Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2009. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-13222
Tsiviilasi
Irina Gelmjakova hagi OÜ Differo Trade vastu 21.641, 20 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. oktoobri 2008. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Differo Trade apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ Differo Trade (registrikood 10885206, asukoht Paldiski mnt. 77, Tallinn), esindaja adv. Nigul Saar Vastustaja Irina Gelmjakova (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xxxxxxx), lepinguline esindaja Ivar Stukolkin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Selgitused:
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
funktsionaalsuse testimine. Aktist ei selgu, millise meetodiga loetletud kolmest jõuti järeldusele tootmistehnoloogia rikkumise kohta mööbli valmistamisel, milleks oli lubamatu ja mittesobilike vahendite kasutamine lõikedetailide märgistamisel tootmisel. Ekspert on paljasõnaliselt väitnud, et tehnoloogia rikkumine on aset leidnud, jättes samal ajal määramata, millise vahendi kasutamine on aset leidnud, kas selle vahendi kasutamine on keelatud üldse või lubatud teatud eeltingimustel. Ekspert ei ole tuvastanud, kui palju ja millistes kohtades on plekid ning kas kõik markerimärked naha pahupoolel on ilmunud pealispinnale või ainult osa neist. Tuvastamata on, millisel põhjusel naha pahupoolele kantud markeering on läbi naha tulnud. Kostja ei pea usaldusväärseks ka akti järeldust, et tegemist on tootmise tehnoloogia rikkumise tagajärjel tekkinud defektiga. Plekkide ilmumise mööbli pealispinnale sai põhjustada vaid asjaolu, et naha pahupoolel ja polstril olev markerikiri lahustus. Marker ei lahustu mööbli tavalisel kasutamisel, sest lahustumise põhjustab vedelik. Mööbli tavakasutusel ei ole vaja mööblit märjaks teha mitte ühegi vedelikuga. Kostja poolt tellitud ekspertiis tuvastas, et katses kasutatud vedelikest lahustab markerivärvi atsetoon ja bensiin. Kostja ei kasuta nimetatud ühendeid oma tootmisprotsessis. Et põhjuslik seos markeri lahustumise ja tootmisprotsessi vahel puudub, siis puudub ka kostja vastutuse alus. Kui isegi eeldada, et mingi juhuse tõttu veel kostja valduses olevale mööblile sattus kas atsetooni või bensiini, siis oleks marker lahustunud vähemalt tunni jooksul, mitte poolteise aasta jooksul. Mööbli valdus anti hagejale üle 18. jaanuaril 2005. a. ja plekid ilmusid mööblile juunis 2006. a. Mööbli kasutusjuhendi puudumine ei ole tõsiseltvõetav, hagimaterjalide juures on ostu-müügileping 18. jaanuarist 2005. a. Pooled ei ole kokku leppinud dokumentide olemasolus asjale. See nõue ei tulene ka mujalt. Esimese astme kohtu otsus
paragrahvi lg. 4 kohaselt peab tarbijale antav teave olema tõene ja arusaadav ning esitatud eesti keeles. TKS § 5 lg. 2 kohaselt, kui kauba märgistuse kohta ei ole õigusaktis nõudeid kehtestatud, esitatakse märgistuses vähemalt kauba nimetus, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada. Sama paragrahvi lg. 4 p. 3 kohaselt kauba liiki, omadusi ja otstarvet arvestades peab lõikes 2 sätestatu olema lisatud juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks. Seega peavad seadusest tulenevalt kaubale olema lisatud juhised kauba hooldamiseks. Sellest tulenevalt, kui diivani ostmisel ei olnud kaasas naha hooldamiseks vajalikku hooldamise juhendit, on kostja rikkunud hooldusjuhendi üleandmise kohustust, mis on vajalik asja hooldamiseks. Asja juurde kuuluvate dokumentide üleandmise kohustuse täitmata jätmisel või lepingutingimustele mittevastavate dokumentide üleandmisel on põhimõtteliselt samad õiguslikud tagajärjed, mis müüdud asja üle andmata jätmisel või lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisel. VÕS § 218 lg. 