Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
5. märts 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-09-50269
Tsiviilasi
AS Bhagi N OÜ vastu põhivõla 209 124,60 krooni, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Hagi hind
209 124,60 krooni
Menetlusosalised ja nende
hageja AS B(registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Mario Rink kostja N OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja seaduslik esindaja Mait S 19.02.2010.a, avalik kohtuistung hageja lepinguline esindaja Mario Rink
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Kostja vastus Kostja vaidles 26.10.2009.a kirjalikus vastuses hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud kostjale müüdud kauba nõuetekohasust, kuna ostetud väetiste kasutamise tulemusena ei saavutanud kostja soovitud tulemust. Hageja tarnitud väetis oli ebakvaliteetne, mistõttu jäi kostjal Narva tuhamägede haljastusprojekti töövõtulepingu alusel saamata 2 000 000 krooni. Hageja on arvestanud intressi valesti. Intressiarvestus peaks olema lõppenud alates kokkuleppes fikseeritud kohustuse täitmise tähtaja saabumisest. 16.02.2010.a allkirjastamata e-kirjas tunnistas kostja põhivõlgnevust ja palus anda selle tasumiseks aega 5 kuud võrdsetes osades.
Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 06.03.2009.a võla tasumise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 255 974,45 krooni osade kaupa 20. juuniks 2009.a. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja hagejale põhivõlga summas 209 124,60 krooni tasunud ei ole. Kostja on väitnud, et hageja poolt tarnitud kaup (väetis) ei olnud kvaliteetne. Kohus leiab, et see väide on tõendamata. Kostja poolt esitatud fotodest ei saa teha järeldust, et hageja ei tarninud kostjale nõuetekohast väetist. Seega on hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks põhjendatud.
06.03.2009.a võla tasumise kokkuleppe punkti 2.1 kohaselt arvestab müüja maksetähtaja pikendamisel alates arvetel märgitud maksetähtajast intressi kuumääraga 1 %. Kohus nõustub kostjaga, et intressi saab arvutada kuni kohustuse täitmise tähtaja saabumiseni. Kui kohustust ei ole tähtaegselt täidetud, siis saab pärast kohustuse täitmise tähtaja saabumist hageja nõuda viivist. Seega tuleb kostjalt välja mõista tasumata intress, mis on arvutatud kuni 20.06.2009.a (s.o arve nr 302154 ja arve nr 602093 tasumata osa). Seega on hageja intressinõue põhjendatud summas 6642,11 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 209 124,60 krooni ja intress 6642,11 krooni. Samuti on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise. Võlgnevuse tasumise kokkuleppe punkti 2.4 kohaselt on müüjal õigus nõuda viivist 0,15 % päevas alates arvetel märgitud maksetähtajast. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 30.09.2009.a seisuga summas 78 396,90 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 294 163,61 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitati 05.10.2009.a. Seega tuleb lisaks ülalmärgitule kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis 0,15 % põhivõlalt päevas alates 05.10.2009.a kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Hageja palus tunnistada otsuse põhivõla osas viivitamatult täidetavaks, kuna kostja on põhivõlga tunnistanud. Kohus leiab, et kuna kostja 16.02.2010.a e - kiri on allkirjastamata, siis ei saa seda käsitleda põhivõla õigeksvõtuna ja kohus jätab hageja taotluse rahuldamata. Kostja palus omakorda võimalust tasuda võlgnevus viie kuu jooksul. Hageja vaidles sellele vastu. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Kostja võlgnevus hageja ees on olnud pikaajaline ning võla tagastamise tähtaja täiendav pikendamine ei ole põhjendatud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetlukulud 1 % ulatuses hageja kanda ja 99 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme
kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.