lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-13222/14

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-13222/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2837
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ DIFFERO TRADE10885206

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2009. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-13222

Tsiviilasi

Irina Gelmjakova hagi OÜ Differo Trade vastu 21.641, 20 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. oktoobri 2008. a. otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Differo Trade apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant OÜ Differo Trade (registrikood 10885206, asukoht Paldiski mnt. 77, Tallinn), esindaja adv. Nigul Saar Vastustaja Irina Gelmjakova (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xxxxxxx), lepinguline esindaja Ivar Stukolkin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 23. oktoobri 2008. a. otsus Irina Gelmjakova hagis OÜ Differo Trade vastu 21.641, 20 krooni saamiseks. Tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Selgitused:

1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

4.aprillil 2007. a. esitas Irina Gelmjakova Harju Maakohtusse hagi OÜ Differo Trade vastu 39.101, 20 krooni väljamõistmiseks. Menetluse käigus loobus hageja moraalse kahju 17.460 krooni hüvitamise nõudest ja palus kostjalt välja mõista nahkmööbli katte väljavahetamise kulu 19.989, 20 krooni ja ekspertiisitasu 1652 krooni.
18.jaanuaril 2005. a. tellis hageja nahkmööbli Titanik 3 + 1 + 1. Mööbli üleandmisel ei andnud kostja mingeid kirjalikke instruktsioone mööbli nahkkatte hooldamise kohta. Hageja hooldas diivanikomplekti niiske lapiga. 2006. a. mai lõpus panid hageja ja tema abikaasa tähele, et nii diivani kui tugitoolide nahkkattel tulevad esile rohelised täpid. 14. juulil 2006. a. esitas hageja kostjale pretensiooni ostetud kauba kohta koos defekti ning võimaliku põhjuse kirjeldusega. Kostja teatas 10. augustil 2006. a., et täppide ilmnemises nende süü puudub ning puudub ka vastutuse alus. Seejärel pöördus hageja ekspertide poole ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspertiisiaktis märgiti, et defektid kuuluvad ekspluatatsiooni defektide hulka, mis tekkisid tootmise tehnoloogia rikkumise tagajärjel ehk mittesobilike vahendite kasutamisel lõikedetailide märgistamisel. Hageja esitas uue pretensiooni kostjale ja avalduse tarbijakaitse komisjoni. Kostja eitas oma süüd ning tugines Tallinna Tehnikaülikooli poolt teostatud uuringutele ning ekspertiisiaktile, mis oli tehtud kunstnaha kohta. Pärast hageja vestlust kostjaga postitati hagejale parandus, et aktis oli kirjaviga ja tegelikult uuriti naturaalset nahka. Nimetatud akti ei saa võtta arvesse, kuna uuriti nahaimmutusomadusi väidetavalt tehnoloogiajärgse markeriga märgistatud teadmata värvi naha näidistel, mitte vaidlusalusel objektil. Tarbijakaitseamet teatas, et neil ei ole põhjust kahelda TTÜ poolt teostatud uuringus ning vaieldavate defektide olemasolu võib olla tingitud selleks mitte ettenähtud keemiliste ainetega hooldamisest. Tegemist on mööbli tootmisprotsessijärgse varjatud defektiga ning selle eest vastutab kostja. Kuna kostja keeldus nahkkatte väljavahetamisest, alustas hageja nahkkatte vahetamist omal kulul. Kuna mööblikatte valmistamisel kasutatud nahka rohkem ei toodeta, pidi hageja ostma teise naha ja tellima nahkkatte vahetuse teises töökojas. Nahkkatte vahetus koos uue naha ostmisega läks maksma 19.989, 20 krooni. Kostja on kohustatud kompenseerima ka ekspertiisikulu summas 1652 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on lepingut rikkunud, et kostja müüs hagejale lepingutingimustele mittevastava asja ning et hagejal oli õigus nõuda asja parandamist. Hageja esitatud ekspertiisiakt ei ole tõendiks asjaolu kohta, et müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele. Ekspertiisi meetodiks oli visuaalne vaatlus, ekspertmõõtmised ja