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Võttes arvesse asjaolu, et kostja jättis diivani müümisel lisamata hooldusjuhendi, tekkis lepingutingimustele mittevastavus müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt ning kuna puudused ilmnesid 1, 5 aastat hiljem, vastutab kostja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Seoses asjaoluga, et asja juurde kuuluvate dokumentide üleandmise kohustuse täitmata jätmisel või lepingutingimustele mittevastavate dokumentide üleandmisel on põhimõtteliselt samad õiguslikud tagajärjed, mis müüdud asja üle andmata jätmisel või lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisel, puudub vajadus võtta seisukoht ja analüüsida tõendeid selles osas, kas kostja poolt oli rikutud tootmistehnoloogiat või oli hageja hooldanud diivanit valesti ning puhastanud seda mittesobilike vahenditega. Hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista kulutused nahkmööbli katte väljavahetamise eest summas 19.989, 20 krooni ning kulutused ekspertiisi eest 1652 krooni Apellatsioonkaebus OÜ Differo Trade palub maakohtu otsuse tühistada ning saata tsiviilasja tagasi uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. Maakohus on otsuse põhjendava osa teises lauses avaldanud, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, mis ei ole kooskõlas otsuse resolutsiooniga. Põhjendavas osas ei ole ka viidet selle kohta, millises osas hagi rahuldamata jääb. Sama asjaolu puudutab ka otsuse osa menetluskulu jätmisest kostja kanda. Kui hagi kuulus rahuldamisele osaliselt, tuleks ka menetluskulud jätta poolte kanda osaliselt. Seega on kohtuotsuse põhistav osa vastuolus resolutiivosaga. Maakohus on vääralt tuvastanud asjaolu, et hageja nõude aluseks on mööbli hooldusjuhendi puudumine. Hageja on algusest peale väitnud, et kostja rikkus mööbli tootmistehnoloogiat ning kostja esitas sellekohased vastupidist tõendavad dokumendid. Hageja ei ole esitanud hagis väidet, et talle ei antud mööbli hooldamise juhendit, mille tõttu ta hooldas mööblit valesti ning selle tagajärjel tekkis kahju, mille eest vastutab kostja. Hageja on väitnud, et ta ei ole hooldanud mööblit muudmoodi kui niiske lapiga ning täppide ilmumise põhjustas mitte tema hooldus, vaid kostja poolt tootmistehnoloogia rikkumine. Ka vaidluse lahendamisel Tarbijakaitseametis ei tuginenud hageja valele hooldusele, mida põhjustanuks juhendi puudumine või ka teadmatus.
Maakohus ei tuvastanud, millised on need asjaolud, mida vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, seda enam kummagi poole tõendamiskoormisest jäi nüüd välja lepingule vastavuse tõendamine – VÕS § 217 lg. 1 toodud dokumentide olemasolu nõue. Seetõttu ei osundanud ka kostja VÕS §-le 220, mille kohaselt peab tarbijalemüügi puhul tarbija 2 kuu jooksul teadasaamisest teatama asja mittevastavusest. Hagis ei ole õiguskaitsevahendi kohaldamise nõudes seostatud omavahel hooldusjuhendi puudumist ja selle õigustrikkuvat tagajärge. Hageja nõudis kahju hüvitamist VÕS § 222 lg. 5 alusel ja ei ole põhjendanud hüvitamisnõuet muu, kui väidetava tootmistehnoloogia rikkumisega kostja poolt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg. 4 keelab tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 656 lg. 2 lausega 2 ja § 657 lg. 1 punktiga 3 tuleb maakohtu otsus tühistada, tsiviilasi aga saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kusjuures menetlusõiguse normide rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus tuvastas ja vaidlust ei ole selle üle, et 18. jaanuaril 2005. a. tellis hageja kostjalt nahkmööbli komplekti, mille eest tasus 17.460 krooni. Maakohtu menetluses ei ole pooled vaielnud ka selle üle, et mööblikomplekti valduse andis kostja hagejale üle
üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Et vaidlusalusel mööblikomplektil ilmnesid värviplekid pärast kuue kuu möödumist asja valduse hagejale üleandmisest, siis ei kehti VÕS § 218 lg. 2 lauses 2 sätestatud eeldus ja hagejal tuli põhjendada ning tõendada, et mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal ehk kostja müüs talle puudusega asja. Hageja ongi hagi alusena tuginenud väitele, et plekid mööblile tekkisid mööbli tootmisel kasutatud tehnoloogia tagajärjel, mis seisnes lõikedetailide märgistamises ebasobivate vahenditega. Seda hagi aluseks olevat asjaolu või selle puudumist tuvastamata ei olnud võimalik vaidlust lahendada ja ebaõige on maakohtu otsuses sisalduv tõdemus, nagu puuduks vajadus võtta seisukoht ja analüüsida tõendeid selles osas, kas kostja oli rikkunud tootmistehnoloogiat või oli hageja hooldanud diivanit valesti ja puhastanud seda ebasobivate vahenditega. Jätnud kontrollimata VÕS § 222 lg. 5 kohaldamise eeldused, ei lahendanud maakohus vaidlust nendest asjaoludest lähtudes, mis pooled kohtu ette tõid, rikkudes seega TsMS § 4 lõikes 2 ja § 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid. Maakohtu poolt vaidluse kohta tehtud järeldused ei ole aga kooskõlas poolte esitatud asjaolude ja seadusega. Asja mittevastavus müügilepingus kokkulepitule võib iseenesest seisneda küll ka asjale kasutus- või hooldusjuhendi üle andmata jätmises (VÕS § 211, TKS § 5 lg. 4 p. 3), kuid hageja ei ole oma nõuet kulutuste ja kahju hüvitamiseks taolise puudusega põhjendanud. Hageja, märkinud hagiavalduses küll, et kostja talle mööbli nahkkatte hooldamise kohta mingeid kirjalikke juhendeid ei andnud, ei seostanud ometi mööbli kahjustumist selle ebaõige hooldamisega. Nii ei tuginenud hageja asjaolule, nagu oleks mööblil defektide ilmnemine selle vale hooldamise tagajärg, mille omakorda põhjustas kostja poolt talle mööbli hooldamise kohta juhiste andmata jätmine. Seega ei tulene hageja poolt esiletoodud asjaoludest, nagu võiks asja hooldamise kohta juhiste andmata jätmisel olla vaidluse lahendamisel tähtsust. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal ka vajadust esitada vaidluses oma seisukoht hooldusjuhiste andmise või andmata jätmise kohta. Siiski on põhjendatud ka apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kui hageja oleks tuginenud asja kahjustumisele seoses ebaõigete hooldusvõtetega, mille põhjustas kostja poolt hooldusjuhiste üle andmata jätmine, siis oleks ta vastavalt VÕS § 220 lg. 1 lausele 2 pidanud teatama müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest – hooldusjuhiste puudumisest – kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sellest mittevastavusest – hooldusjuhiste puudumisest – teada sai. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Pidanud kostjapoolseks müügilepingu rikkumiseks mööbli hooldamise juhiste andmata jätmist, ei pööranud maakohus osundatud sätetele asja lahendamisel mingit tähelepanu ega ka põhjendanud, miks need kohaldamisele ei kuulu. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest arutanud, nagu TsMS § 351 lg. 1 seda ette näeb. Põhjendatud on ka apellatsioonkaebuses tehtud etteheide, mille kohaselt omavahel kooskõlas ei ole otsuse põhjendus hagi osalise rahuldamise kohta ja resolutsioon, millega hagi rahuldati täies ulatuses. Eespoolkirjeldatud menetlusnormide rikkumiste kõrvaldamine apellatsioonimenetluses ei ole võimalik, sest TsMS § 9 lg. 3 mõtte kohaselt peab vaidluse kõigepealt lahendama esimese astme kohus, apellatsioonimenetluses asja lahendamiseks oluliste asjaolude esmakordsel tuvastamisel oleks aga rikutud poolte õigust lahendi peale edasi kaevata, sest kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei saaks pooled sel juhul üldse kaevata lahendi peale tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise osas. Asja uuel sisulisel
läbivaatamisel tuleb maakohtul eespoolkirjeldatud puudused kõrvaldada. Menetluskulud menetlusosaliste vahel tuleb jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Apellant on apellatsioonkaebuses taotlenud 6 foto lisamist asja materjalidele, lisades tegelikult 4 fotot. Et apellant ei ole taotlust uute tõendite esitamiseks põhjendanud TsMS § 652 lg. 3 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaoludega, mille esinemise korral on uute tõendite esitamine apellatsioonimenetluses lubatud, siis jääb taotlus fotode tõenditena asja juurde võtmiseks rahuldamata. Fotod tuleb apellandile tagastada.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.