olnud tal õigust seda ise parandada. Hageja poolt esitatud ekspertiisiakt ei ole tõendiks selle kohta, et müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele. Ekspertiisi meetodiks oli visuaalne vaatlus, ekspertmõõtmised ja funktsionaalsuse testimine. Aktist ei selgu, millise meetodiga loetletud kolmest jõuti järeldusele tootmistehnoloogia rikkumise kohta mööbli valmistamisel, milleks oli lubamatu ja mittesobilike vahendite kasutamine lõikedetailide märgistamisel tootmisel. Ekspert on paljasõnaliselt väitnud,
et tehnoloogia rikkumine on aset leidnud, jättes samal ajal määramata, millise vahendi kasutamine on aset leidnud, kas selle vahendi kasutamine on keelatud üldse või lubatud teatud eeltingimustel. Ekspert ei ole tuvastanud, kui palju ja millistes kohtades on plekid ning kas kõik markerimärked naha pahupoolel on ilmunud pealispinnale või ainult osa neist. Tuvastamata on, millisel põhjusel naha pahupoolele kantud markeering on läbi naha tulnud. Kostja arvates ei ole usaldusväärsed akti järeldused selle kohta, et tegemist on tootmise tehnoloogia rikkumise tagajärjel tekkinud defektiga. Plekkide ilmumise mööbli pealispinnale sai põhjustada vaid asjaolu, et naha pahupoolel ja polstril olev markerikiri lahustus. Marker ei lahustu mööbli tavalisel kasutamisel, sest lahustumise põhjustab vedelik. Mööbli tavakasutusel ei ole vaja mööblit märjaks teha mitte ühegi vedelikuga. Kostja poolt tellitud ekspertiis tuvastas, et katses kasutatud vedelikest lahustab markerivärvi atsetoon ja bensiin. Kostja ei kasuta nimetatud ühendeid oma tootmisprotsessis. Põhjuslik seos markeri lahustumise ja tootmisprotsessi vahel puudub, seetõttu puudub ka kostja vastutuse alus. Olukorras, kus mingi juhuse tõttu veel kostja valduses olnud mööblile sattus kas atsetooni või bensiini, oleks marker lahustunud vähemalt tunni jooksul, mitte poolteise aasta jooksul. Mööbli valdus anti hagejale üle 18.01.2005. a. ja plekid ilmusid mööblile alles 2006.aasta juunis. Mööbli kasutusjuhendi puudumine ei ole eseme puudus, sest pooled ei ole kokku leppinud dokumentide olemasolus asjale. Markeri kasutamine ei ole kogu mööbli suhtes defekt. Plekid tekkisid seetõttu, e marker lahustus ning selles ei saa süüdi olla kostja. Mööbel on olnud hageja kasutuses ja valduses üle pooleteise aasta, kostja ei saanud kuidagi mõjutada hageja valduses olnud vara. Hageja on omaks võtnud mööbli puhastamise, mis on valge mööbli puhul elementaarne.
Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude. Hageja on nõude alusena väljatoonud asjaolu, et kostja andis hagejale üle puudustega asja, keeldus seda parandamast ja rikkus sellega müügilepingut. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas asja lepingutingimustele mittevastavus oli olemas müügilepingu sõlmimisel või tekkis see hiljem. Juhul, kui puudus tekkis hiljem, tuleb välja selgitada selle tekkimise põhjus. Pooled ei vaidle ka mööblinaha vahetamise maksumuse ja ekspertiisi tegemise maksumuse üle. VÕS § 218 lg. 2 kohaselt vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Et vaidlusalusel mööblikomplektil ilmnesid värviplekid pärast kuue kuu möödumist asja valduse hagejale üleandmisest, siis ei kehti VÕS § 218 lg 2 lauses 2 sätestatud eeldus ja hagejal lasub kohustus tõendada, et mittevastavus oli olemas asja
üleandmise ajal ehk kostja müüs talle puudusega asja. Poolte vahel ei ole vaidlust müügilepingu sõlmimise ja puuduse ilmnemise faktiliste asjaolude üle. Hageja tellis 18.01.2005 kostjalt nahkmööbli Titanik 3 + 1 + 1, mis anti hagejale üle 20.01.2005. Hageja tasus mööbli eest 17 460 krooni. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 2006.aasta mais ilmnesid mööbli kattel rohelised plekid. Hageja pöördus 14.07.2006 pretensiooniga kostja poole ja kostja keeldus oma 10.08.2006 dateeritud kirjaga asja parandamast. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et värviplekkidega mööbel ei vasta lepingutingimustele. Kohtule on esitatud dokumentaalsete tõenditena leping-tellimus, pretensiooniakt ostetud kaubale ning kostja vastus. Kohtule on esitatud tõendina Nora Kaemaa ekspertiisibüroo poolt koostatud ekspertiisiakt. Kohus leiab, et akti saab käsitleda dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 mõttes. Ekspert on teinud kindlaks, et mööbli ekspluateerimine on toimunud elutoas normaalsetes tingimustes (õhutemperatuur ja suhteline õhuniiskus vastavad normidele); mööbli pealispinnal ei ole tuvastatud intensiivse ekspluatatsiooni jälgi, puuduvad hõõrde ja kriimustusjäljed, olmeplekid ja määrdumisjäljed; mööbli polstril ilmnevad rohelise varjundiga plekid, mis meenutavad numbreid ja tähte; polstri pahupoolel on rohelise markeriga peale kantud markeering. Aktile on lisatud fotod diivani defektidest ning nahkkatte pahemast poolest. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et diivani nahk oli pahemalt poolelt markeeritud. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt asjaolu omaksvõtuga ja kohtule esitatud aktiga on leidnud tõendamist, et diivani nahkkattele olid pahemale poole tehtud markeri jäljed, mis olid seal olemas juba toote üleandmisel kostjalt hagejale. Kohtule esitatud TTÜ mehaanika ja metroloogia katselabori ekspertiisiaktist nr 18, mida saab kohtu arvates samuti pidada dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 1 järgi, nähtub, kostja poolt vaidlusaluse toote katmiseks kasutatud, markeriga märgistatud nahka on immutatud erinevate vedelikega. Katse tulemusel on markeri värv lahustunud naha atsetooniga immutamisel ja markeri värv on esile tulnud ka naha bensiiniga immutamisel. Kohus asub seisukohale, et TTÜ mehaanika ja metroloogia katselabori ekspertiisiakti (TTÜ Akt) tuleb pidada usaldusväärsemaks tõendiks, kui Nora Kasemaa ekspertiisibüroo poolt koostatud akti (Kasemaa akt). TTÜ aktis on detailselt kirjeldatud katse käiku ja tulemust, kuid Kasemaa aktis ei ole selgitatud meetodeid, mille alusel akti koostaja oma järeldusteni jõudis. Kasemaa aktis on märgitud näiteks, et mööblit on kasutatud nn normaalsetes toatingimustes, kuid ei ole põhjendatud, kust selline info pärineb. Samas fikseerib Kasemaa akt kohtu arvates mööbli olukorra objektiivselt, märkides, et puuduvad märgid sellest, et diivanit oleks ekspluateeritud tavapäraselt erinevalt- puuduvad jäljed diivani füüsilistest kahjustustest. Kasemaa akti koostaja möönab, et markerijoonte ilmumine naha paremale poolele on tingitud vedeliku imbumisest nahka. Kasemaa akti järgi ei ole võimalik kindlaks teha, millise perioodi jooksul niiskuse imendumine võis aset leida. Kohtus määras asjas ekspertiisi ning Nevotex Eesti OÜ ekspert AL kirjast selgub, et tumeda markeri kasutamine heleda mööbli markeerimisel ei vasta tootmistehnoloogia nõuetele. Diivani tootmise käigus detailide tootmistehnoloogia nõuetele mittevastavat markeerimist saab pidada toote puuduseks olukorras, kus markeri värv lahustus ning imbus läbi. Kohus leiab, et tumeda markeri värvi imbumine läbi naha tulenes sellest, et nahk on saanud vedelikukahjustusi. Õige on kostja väide, et mööbel oli hageja kasutuses ja valduses, seega ei saanud kostja oma tegevusega mõjutada mööbli ekspluateerimist. Teisalt on tegemist kodus kasutava mööbliesemega, millel ei ole ilmnenud füüsilisi kahjustusi. Kohus leiab, et tavapäraseks võib pidada ka sellist mööbli kasutamist, et sellele satub aeg-ajalt vedelikke või seda puhastatakse. Diivan ja tugitoolid ei ole iluasi vaid igapäevases kasutuses olev mööbliese, mis peab välja kannatama ka tavapärase niiskuse mh inimese naha kokkupuute jm välised
mõjutused. Tootmistehnoloogia nõuded peavadki tagama selle, et toote ekspluateerimisel ei tekiks sellel kahjustusi ning käesoleval juhul on kohtu arvates tõendatud, et kostja rikkus tootmistehnoloogiat ja selle tulemusena tekitas toote tavapärane ekspluatatsioon sellel kahjustusi. VÕS § 222 lg 5 sätestab, et juhul, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Tegemist on lepingu täitmise nõudega, mis seisneb lepingurikkumise heastamises. Hageja pöördus kostja poole palvega parandada tekkinud kahjustus, kostja keeldumisel oli hagejal õigus parandada tekkinud kahjustus ise. Kohus leiab, et on mõistlik vahetada välja kogu mööblikomplekti kate, sest ositi vahetamine rikuks esemete välimuse. Kostjalt tuleb välja mõista 19 989, 20 krooni mööbli katte vahetamise eest. Kahju kindlaks tegemise kuluna VÕS § 128 lg 3 mõttes tuleb käsitleda ka hageja poolt Nora Kasemaa ekspertiisibüroole tehtud kulutusi, sest selle tulemusena sai hageja teada toote defekti võimaliku põhjuse. Hageja poolt tehtud kulutused on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega, sest kostja pidi ette nägema, et hageja võib vajada toote defektide kindlakstegemiseks kõrvalist abi. Kostja ise on samuti toote defekti puudumise kindlakstegemiseks pöördunud asjatundja TTÜ poole. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1652 krooni kahju hüvitamiseks. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.