funktsionaalsuse testimine. Aktist ei selgu, millise meetodiga loetletud kolmest jõuti järeldusele tootmistehnoloogia rikkumise kohta mööbli valmistamisel, milleks oli lubamatu ja mittesobilike vahendite kasutamine lõikedetailide märgistamisel tootmisel. Ekspert on paljasõnaliselt väitnud, et tehnoloogia rikkumine on aset leidnud, jättes samal ajal määramata, millise vahendi kasutamine on aset leidnud, kas selle vahendi kasutamine on keelatud üldse või lubatud teatud eeltingimustel. Ekspert ei ole tuvastanud, kui palju ja millistes kohtades on plekid ning kas kõik markerimärked naha pahupoolel on ilmunud pealispinnale või ainult osa neist. Tuvastamata on, millisel põhjusel naha pahupoolele kantud markeering on läbi naha tulnud. Kostja ei pea usaldusväärseks ka akti järeldust, et tegemist on tootmise tehnoloogia rikkumise tagajärjel tekkinud defektiga. Plekkide ilmumise mööbli pealispinnale sai põhjustada vaid asjaolu, et naha pahupoolel ja polstril olev markerikiri lahustus. Marker ei lahustu mööbli tavalisel kasutamisel, sest lahustumise põhjustab vedelik. Mööbli tavakasutusel ei ole vaja mööblit märjaks teha mitte ühegi vedelikuga. Kostja poolt tellitud ekspertiis tuvastas, et katses kasutatud vedelikest lahustab markerivärvi atsetoon ja bensiin. Kostja ei kasuta nimetatud ühendeid oma tootmisprotsessis. Et põhjuslik seos markeri lahustumise ja tootmisprotsessi vahel puudub, siis puudub ka kostja vastutuse alus. Kui isegi eeldada, et mingi juhuse tõttu veel kostja valduses olevale mööblile sattus kas atsetooni või bensiini, siis oleks marker lahustunud vähemalt tunni jooksul, mitte poolteise aasta jooksul. Mööbli valdus anti hagejale üle 18. jaanuaril 2005. a. ja plekid ilmusid mööblile juunis 2006. a. Mööbli kasutusjuhendi puudumine ei ole tõsiseltvõetav, hagimaterjalide juures on ostu-müügileping 18. jaanuarist 2005. a. Pooled ei ole kokku leppinud dokumentide olemasolus asjale. See nõue ei tulene ka mujalt. Esimese astme kohtu otsus

23.oktoobri 2008. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg. 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kohaldatakse samas peatükis sätestatut ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, ja lg. 4 kohaselt on tarbijale müük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Vaidlust ei ole selles, et 18. jaanuaril 2005. a. tellis hageja kostjalt nahkmööbli Titanik 3+1+1, mille eest hageja tasus kostjale 17.460 krooni. 2006. a. mai lõpus olid nii diivani kui tugitoolide nahkkattel esile tulnud rohelised täpid. Pooled vaidlevad selle üle, kas täppide ilmnemisel on süüdi hageja või kostja – kas kostja poolt on rikutud tootmistehnoloogiat või on hageja hooldanud diivanit valesti ning puhastanud seda mittesobilike vahenditega. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas mööblil oleks pidanud kaasas olema hooldusjuhend naha hooldamiseks. VÕS § 211 lg. 1 kohaselt peab müüja ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Asja kasutamiseks vajalikeks dokumentideks tuleb pidada asja kasutamiseks vajalikke juhiseid, kui asja eesmärgipärasel kasutamisel tuleb järgida spetsiifilisi nõudeid asja kahjustamise vältimiseks (näit. kasutusjuhend). Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 lg. 1 kohaselt on tarbijal õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt on kaupleja ja tootja kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta. Sama

paragrahvi lg. 4 kohaselt peab tarbijale antav teave olema tõene ja arusaadav ning esitatud eesti keeles. TKS § 5 lg. 2 kohaselt, kui kauba märgistuse kohta ei ole õigusaktis nõudeid kehtestatud, esitatakse märgistuses vähemalt kauba nimetus, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada. Sama paragrahvi lg. 4 p. 3 kohaselt kauba liiki, omadusi ja otstarvet arvestades peab lõikes 2 sätestatu olema lisatud juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks. Seega peavad seadusest tulenevalt kaubale olema lisatud juhised kauba hooldamiseks. Sellest tulenevalt, kui diivani ostmisel ei olnud kaasas naha hooldamiseks vajalikku hooldamise juhendit, on kostja rikkunud hooldusjuhendi üleandmise kohustust, mis on vajalik asja hooldamiseks. Asja juurde kuuluvate dokumentide üleandmise kohustuse täitmata jätmisel või lepingutingimustele mittevastavate dokumentide üleandmisel on põhimõtteliselt samad õiguslikud tagajärjed, mis müüdud asja üle andmata jätmisel või lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisel. VÕS § 218 lg. 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Võttes arvesse asjaolu, et kostja jättis diivani müümisel lisamata hooldusjuhendi, tekkis lepingutingimustele mittevastavus müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt ning kuna puudused ilmnesid 1, 5 aastat hiljem, vastutab kostja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Seoses asjaoluga, et asja juurde kuuluvate dokumentide üleandmise kohustuse täitmata jätmisel või lepingutingimustele mittevastavate dokumentide üleandmisel on põhimõtteliselt samad õiguslikud tagajärjed, mis müüdud asja üle andmata jätmisel või lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisel, puudub vajadus võtta seisukoht ja analüüsida tõendeid selles osas, kas kostja poolt oli rikutud tootmistehnoloogiat või oli hageja hooldanud diivanit valesti ning puhastanud seda mittesobilike vahenditega. Hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista kulutused nahkmööbli katte väljavahetamise eest summas 19.989, 20 krooni ning kulutused ekspertiisi eest 1652 krooni Apellatsioonkaebus OÜ Differo Trade palub maakohtu otsuse tühistada ning saata tsiviilasja tagasi uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. Maakohus on otsuse põhjendava osa teises lauses avaldanud, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, mis ei ole kooskõlas otsuse resolutsiooniga. Põhjendavas osas ei ole ka viidet selle kohta, millises osas hagi rahuldamata jääb. Sama asjaolu puudutab ka otsuse osa menetluskulu jätmisest kostja kanda. Kui hagi kuulus rahuldamisele osaliselt, tuleks ka menetluskulud jätta poolte kanda osaliselt. Seega on kohtuotsuse põhistav osa vastuolus resolutiivosaga. Maakohus on vääralt tuvastanud asjaolu, et hageja nõude aluseks on mööbli hooldusjuhendi puudumine. Hageja on algusest peale väitnud, et kostja rikkus mööbli tootmistehnoloogiat ning kostja esitas sellekohased vastupidist tõendavad dokumendid. Hageja ei ole esitanud hagis väidet, et talle ei antud mööbli hooldamise juhendit, mille tõttu ta hooldas mööblit valesti ning selle tagajärjel tekkis kahju, mille eest vastutab kostja. Hageja on väitnud, et ta ei ole hooldanud mööblit muudmoodi kui niiske lapiga ning täppide ilmumise põhjustas mitte tema hooldus, vaid kostja poolt tootmistehnoloogia rikkumine. Ka vaidluse lahendamisel Tarbijakaitseametis ei tuginenud hageja valele hooldusele, mida põhjustanuks juhendi puudumine või ka teadmatus.

Maakohus ei tuvastanud, millised on need asjaolud, mida vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, seda enam kummagi poole tõendamiskoormisest jäi nüüd välja lepingule vastavuse tõendamine – VÕS § 217 lg. 1 toodud dokumentide olemasolu nõue. Seetõttu ei osundanud ka kostja VÕS §-le 220, mille kohaselt peab tarbijalemüügi puhul tarbija 2 kuu jooksul teadasaamisest teatama asja mittevastavusest. Hagis ei ole õiguskaitsevahendi kohaldamise nõudes seostatud omavahel hooldusjuhendi puudumist ja selle õigustrikkuvat tagajärge. Hageja nõudis kahju hüvitamist VÕS § 222 lg. 5 alusel ja ei ole põhjendanud hüvitamisnõuet muu, kui väidetava tootmistehnoloogia rikkumisega kostja poolt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg. 4 keelab tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 656 lg. 2 lausega 2 ja § 657 lg. 1 punktiga 3 tuleb maakohtu otsus tühistada, tsiviilasi aga saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kusjuures menetlusõiguse normide rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus tuvastas ja vaidlust ei ole selle üle, et 18. jaanuaril 2005. a. tellis hageja kostjalt nahkmööbli komplekti, mille eest tasus 17.460 krooni. Maakohtu menetluses ei ole pooled vaielnud ka selle üle, et mööblikomplekti valduse andis kostja hagejale üle

20.jaanuaril 2005. a. ning et 2006. a. mai lõpul avastasid hageja ja tema abikaasa, et mööblikomplekti nahast pealispinnale on tekkinud rohekad plekid. Hageja väitis, et kostja keeldumise tõttu asja parandamisest parandas ta selle ise, lastes asendada mööbli nahkkatte, kusjuures hagisumma moodustavad asja parandamise ja kahju kindlakstegemise kulud. Pooltevahelist õigussuhet kvalifitseerides leidis maakohus õigesti, et tegemist on müügiga, kusjuures kohaldamisele kuuluvad tarbijalemüügi sätted. Samas kohaldas maakohus materiaalõigust ebaõigesti, kui leidis, et hagi tuleb rahuldada üksnes sellest tulenevalt, et koos müügilepingu esemeks oleva mööblikomplektiga ei andnud kostja hagejale üle selle hooldamise juhendit. Maakohtu otsus ei vasta TsMS § 436 lõikele 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Nii on hagi esitatud müügilepingule mittevastava asja parandamisele kulutatu hüvitamiseks. Taolise nõude materiaalõiguslikuks aluseks võib olla VÕS § 222 lg. 5, mille kohaselt juhul, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Tegemist on lepingu täitmise nõudega, mis seisneb lepingurikkumise heastamises. Kahju kindlakstegemise kulude hüvitamise nõue on oma loomult kahju hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg. 1 p. 3 ja § 128 lg. 3). Hageja esitatud nõue nagu iga teinegi õiguskaitsevahend eeldab kostja lepingurikkumist, kahju hüvitamise nõue eeldab põhjuslikku seost vastutuse aluseks oleva asjaolu ja tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg. 4). Hageja on kostja lepingurikkumiseks pidanud lepingule mittevastava mööblikomplekti üleandmist ja selle parandamata jätmist, kusjuures asja mittevastavuseks on hageja pidanud asja kasutamise käigus tekkinud värviplekke mööbli nahkkattel. Et värviplekkidega nahkmööbel ei vasta pooltevahelise müügilepingu tingimustele, selle üle ei ole pooled vaidlust tõstatanud. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja vastutab selle lepinguobjektil ilmnenud mittevastavuse eest. VÕS § 218 lg. 2 kohaselt vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja

üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Et vaidlusalusel mööblikomplektil ilmnesid värviplekid pärast kuue kuu möödumist asja valduse hagejale üleandmisest, siis ei kehti VÕS § 218 lg. 2 lauses 2 sätestatud eeldus ja hagejal tuli põhjendada ning tõendada, et mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal ehk kostja müüs talle puudusega asja. Hageja ongi hagi alusena tuginenud väitele, et plekid mööblile tekkisid mööbli tootmisel kasutatud tehnoloogia tagajärjel, mis seisnes lõikedetailide märgistamises ebasobivate vahenditega. Seda hagi aluseks olevat asjaolu või selle puudumist tuvastamata ei olnud võimalik vaidlust lahendada ja ebaõige on maakohtu otsuses sisalduv tõdemus, nagu puuduks vajadus võtta seisukoht ja analüüsida tõendeid selles osas, kas kostja oli rikkunud tootmistehnoloogiat või oli hageja hooldanud diivanit valesti ja puhastanud seda ebasobivate vahenditega. Jätnud kontrollimata VÕS § 222 lg. 5 kohaldamise eeldused, ei lahendanud maakohus vaidlust nendest asjaoludest lähtudes, mis pooled kohtu ette tõid, rikkudes seega TsMS § 4 lõikes 2 ja § 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid. Maakohtu poolt vaidluse kohta tehtud järeldused ei ole aga kooskõlas poolte esitatud asjaolude ja seadusega. Asja mittevastavus müügilepingus kokkulepitule võib iseenesest seisneda küll ka asjale kasutus- või hooldusjuhendi üle andmata jätmises (VÕS § 211, TKS § 5 lg. 4 p. 3), kuid hageja ei ole oma nõuet kulutuste ja kahju hüvitamiseks taolise puudusega põhjendanud. Hageja, märkinud hagiavalduses küll, et kostja talle mööbli nahkkatte hooldamise kohta mingeid kirjalikke juhendeid ei andnud, ei seostanud ometi mööbli kahjustumist selle ebaõige hooldamisega. Nii ei tuginenud hageja asjaolule, nagu oleks mööblil defektide ilmnemine selle vale hooldamise tagajärg, mille omakorda põhjustas kostja poolt talle mööbli hooldamise kohta juhiste andmata jätmine. Seega ei tulene hageja poolt esiletoodud asjaoludest, nagu võiks asja hooldamise kohta juhiste andmata jätmisel olla vaidluse lahendamisel tähtsust. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal ka vajadust esitada vaidluses oma seisukoht hooldusjuhiste andmise või andmata jätmise kohta. Siiski on põhjendatud ka apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kui hageja oleks tuginenud asja kahjustumisele seoses ebaõigete hooldusvõtetega, mille põhjustas kostja poolt hooldusjuhiste üle andmata jätmine, siis oleks ta vastavalt VÕS § 220 lg. 1 lausele 2 pidanud teatama müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest – hooldusjuhiste puudumisest – kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sellest mittevastavusest – hooldusjuhiste puudumisest – teada sai. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Pidanud kostjapoolseks müügilepingu rikkumiseks mööbli hooldamise juhiste andmata jätmist, ei pööranud maakohus osundatud sätetele asja lahendamisel mingit tähelepanu ega ka põhjendanud, miks need kohaldamisele ei kuulu. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest arutanud, nagu TsMS § 351 lg. 1 seda ette näeb. Põhjendatud on ka apellatsioonkaebuses tehtud etteheide, mille kohaselt omavahel kooskõlas ei ole otsuse põhjendus hagi osalise rahuldamise kohta ja resolutsioon, millega hagi rahuldati täies ulatuses. Eespoolkirjeldatud menetlusnormide rikkumiste kõrvaldamine apellatsioonimenetluses ei ole võimalik, sest TsMS § 9 lg. 3 mõtte kohaselt peab vaidluse kõigepealt lahendama esimese astme kohus, apellatsioonimenetluses asja lahendamiseks oluliste asjaolude esmakordsel tuvastamisel oleks aga rikutud poolte õigust lahendi peale edasi kaevata, sest kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei saaks pooled sel juhul üldse kaevata lahendi peale tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise osas. Asja uuel sisulisel

läbivaatamisel tuleb maakohtul eespoolkirjeldatud puudused kõrvaldada. Menetluskulud menetlusosaliste vahel tuleb jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Apellant on apellatsioonkaebuses taotlenud 6 foto lisamist asja materjalidele, lisades tegelikult 4 fotot. Et apellant ei ole taotlust uute tõendite esitamiseks põhjendanud TsMS § 652 lg. 3 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaoludega, mille esinemise korral on uute tõendite esitamine apellatsioonimenetluses lubatud, siis jääb taotlus fotode tõenditena asja juurde võtmiseks rahuldamata. Fotod tuleb apellandile tagastada.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja